Enesenimetused on hantõ ja kantõk, venelased on neid kutsunud ostjakiteks. Esmakordselt on hante mainitud ostjakite nime all 1572. Enesenimetus sai ametliku staatuse NL-s alates 1930-ndaist aastaist.
Asuala
Handid elavad hajusalt Loode-Siberis Obi ja selle lisajõgede ääres. Halduslikult kuuluvad nad Tjumeni oblasti Handi-Mansi (a-ni 1940 Ostjaki-Voguli, keskus Hantõ-Mansijsk) ja Jamali-Neenetsi AR-i, Konda ja Irtõši jõe ääres aga Tomski oblastisse.
Rahvaarv
| Aasta | Rahvaarv | Emakeele oskus | Emakeele oskus Handi-Mansi AR-is |
| 1840 | 16,247 | ||
| 1868 | 17,149 | ||
| 1897 | 19,663 | 98% | |
| 1911 | 18,591 | ||
| 1926 | 22,170 | 84% | 11,300 (51%) |
| 1939 | 18,500 | ||
| 1959 | 19,410 | 77% | 11,400 (59%) |
| 1970 | 21,138 | 68,9% | 12,200 (58%) |
| 1979 | 20,934 | 67,8% | 11,200 (53%) |
| 1989 | 22,521 | 60,5% | 11,900 (53%) |
Hantide arvukus pole nähtavasti kunagi olnud eriti suur, püsides suhteliselt stabiilselt paarikümne tuhande piires. Langused on toimunud aastatel 1926-1939 ja 1970-1979. Esimesel puhul oli see seotud stalinlike repressioonidega, kui 1930-ndail aastail hävitati suur osa handi täisealistest meestest. Alates 1970-ndaist aastaist on hantide emakeelsus vähenenud seoses venestumisega.
Murdepunkte hantide ajaloost
13. s. – handid muudetakse Novgorodi maksualusteks
14. s. – algavad venelaste sõjaretked hantide elualadele
16. s. – algab hantide pööramine vene usku
19. s. – vene kaupmehed ja ametnikud alistavad võlasüsteemi ja viina abil handid majanduslikult, vene kolonisaatorid haaravad paremad maad enda kätte; handi rahvale ennustatakse kiiret hääbumist päris teadlikult ja nii kujundatakse avalikku arvamust, nagu oleks tegu ajaloolise paratamatusega
1930 – Handi-Mansi autonoomse rahvusringkonna moodustamine
1930-ndad – hantide otsene venestamine. Kollektiviseerimise sildi all represseeritakse amaanid ja edukamad handid, hävitatakse hiisi ja kalmistuid, püütakse välja juurida rahvakombeid. Handi lapsi hakatakse vägivaldselt koguma internaatkooli. Kazõmi ülestõusu nime all tuntud rahva vastuhakk (1933) surutakse sõjaväe abil maha, kaugemaid külasid pommitab lennuvägi
1960-ndad – nafta- ja gaasimaardlate rajamine jõuab hantide elualadele
Ohuilmingud
Seoses handi elualade tööstusliku hõlvamisega on seal sisserännanute arv kasvanud otse plahvatuslikult. Handid on muudetud oma põlistel elualadel kaduvväikeseks vähemuseks: 1959 - 9,2%, 1989 - 1,8%. Kiiresti tekkinud tööstuspiirkondadest on hante sunnitud lahkuma. Põhjas tegutsenud ülevenemaalised ametkonnad ei ole kandnud vastutust oma majandamise tagajärgede pärast ja on hävitanud hoolimatult sealset elukeskkonda, mis on viidud ökoloogilise katastroofi äärele.
1960-ndail aastail koondati põlisasukad sunniviisiliselt hajaasustusega aladelt suurtesse asulatesse, mis tähendas hantide muutmist paigarahvaks. Seesugune poliitika ei vasta põhjaalade traditsioonilise majandamise viisidele. 1991. a. mais protesteeris Põhja, Siberi ja Kaug-Ida väikerahvaste saadikuteassamblee NL Ministrite Nõukogu otsuse vastu võtta kasutusele Tjanovski naftaleiukoht Handi-Mansi AR-s. Vastuseks oli 35 handi pere (211 inimest) deporteerimine oma elualadelt. Nii nagu teistegi põhjarahvaste lapsed peavad handi lapsed suurema osa aastast veetma internaatkoolides. Lapsed kasvavad perekonnast lahus, võõrandudes emakeelsest keskkonnast ja oma rahva traditsioonilistest tegevusaladest. Need ametid, mis eeldavad keskharidust, on aga migrantidest muulaste käes. Internaadipõlvkondade silmis on jaht, põdrakasvatus ja kalapüük mitteprestiižsed tegevusalad. Need handi noored, kes tegelevad traditsioonilistel aladel, ei suuda sageli luua perekonda. Põhjarahvaste esindajad kannatavad alaväärsuskompleksi all. Hantide diskrimineerimine on avalik. Jõude elavad noored lumpeniseeruvad. Alkoholism on hantide hulgas võtnud enneolematud mõõtmed. Hantide keskmine eluiga oli 1980-ndate lõpus 34 aastat. Enesetappude arv on tavatult suur.
Lootustandavana mõjub see, et hantide ja manside tulevikuperspektiivide huvides on 1992. a. vastu võetud seadus maade tagastamise kohta Siberi aborigeenidele. Handi ärksamad haritlased taotlevad autonoomsete rahvusrajoonide loomist Kazõmi ja Põhja-Sosva jõgede piirkonnas, kuhu nafta- ja gaasimaardlate rajamine oleks keelatud.
OHUSTATUD UURALI RAHVAD, SURI 1995
www.suri.ee: Obiugrilased ja samojeedid (arhiiv kuni 2006)