Anatoli Rjabovi 104. sünniaastapäevaks

Lühendatud tõlge

N. Bajuškin
filoloogiakandidaat

Anatoli Rjabov on üks ersa ja mokša (mordva) rahva rahvusliku taassünni liikumise alusepanijaid. Ta sündis 16. aprillil 1894 Mordvamaal talupoja perre. Pärast algkooli panid vanemad ta õigeusu vaimulikku kooli, mille lõpetamise järel jätkas ta õpinguid Niz ni Novgorodi vaimulikus seminaris. Isa surma järel katkestas Anatoli Rjabov oma õpingud, kuid 1912. aasta sügisel sooritas edukalt sisseastumiseksamid Nežini Pedagoogilise Instituudi filoloogiateaduskonda, mille lõpetas suurepäraste tulemustega 1916. aastal, olles selgeks saanud ladina, inglise, soome ja eesti keele. Pärast nelja aastat õpetajatööd õpetajate seminaris töötas Anatoli Rjabov Niz ni Novrorodi kubermanguvalitsuse rahvahariduse osakonnas, kus ta korraldas ersa- ja mokš akeelset kooliõpetust. 1924. aastal kutsuti ta Moskvasse Rahvusvähemuste nõukogu mordva büroosse metoodikuks.

Moskvas on ammusest ajast elanud mordvalasi. Nad elasid Moskvas Marjino Roštša linnajaos, kus neil polnud isegi keelebarjääri – kõik rääkisid arusaadavas emakeeles. 1923. aastal moodustatud mordva seltsi “Sõrgozema” (Ärkamine) töös olid erilisel kohal Rjabovi juhatatud koori esinemised. Pärast koori esinemist üleliidulises raadios sai koor hulgaliselt kirju rahvuskaaslastelt Samarast ja Niz ni Novgorodist, Pensast ja Uljanovskist, Orenburgist ja Saratovist, Novosibirskist ja Kaug-Idast. Kõik olid liigutatud kohtumisest omade, ersakeelsete lauludega. Koori kontserte külastasid sageli Moskva kirjanikud ja kunstnikud. Vsevolod Meierhold kasutas ersa meloodiaid koori repertuaarist A.Ostrovski “Metsa” vormilt uudses lavastuses. 1924. aastal loodi Marjino Roštšas Mordva klubi.

Klubi juhatajaks määrati Anatoli Rjabov. Klubi tegeles ersa kultuuri propageerimise ja kirjaoskamatuse likvideerimisega (st. ersade ersa keeles kirjutama õpetamisega). Erilist hoolt pühendas Rjabov ersa noorte kirjameeste kohtumistele rahvaga. Klubis olid sagedased külalised A.Moro, N.Erkai, A.Lukjanov, S.Saldin, P.Gluhhov, A.Dunjatin, J.Grigoš in, A.Beljakov, F.Tšesnokov. Rjabov jälgis ka tähelepanelikult nende loomingulist kasvu. Mordva autonoomia moodustamise järel avati Saranskis pedagoogiline instituut, kuhu siirdus tööle ka Anatoli Rjabov, jättes oma koori tuntud laulja Illarion Jauševi hooleks.

Rjabov osales aktiivselt mordva õpetajate 1. ja 2. kongressi (1924 ja 1925) korraldustöödes. Samal ajal kirjutas ta õpikuid ersa koolidele. 1926-27 töötas ta Dmitri Bubrichi juhitud lingvistilistel ekspeditsioonidel Ketš uš i ja Lun’ga külas. 1926. aastal astus ta Ida Rahvaste Teadusliku Uurimise Instituudi aspirantuuri M.Jevsevjevi soovitusega. Varsti määratakse ta NSVL Kesktäitevkomitee Rahvuste Nõukogu juurde loodud uue Alfabeedi Teadusliku Nõukogu liikmeks, kus Anatoli Rjabov loob ersa uue kirjakeele alused, ühtlasi puhastades keelt russismidest. 1934. aastast töötas A.Rjabov Mordva Pedagoogilise Instituudi mordva keelte kateedri juhatajana. Anatoli Rjabov töötas välja ning luges esimesena tänapäeva ersa keele, ersa keele õpetamise metoodika ja ersa keele ajaloo kõrgkoolikursused. Pedagoogilises instituudis koondus Rjabovi ümber rühm andekaid teadlasi ja üliõpilasi.

Liiga suur aktiivsus ersa kultuuri velmamisel tundus NKVD-le kahtlane. 5. juunil 1937 anti välja order Anatoli Rjabovi arreteerimiseks ja läbiotsimiseks. Arreteeriti ka ta õpetajast abikaasa Praskovja Rjabova. Rjabovit süüdistati spioneerimises Soome ja Eesti kasuks. Eesti luurajaks olevat ta värvanud professor Julius Mark. 23. mail 1938. a. mõistis NSVL Ülemkohtu Väljasõidukolleegium Rjabovi surma mahalaskmise läbi. Tema hauda pole siiani leitud. Neil aegadel tapeti ka teised väljapaistvad mordvalased, rahva vaimne potentsiaal hävitati, kultuuri järjepidevus katkes.

1956. aastal tühistati Rjabovi surmaotsus.

Anatoli Pavlovitš Rjabovi elutee jäi lühikeseks. Täies loomejõus katkestati ta pulbitsev teaduslik tegevus. Kuid ka elatud kolmekümne nelja aasta jooksul jõudis ta kirjutada 30 töö ringis ersa ja mokša keelest ning keelekorraldusest. Tema töö aitab meil tänagi taastada oma rahvuslikku mälu, rahvuslikku väärikust ja uhkust.

1925. aasta Eesti Kirjanduse 5. numbris avaldas Tartu Ülikooli uurali keelte professor Julius Mark artikli Mõned jooned tšeremisside, votjakite, sürjanite ja mordvalaste käekäigust peale 1917. aastat, illustratsiooniks allpol reprodutseeritud lehekülg ersakeelsest ajalehest Jakstere Sokitsja (Punane Künnimees). Tõenäoselt on tegemist esimese ersa kirjakeele näitega eesti trükis. On võimalik, et ersakeelne ajaleht jõudis Julius Margini Anatoli Rjabovi vahendusel, keda süüdistati luuramises ka Eesti riigi kasuks. Selle tõestuseks toodi ta sidemed Julius Margiga. Niisugune siis oligi Rjabovi luurajatöö: ta saatis välismaale strateegilisi ajalehepilte ersa kanadest.