Enesenimetus on mari. Rahvusena pole marid konsolideerunud, nad elavad kolme rahvusrühmana: mäe-, niidu- ja idamarid. Kahel esimesel on olemas oma kirjakeel, niidumari kirjakeelt kasutavad ka idamarid. Levinum ja varasem (ametlik) nimetus on tšeremiss.
Asuala
Mari Vabariik (23 000 km², pealinn Joškar-Ola) paikneb Volga keskjooksul Vjatka ja Vetluga jõgikonnas. 52% maridest elab väljaspool Marimaad: Tatarstanis, Bakortostanis, Kirovi ja Jekaterinburgi oblastis.
Rahvaarv
Laias laastus on laplaste arv riigiti ja ühtekokku järgmine:
| Aasta | Rahvaarv | Mari Vabariigis | Mari Vabariigis % | Emakeele oskus | Emakeele oskus Mari Vabariigis |
| 1897 | 375 439 | ||||
| 1926 | 428 188 | 59,9% | 51,5% | 99,3% | |
| 1939 | 481 600 | ||||
| 1959 | 504 205 | 55,4% | 43,1% | 95,1% | |
| 1979 | 621 961 | 49,3% | 43,5% | 86,7% | 93,7% |
| 1989 | 670 868 | 48,3% | 43,3% | 80,9% | 88,4% |
Marid on ainus soome-ugri rahvas Venemaal, kelle arv on püsivalt suurenenud, hoolimata emakeelsuse mõningasest kahanemisest. Teiste soome-ugri rahvastega võrreldes on marid oma emakeele kõige paremini alal hoidnud. Suhteliselt stabiilsena on püsinud Marimaal elavate maride protsent (59,9% 1926, 55,4% 1959, 48,3% 1989) ning maride osakaal Marimaa rahvastikus (51,5% 1926, 43,1% 1959, 43,3% 1989).
Maride sajandeid ja aastaid
Ajaloo käik pole marisid soosinud ning 6. sajandist alates on neil tulnud elada võõrvõimude suva järgi (551 idagoodid, 7. saj bolgarid, 1236 mongolid-tatarlased, 1552 venelased). Sattumine Vene võimkonda on osutunud saatuslikuks.
16. saj II pool - maride kaitselahingud venelaste sõjakäikude vastu, Vene ajaloos tuntud teremissi sõdadena (1552-1557, 1572-1574, 1581-1584) lõppesid lüüasaamisega ning krooniku sõnutsi olid sood, järved ja jõed täidetud maride luudega, maakamar immutatud nende verega. Marid asusid hulgakaupa ümber ida poole, käivitus Vene kolonisatsioon
18. saj - maride ümberasumine jätkub venelaste ideoloogilise surve tugevnedes (massiline õigeusustamine). Maride asuala jagatakse Kaasani, Vjatka ja Ni˛ni-Novgorodi kubermangu vahel
1905-1907 - maride rahvuslik ärkamine
1920 Mari autonoomse oblasti moodustamine
1930-ndad - kollektiviseerimine ja massirepressioonid, enamik mari intelligentsist hävitatakse
1950-ndad - industrialiseerimise ja vene kolonisatsiooni uus tõusulaine
1960-ndad - mari keele ühiskondliku kasutussfääri järsk ahenemine, mari keele taandumine "oma küla keeleks"
1992 - Mari Vabariik (Marij El) senise Mari ANSV (1936) asemel
Ohuilmingud
Maride hajutatus on suur (52% elab väljaspool Mari Vabariiki), olulist pöördumist koduvabariiki ei täheldata. Ka Mari Vabariigis on marid vähemusrahvus. Võõraste sisseränne on toimunud eeskätt linnadesse:
Maride linnastumine tähendab sisuliselt venestumist. Vene keel on prestii˛ne, sest see on ametiasutuste, dokumentatsiooni- ja hariduse keel. Info- ja reklaamikeelena on see keskselt nähtaval kohal. Et vene keel domineerib lasteaias ja koolis, siis on tähtsaid valdkondi (nt floora, fauna), milles nooremad end mari keeles väljendada ei oskagi. Vene keel tungib juba maride kodukeeleks (1979. a 13,4% peredel, 1985. a 33,4%) ja emakeeleks (20% maridel, 50% noortel maridel). Vaid 5% mari lapsi laenab raamatukogust ja loeb marikeelseid raamatuid. Segaabieludest, sh mäe- ja niidumaride vahel (üldse 15%, linnas 22%) sündinud lapsed kujunevad venekeelseks. Mari keel ja kultuur toetuvad valdavalt maarahvale. Tuleb tunnistada, et maride kaks kirjakeelt rahvuslikku konsolideerumist ei soodusta. On ilmekaid näited sellest, et marisid tõrjutakse ka sotsiaalselt. Sisserännanud venelased on privilegeeritud nii töö, palga kui eluaseme osas. Näiteid korterioludest (1985):
| venelased | marid | |
| veevärk | 71,9 % | 38,7 % |
| kanalisatsioon | 64,7 % | 31,7 % |
| soe vesi | 46,1 % | 21,3 % |
| gaas | 75,6 % | 60 % |
| telefon | 21,3 % | 16,4 % |
Mari rahvusest majandusjuhid töötavad enamasti väljaspool Marimaad. Mari intelligents on enamikus esimese põlve haritlased.
Lootustandvat
Marid on ilmutanud aktiivsust ja pealehakkamist ka NL hajumise järel. Alates 1989. a on (taas)asutatud legaalsed rahvuspoliitilised liikumised ja ühendused Mari Ušem (Mari Liit), Kugeze Mlande (Esivanemate Maa), U Vii (Uus Jõud). Nende tegevuse eesmärgiks on maride konsolideerimine ja rahvuskultuuri elavdamine. Alates 1990. a on taastatud marikeelseid koole, rajatud on loodususuliste organisatsioon Omari - timari (Valge mari on õige mari). Euroopa ulatuses on see ainulaadne, et loodususund on saanud sisuliselt riigiusu staatuse. Maride tarmukust silmas pidades ei ole juhus, et Soome-Ugri Rahvaste Noorte Assotsiatsioon loodi 1990. a just Mari Vabariigi pealinnas Joškar-Olas.
OHUSTATUD UURALI RAHVAD, SURI 1995
www.suri.ee: marid (mäemarid, niidumarid, idamarid, arhiiv kuni 2006)