KOMID e. SÜRJAKOMID

Enesenimetused on komi-vojtõr, komi-mort, komi-joz, iz´vatas. 11.-15. sajandini nimetasid naabrid komisid permideks. 17. sajandiks juurdus vene keelde etnonüüm sirene (sirjane, zyrjane).

Asuala

Sürjakomid e. sürjalased elavad Komi Vabariigis (415 900 km²), selle lähinaabruses, Koola poolsaarel, Neenetsi AR-is Arhangelski oblastis, mitmel pool Siberis. Kama ülemjooksul elavad Kirovi permjakid e. zjuzdini komid.

Rahvaarv

Komide arv on kasvanud stabiilselt 1970-ndate aastateni. Seejärel on alanud emakeelsuse tuntav kahanemine.

Komide sajandeid ja aastaid 

11. s. - komid satuvad venelaste mõjupiirkonda 

15. s. - komid pööratakse vene õigeusku ja muudetakse pärisorjadeks 

19. s. - komid tõstavad mitmel korral mässu oma venelastest valitsejate vastu 

1921 - Komi (Sürja) autonoomse oblasti moodustamine 

1930-ndad - komi haritlaskonna kui "relvastatud kodanlike natsionalistide" vaimne ja füüsiline hävitamine, komi "kontrrevolutsiooniliste ja natsionalistlike" seltside sulgemine, algab komide intensiivne venestamine 

1950-1960-ndad - algab venelaste tulv Komimaale, kui komide loodusrikkusi keskvõimude poolt hoolimatult ekspluateerima hakatakse, migrante värvatakse põhjaaladele mitmete soodustuste abil

Ohuilmingud

Komimaa etniline koostis on võrreldes teiste soome-ugri vabariikidega muutunud kõige järsemalt. Sõjajärgsel ajal on Komimaa elanike arv tõusnud sisserände tõttu kolm korda ning sürjakomid on muutunud oma põlistel elualadel vähemusrahvaks. Komid moodustavad 23% vabariigi rahvastikust, ülejäänud on peamiselt venelased. Komide osatähtsus Komimaal on olnud rahvaloenduse andmeil järgmine: 

Aasta	Komisid  Komi Vabariigis
1926	85,0 %
1939	72,5 %
1959	30,1 %
1970	28,6 %
1979	25,3 %
1989	23,0 %

Komimaa linnad on täiesti veneilmelised: pealinna Sõktõvkari elanikest on vaid 1/3 komid, kaevanduskeskuses Vorkutas on komisid ca 1%, naftalinnas Uhtas alla 1%. Maal on komid küll enamuses, kuid küla majanduslik tähtsus väheneb üha ja külade tühjenemine jätkub. Massilise sisserände põhjuseks on Komimaa põhjaalade tööstuslik hõlvamine (Vorkuta söekaevandused, Usa ja Uhta naftaleiukohad, maagaas, ulatuslikud metsaraied). Ometi on Komimaa majanduslikult mahajäänud piirkond, olles vaid Venemaa tooraine baasiks. Komidel pole õigust otsustada, kui palju sütt kaevandada, naftat ammutada või metsa raiuda ja mis hinnaga seda müüa. Sotsiaalses mõttes on veelgi mahajäänum komi küla, mistõttu noored ei püsi maal, vaid rändavad linna, s.o. vene keele- ja kultuurikeskkonda. Komimaa nuhtluseks on suured ülevenemaalised vangilaagrid. Komi keele kasutussfäär on ahtamast ahtam: komi keel on välja tõrjutud kooliharidusest, asjaajamiskeelena ametiasutustest, töökohtadest. 1989 a. ilmus komi keeles üks vabariiklik ajaleht, kolm rajoonilehte (võrdluseks: 1930-ndail aastail anti välja 11 komikeelset ajalehte), mõned ajakirjad. Omakeelseid raadiosaateid on pool tundi päevas, telesaateid keskelt läbi 1 tund nädalas. Levib rahvuslik nihilism, mis on iseloomulik eriti linnakomide hulgas. 1/3 linnakomisid peab end venelaseks. Komi keele valdamine venelaste (mittekomide) hulgas on praktiliselt olematu: 1979 oskas komi keelt vaid 1,2% Komimaal elavaist venelastest. Samal ajal valdas vene keelt ligi 80% komidest.

Lootustandvad märgid

Päris viimasel ajal on komi keele kasutus mõnevõrra laienenud, sest Komi Kongressi jõupingutuste tulemusena oli Komi Vabariik esimene soome-ugri ala Venemaal, kus kehtestati vene keele kõrval nimeliselt ametliku keelena põlisrahva keel. Sellest hoolimata ei ole võimalik komi keeles suhelda enamikus ametiasutustest, kuid esimest nelja kooliaastat hõlmav komikeelne kooliharidus on taastatud 1994/95 õppeaastast alates, õppeainena saab komi keelt õppida 11. klassini. Kuigi komikeelse koolihariduse edendamist ametlikult toetatakse, pole emakeelse hariduse saamine siiski veel võimalik kõikjal ning venekeelse hariduse saanud vanemad eelistavad panna oma lapsi vene kooli. Seetõttu õpib komi keelt ainult 37% komi rahvusest kooliealisest elanikkonnast. Mõnevõrra suurenes 90ndate aastate esimesel poolel komikeelsed kirjanduse väljaandmine.

OHUSTATUD UURALI RAHVAD, SURI 1995

www.suri.ee: komid (sürjakomid, permikomid ja ižmakomid, arhiiv kuni 2006)

www.fennougria.ee: komidest