Udmurdi kroonika 

1995

26. 03. Udmurdi Vabariigi 100-liikmelise riigikogu valimised. Valimas käis 45% elanikkonnast. 695 kandidaadist valiti 100, neist 76 venelast, 16 udmurti, 5 tatarlast ja 3 muu rahvuse esindajat. Valimistulemused ei vasta udmurtide rahvuslikule koosseisule vabariigis (33% udmurte). Valimisliit "Udmurtia" sai parlamendis 20 kohta, kommunistlik partei 9. Udmurdi rahvusliikumist esindav valimisliit Udmurt Keneš (ühendab rahvusliku kultuuriseltsi "Demen" ja noorteorganisatsiooni "Šundõ" osakondi ning Udmurdi Rahvuskongressi "Keneš") parlamenti ei pääsenud, udmurtidest osutusid valituks vaid kõrgnomenklatuuri esindajad. Toimus ka referendum presidendi staatuse kehtestamisest, vaid 32% valijatest (valdavalt udmurdid) oli selle poolt, seega Udmurdi Vabariik presidenti ei saanud.

8. 04. Udmurdi kultuuri õhtu Delftis (Holland). Jagati reisimuljeid ja arutati uute ekspeditsioonide võimalusi, lauldi udmurdi laule ja õpiti uusigi. Üheskoos kuulati ja kommenteeriti möödunudsuvise Udmurdi-reisi kaasa teinud Rudolf Boeri ja Johan Sneli raadiosaate "De wandelende tak" ("Rändseltskond") lindistust.

26. 04. Tartus tähistati mari sangari päeva. Mari tudengid andsid juba teist aastat järjest mari sangari päeva puhul Tartus välja oma ajalehe "Student ilysh". Leht on 14 leheküljel ja sisaldab nii mari- kui eestikeelseid kirjutisi.

26.-29. 04. Ülemaailmne välismaride konverents "Uuralitest Emajõeni" Tartus.

4. 11. Udmurdi Vabariigi 75. aastapäev.

1996

13.–14.01. Sümpoosion "Voz^odõr – soome-ugri rahvaste talistepüha kombestik" Iz^karis

11.–13. 11. Soome-ugri noorte teadlaste konverents "Soome-ugri rahvaste ajalugu ja kultuur" Glazovis.

11.–13. 11. Esimene rahvusvaheline permi keelte, murrete ja ajaloo alase sümpoosion Iževski ülikoolis.

1997

3.-11.07. Udmurdimaal (Venemaa) toimus Udmurdi noorteorganisatsiooni Shundõ korraldusel soome-ugri vanemate klasside õpilaste kultuurilaager. Osalesid soome-ugri lapsed Venemaalt ja Eestist.

17.-24. 10. toimus Marimaal Udmurdi Noorteorganisatsiooni Shundy korraldusel ja Udmurdi Vabariigi Valitsuse Rahvusasjade Komitee toetusel aktsioon “Udmurdimaa - Marimaa: kultuur ja noorsugu”. Udmurdi noored kirjanikud, esinejad ja noorsooliikumise aktivistid esinesid maridele Joshkar-Olas ja mujal Marimaal, kohtusid mari noorsoo ja koolilastega.

5. - 6. 11. toimus Udmurdi Vabariigi pealinnas Iz^karis IV Udmurdi kongress (Udmurt Kenes^). Kongress tegi kokkuvõtteid tegevusest aruandlusperioodil 4. novembrist 1994 kuni 5. novembrini 1997, arutas kaasaegse elu tähtsamaid probleeme ning udmurtide rolli ja kohta maailma üldsuses. Kongressi resolutsioonis öeldakse, et Udmurtias pole täielikult rakendunud Udmurdi konstitutsiooni paragrahv 9, mis sätestab teiseks riigikeeleks Udmurtias udmurdi keele. Vastu võtmata on keeleseadus ja Udmurdi kongressi staatuse seadus. Udmurtide Assotsiatsiooni "Udmurt Kenes^" presidendiks valiti endine Udmurdi Vabariigi Ülemnõukogu esimees V.Tubõlov.

1998

14. 01. täitus 100 aastat väljapaistva udmurdi kirjaniku, mõtleja ning haridus- ja ühiskonnategelase Kuzebai Gerdi (Kuzma Pavlovitš Tšainikovi) sünnist. Gerdi juubel on lülitatud UNESCO 1998. a. kultuuriprogrammi ja tema juubeli tähistamise kohta on andnud oma käskkirja ka Vene Föderatsiooni valitsus. Udmurdimaa pealinnas I^zkaris toimus pidulik koosolek koos kirjanduspeoga, tähtpäeva tähistati ka Ungari Kultuurikeskuses Moskvas, kus 19. jaanuaril esines Gerdi loomingu uurija Foma Jermakov koos udmurdi luuletajate ja muusikutega. Marimaal korraldasid Udmurdi kultuuri keskus ning Mari Vabariigi Kultuuri- ja Rahvusasjade Ministeerium 6. veebruaril Kuzebai Gerdi mälestusõhtu, milles osales suur kultuuriinimeste delagatsioon Udmurdimaalt.

15.-16.01. toimus Izhkaris ülevenemaaline teaduslik-praktiline konverents "Vene Föderatsiooni Riikliku rahvuspoliitika kontseptsiooni realiseerimise mehhanismid - regionaalne kogemus".

6.02. Udmurdi Vabariigi riigikogu määrusega kinnitati Udmurdi Vabariigi riikliku rahvuspoliitika kontseptsioon.

9.02. esitlesid Fenno-Ugria ja Eesti Rahva Muuseum Tartus ERMi näitustemajas Aleksei Petersoni raamatut Udmurdi vana rahvakunst ja ajakirja Muuseum 4. numbrit. Udmurdi tudengid laulsid oma laule, pakuti tudengite valmistatud rahvuslikke toite.

14.02. toimus udmurdi noorsooorganisatsiooni "Shundõ" aruande-valimiskonverents. Organisatsiooni nõukogu esimeheks valiti Galina Jussupova, kes on Udmurdi Vabariigi noorsooasjade riikliku komitee aseesimees. Juhatuse esimehe kohale valiti Tatjana Mazitova.

25.-28.06 toimus Izhkaris (Udmurtia) SURNA (=MAFUN) Nõukogu istung ja loomingulise noorsoo seminar "Etnofuturism-98".

15.–18. 10. toimus Udmurdimaal, põhiliselt Ižkaris etnofuturistlik näitus-festival "Armastuse maa". Eestist osalesid kunstnikud Toomas Kalve ja Epp Margna. Vt. ka Kauksi Ülle intervjuud "Eesti kunstnikud Udmurtias". - Eesti Ekspress. 6. november 1998. (Areen.).

1999

18.-19. juunil toimus Ižkaris (Iževskis) assotsiatsiooni Udmurt Keneš erakorraline kongress, et arutada aprillis toimunud Udmurdi Vabariigi rahvasaadikute kogu valimisi. Valimiste tulemusel langes udmurtidest saadikute suhtarv parlamendis järsult. Selline olukord mõjub negatiivselt udmurtide rahvuspoliitikale. Kongressi peatähelepanu oli suunatud sellise olukorra kujunemise põhjuste otsimisele. Tehti muudatused assot-siatsiooni põhikirja, mis võimaldaksid Kenešil seada edaspidistel valimistel üles oma kandidaate, koostati läkitus udmurdi rahvale, mis kutsub üles tugevdama rahvuslikku üksmeelt ja ühtekuuluvust. Foorum koostas resolutsiooni Udmurdi Vabariigi valitsusele, milles on mitmeid ettepanekuid ja nõudmisi udmurdi keele säilitamise ja arendamise, udmurdi noorte kõrgkoolidesse pääsemise kvoodi realiseerimise ning udmurdi kultuuri silmapaistvate esindajate mälestuste jäädvustamise kohta.

31. juulist 6. augustini toimus Udmurdimaal Ižkari (Iževski) lähistel laagrikompleksis Dzeržinets (endine KGB ja miilitsa pioneerilaager, Feliks Edmundovitši järgi nimetatud) V soome-ugri vanemate klasside õpilaste laager. Laagris osalesid udmurtide kõrval veel ersad, mokšad, karjalased ja marid. Osalejaid oli umbes 120. Kahjuks ei saanud osaleda eestlased. Laagri korraldajaks oli Ižkari Humanitaarlütseum. Laagris toimusid ühiskonnategelaste haridus- ja rahvuspoliitika-alased loengud, vanemate klasside õpilaste konverents, rahvussuhete ümarlaud ja arutelu XXI sajandi rahvuskooli üle. Anti välja ajalehte Eskar, info laagrist on ka internetis aadressil http://www.fu.udm.net. Kohal viibinud Soome-Ugri Rahvaste Noorteassotsiatsiooni president Jaak Prozes arvas, et idee soome-ugri lastelaagris rahvusproblemaatika küsimusi arutada on igati tervitatav, kuid laagris jäi aga ikkagi puudu rahvuslikust vaimsusest. Liiga palju oli vene keelt, liiga vähe anti soome-ugri rahvaste esindajatele võimalust oma soove välja öelda. Prozesele jäi siiski mulje, et vigadest ollakse teadlikud, sest järgmisel aastal lubati saadud kogemusi arvestada. Olla avaldatud ka soovi, et tulevikus võiks laagris tegelda eelkõige soome-ugri rahvaste rahvushariduse probleemidega.

7. ja 8. augustil toimus Udmurdimaal VII soome-ugri rahvaste folkloorifestival. Algselt 1998. aasta suveks kavandatud üritus jäi siis majanduslike raskuste tõttu ära. Et täpne informatsioon ürituse kohta jõudis välismaale liialt hilja, ei osalenud festivalil ei Eesti, Soome ega Ungari esinejaid. Küll aga austasid üritust oma kohaloluga Soome suursaadik Moskvas Markus Lyra ja Ungari Moskvas asuva kultuurkeskuse juhataja, Ungari saatkonna nõunik Rita Mayer. Esmakordselt ei osalenud festivalil ühtki välismaist esinejat. Loe lähemalt Tunne Zore artiklist Ootamatu folkloorifestival.

16. oktoobril toimus Ižkaris konverents "Udmurtide traditsiooniline kultuur: selle olemus ja säilitamine". Võeti vastu resolutsioon, milles nõutakse udmurdi kultuurikeskuse loomist Alnaši rajooni Kuzebajevo külla, Ižkari linna objektide nimetamist udmurdi suurmeeste järgi, igal aastal väljaantava auhinna asutamist, millega autasustataks avaliku elu tegelasi, teadlasi ja kunstiinimesi, kellel on suuri teeneid udmurdi kultuuri säilitamisel ja edendamisel.

23. oktoobril toimus Ižkaris Udmurdimaa Maride Liidu (Odo Marij Ušem) pleenum, kus arutati 2000. aastal saabuva maride ümberasumise 400. aastapäeva tähistamist. Samas toimus ka üleudmurdiline mari laulude esitamise võistlus.

20. novembril toimus Glazkaris (Glazov, Udmurdimaa) bessermanide konverents, kus otsustati luua bessermanide kultuurautonoomia. Bessermanid on udmurdi keelt kõnelev, kuid eneseteadvuse ja kultuuri poolest neist erinev etniline rühm. Mõned uurijad on pidanud bessermane udmurdistunud türgi-tatarlasteks. Bessermanid elavad Udmurdimaa loodeosas umbes 60 asulas, nende üldarvu pole täpselt teada, sest rahvaloendustel on nad arvatud kas udmurtideks või venelasteks. Erandiks oli 1926. aasta loendus, mille järgi neid oli 10 000.

26. novembril toimus Ižkaris Vabariikliku Udmurdi Naiste Nõukogu konverents, kus arutati udmurdi rahva sotsiaalseid, majanduslikke ja kultuuriprobleeme. Nõukogu esinaiseks valiti tagasi etnograaf, ajaloodoktor, Udmurdi Keele, Kirjanduse ja Ajaloo Instituudi teadur Galina Nikitina (sünd 1951).

2000

26. märtsil toimus koos Venemaa presidendi valimistega Udmurdi Vabariigis referendum. Valijad pidid vastama küsimusele, kas Udmurdi Vabariigile on tarvis presidenti. Interfaksi teatel vastas küsimusele jaatavalt 68,8%, eitavalt 27,3% valimas käinutest. Osalusprotsent oli 70,2. Nüüd asutakse ette valmistama Udmurdi Vabariigi konstitutsiooni parandusi ning presidendivalimisteks vajalikku seadustikku. Siiani oli Udmurdi Vabariik parlamentaarne.

15. oktoobril toimusid Udmurdimaal esimesed presidendivalimised, valituks osutus Aleksandr Volkov. Loe lähemalt: Andres Heinapuu. Udmurdimaa saab esimese presidendi; Konstantin Zamjatin. Raske on hoida oma rahvuslikku nime puhtana

© SURI, 1999/2000