Obiugrilaste ja samojeedide kroonika 1995-2000

1995

25. 06. – 1. 07. Soome-ugri teleprogrammide festival Handi-Mansi autonoomses ringkonnas.

19. 10. pidasid Ungari kunsti ja kirjanduse assotsiatsioonile Hollandis (Hollandiai MIKES kelemen kör) huvitava ettekande ungarlaste keelesugulaste hantide ja manside elust ja probleemidest käesoleval suvel FU vahendusel Obi jõel soome-ugri rahvaste teleprogrammide festivalil käinud Mari Alföldi ja Iris Réthy. Kuulama oli kogunenud enam kui 80 seltsi liiget, põhiliselt 50. aastatel Hollandisse emigreerinud ungari intelligentsi esindajad ja nende järeltulijaid.

1996

20. 09. Ottawas moodustati Arktika Nõukogu, mille eesmärgiks on riikide ja põlisrahvaste koostöö koordineerimine polaaralade kaitsel inimtegevuse eest. Lisaks kõigi Põhjapoolust ümbritsevate riikide esindajatele kuuluvad nõukogusse ka polaaralade põlisrahvaste esindajatena Tsikumpolaarne Inuiti Konverents (Circumpolar Inuit Conference – Gröönimaa, USA ja Kanada eskimod),  Saami Nõukogu (S?mi Council – Norra, Rootsi, Soome ja Venemaa saamid) ning Venemaa Põhja ja Kaug-Ida Rahvaste Assotsiatsioon (esindab uurali rahvastest saame, hante, mansisid, neenetseid ja sölkuppe). Nõukogus võetakse vastu otsuseid konsensuse alusel. Põlisrahvaste esindajatel on nõuandev hääleõigus, sest USA ja Venemaa keeldusid neile täisvolitusi andmast.

1997

Märtsis Pariisis Inimese Muuseumi etnograafiafilmide festivalil võitis peaauhinna, Nanooki preemia, Mark Soosaare film «Isa, Poeg ja Püha Toorum». Mark Soosaare uus film jutustab handi shamaani perekonna elust Lääne-Siberi naftatööstuse hävitava surve all. Seekord juba 16. korda toimunud etnograafiliste filmide festivalil osales ka teine eesti film, Valentin Kuigi «Hääled» handi kirjanikust ja poliitikust Jeremei Aipinist.

Detsembris lõpetati Eesti Rahva Muuseumi teadurite Art Leete ja Liivo Niglase poolt aastatel 1996-1997 läbi viidud grantiprojekt Kultuurimuutuste uurimine Lääne-Siberis. Projekti põhieesmärgiks oli Lääne-Siberi põlisrahvaste -- hantide, manside ja neenetsite -- sotsiaalse struktuuri ning kommunikatsioonistrateegiate uurimine maailmavaatelises kontekstis. Välitööde tulemusel kogunenud rikkalikust materjalist on ERMi fondidesse üle antud 70 etnograafilist eset, 88 lk etnograafilist teatmematerjali, 250 fotot, välitööde päevikud ning videomaterjalid. Ette on valmistatud etnograafiline õppevideo Ohverdamine Num-To’l (15 minutit), fotonäitus ning slaidiprogramm Jamali neenetsitest. Kahe aasta jooksul on projektis osalejad kokku avaldanud või avaldamiseks esitanud 16 teaduslikku artiklit.

1998

Veebruaris moodustati Handi-Mansi AR duumas Põhja väikerahvaste assamblee, kes peaks esindama põlisrahvaste huve (6 duuma 23-st liikmest). Kehtiva seadusandluse alusel peavad kõik ringkonna sotsiaal-majanduslikud programmid jõustumiseks saama selle assamblee heakskiidu. Kummaline on see, et assamblee kuuest liikmest on vaid 2 põlisrahvaste esindajad.

21.–22. 03. toimus Hantõ-Mansiiskis Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee istung. Arutati valmistumist 2000. aastal Helsingis toimuvaks soome-ugri rahvaste maailmakongressiks. Kongressi reglemendi ning päevakorra ettevalmistamiseks moodustati töörühm Valeri Markovi juhtimisel, mis koguneb esimest korda 21. augustil Sõktõvkaris. Kinnitati ka Konsultatiivkomitee eelarve, millest eraldati 6000 Soome marka meedia ja informatsiooni töörühma posti- ja sidekuludeks Soome-Ugri Rahvaste Infokeskusele

23.-25.03. toimus Hantõ-Mansiiskis rahvusvaheline konverents Põlisrahvad, nafta, seadus.

Mais lõppes esimene õppeaasta Põhjarahvaste Andekate Laste Kunstikeskuses Hantõ-Mansiiskis. Andekad handi ja mansi lapsed saavad seal teadmisi emakeele, kultuuri ja rahvakommete kohta. Keskuses luuakse handi ja mansi teatristuudiod ja etnograafilised tantsukollektiivid.

5-12.07. toimus XII Pärnu Rahvusvaheline Dokumentaal- ja Antropoloogiafilmide Festival. Peaauhinna pälvis Taani autori Bente Miltoni Gaia lapsed, "uus ning elujaatav, hinge avardav ja meisterliku kinematograafilise vormiga vaade puuetega inimestele". Ainus auhinnatud film uurali rahvaste kohta oli zhürii eriauhinna saanud Markku Lehmuskallio ning Anastasia Lapsui Anna (Soome – Venemaa), "nganassaani rahva tütre, kunagise parteifunktsionääri tagasipilk nõukogude võimule ja selle laastavatele tagajärgedele".

6.-29. 07. käisid Kunstiakadeemia üliõpilastest soome-ugri uurimisreisijad Obi hantide juures Handi-Mansi Autonoomse Ringkonna Berjozovo ja Belojarski rajoonis. Toodi kaasa ka fotosid ja slaide ning kolm tundi filmi hantide eluolust ja esemeist. Tudengitele näidati ka ühe hõimu pühakohta ning neil avanes harukordne võimalus joonistada üles šamaanirõivad. Ekspeditsiooni tulemustega on võimalus tutvuda näitusel TA raamatukogus hõimupäevadest oktoobri lõpuni. Ekspeditsiooni juht Kadri Viires palus avaldada tänu administratsiooni esindajale Svetlana Gõndõševale asjaliku vastuvõtu eest. Kadri Viires kirjutab uurimisreisist ajakirja "Horisont" 1999. a. märtsinumbris.

1999

Neenetsi autonoomse ringkonna statistikakomitee avaldas andmed ringkonna elanike sissetuleku kohta. 1999. a. alguses oli keskmine palk 2107,5 rubla (1306 krooni). Kõige madalam palk on põllumajanduses - 1022,3 rubla (634 krooni), kultuuritöötajatel 1195,4 rubla (741 krooni) ja hariduses - 1273 rubla (789 krooni). Ehitajatel on keskmine palk 3241,2 rubla (2010 krooni) ja valitsustöötajatel 4115,5 rubla (2552 krooni). Tööstuses on keskmine palk 11434,9 rubla (7090 krooni). Neenetsid töötavad põhiliselt põdrakasvatajate ja kaluritena e. “põllumajanduses”. Mitmetes külades elatakse täielikus vaesuses ja nälja piiril.

29. märtsist 9. aprillini toimus Peterburis seminar "Põhja põlisrahvaste reintegratsioon: majanduslikud ja sotsiokultuurilised initsiatiivid", millest võtsid osa saamid Koola poolsaarelt, neenetsid, handid ja vepslased. Seminaril õpetati põlisrahvaste esindajatele ärivestluste pidamist, konfliktide lahendamist ja äriplaani koostamist. Seminari käigus esitati mitmeid projekte, mis peaksid rakenduma ka praktikasse, nagu näiteks rahvarõivaid tootvate ettevõtete loomine. Kultuuritöötajad kuulasid ettekandeid neenetsi ja saami kultuurikeskuste tööst, vepsa rahvuskultuuri arendamisest ning Šoutjärve vepsa etnograafiamuuseumi tegevusest. Seminari ajal olid väljas ka mitmed näitused. Seminari korraldasid Peterburi heategevusfond "Konfliktivaba Põhi" ja flaami selts "Horizont".

9.-11. aprillini toimus Taimõri (Dolgaani-Neenetsi) Autonoomse Ringkonna pealinnas Dudinkas 3. korda folkloorifestival “Taimõri folklooriklassika”. Osalejate seas olid koreograafiline tantsu- ja lauluansambel “Hejro”, lasteansambel “Taimõr” ning nganassaani folklooriansamblid “Hensu” (Volotšanka küla) ja “Ngamtuso” (Ust-Avami küla).

23. aprillil toimus Eesti Kunstiakadeemias igakevadine soome-ugri-teemaline üliõpilaskonverents, millel käsitleti 1998. aasta Handimaa uurimisreisi materjale. Vt.: Livia Viitol. Kalast kurbuseni. - Sirp, 1999, 28. mai, nr. 21, lk. 11.

Mais avati Narjan-Maris (Neenetsi AR, Venemaa) Barentsi Infokeskus. Keskus avati vastavalt Barentsi Sekretariaadi otsusele 1999. a. märtsis Kirkenesis (Norra). Keskuse ülesandeks on teavitada ringkonna rahvast Barentsi regiooni koostööst, kuidas algatada projekte, kuhu neid saata ja millised on Barentsi programmi tingimused. Infokeskuse aadress on: 164700 Arhengelskaja oblast, NAO, Narjan-Mari, ul. Studentšeskaja, 1.

6. mail näidati Tallinnas Kinomajas Veiko Taluste lühifilmi hantide olelusvõitlusest "Kodu kõrvalt" (TPÜ filmi ja video õppetool, 1999).

17.-19. maini toimus Moskvas rahvusvaheline konverents "Põhjarahvaste looduskasutuse tänapäevaprobleemid".

8.-11. juulil peeti Moskvas Põhja Väikerahvaste Noorsooliidu asutav koosolek. Koosolekul räägiti erinevate rahvaste olukorrast ja liitudest. Asutaval koosolekul kiideti heaks Venemaa Väikerahvaste Liidu eesmärgid ja leping väikerahvaste liiduga, samuti noorsooliidu juhtorgan, millesse kuulub üks esindaja igast liitu kuuluvast rahvast. Koosolekul arutati väikerahvaste haridus- ja kultuurielu, noorte tööhõivet, traditsioonilisi elatusalasid, keskkonnakaitset ja meedia mõju puudutavaid küsimusi. Asutav koosolek kiitis heaks noorsooliidu tegevusstrateegia kontseptsiooni ja tööplaani aastateks 1999-2000.

23.-27. septembril toimus Salehardis Jamali Neenetsi autonoomse ringkonna VI folkloorifestival, millest võtsid osa handi, neenetsi, saami ja komi esinejad.

Põlisrahvaste abistamisorganisatsiooni Survival kampaania aitas säilitada Jugani hantide maa viieks aastaks, kirjutas Survival Les Nouvelles (nr. 36, 1999).

2000

26. märtsil toimusid koos presidendivalimistega Venemaa mõnedes regioonides ka kubernerivalimised. Murmanski oblasti kuberner Juri Jevdokimov valiti tagasi rekordilise tulemusega – tema poolt hääletas 98,18% valimas käinuist. Oma ametis jätkavad ka Handi-Mansi Autonoomse Ringkonna kuberner Aleksandr Filipenko ning Jamali Neenetsi AR kuberner Juri Nejolov.

25. aprillil toimus Hantõ-Mansiiskis folklooritekstide dešifreerimisseminar, milles osalesid inimesed ringkondlikust, Berjozovo ja Belojarski folkloorifondist. Vt sõnumit.

Krasnoselkupi rajooni Tolkini raamatukogus korraldati aprilli keskel noorukite seas küsitlus narkomaania kohta. Selgus, et sölkupi noored, erinevalt sissesõitnuist, ei tunne narkootikumide vastu üldse huvi. Jamalinformi korrespondent seletab seda järgmiselt: “Sölkupi lapsed ei tea, mida tähendab sõna “igav”, nad abistavad vanemaid, tegelevad rahvusliku loominguga, suhtlevad loodusega, ja neil ei jää lihtsalt aega selle surnuks löömiseks.”

22. aprillil toimus Sejahu asulas Jamali rajoonis põdrakasvatajate päev. Enne pidu toimunud arupidamisel, millest võtsid osa mitmes eri staatuses põdrakasvatajate esindajad, leiti, et kõige viljakam on koostöö erapõdrakasvatajatega lepingulisel alusel. Sellise tegevuse eeskujuks seati ettevõte Jamagroinvest. Seejärel tegid majandite ja ettevõtete juhid oma parimatele töötajatele kingitusi. Lõpuks võisteldi rahvuslikel spordialadel ning toimus internaatkooli laste taidluskontsert.

10. mail pöördus Handi-Mansi autonoomse ringkonna duuma Venemaa Riigiduuma saadikute poole palvega, et nad ei piiraks soodustusi Kaug-Põhjas töötajatele. Riigiduumas on praegu menetluses seaduseelnõu, mille järgi piiratakse garantiisid ja kompensatsioone neile, kes saabuvad põhjaaladele tööle alates 1. jaanuarist 2001. Pöördumise autorid kardavad, et seaduse jõustumisel soovivad tööandjad lahti saada “kulukatest” töötajatest, kes on varem tööle asunud.

13. juuli Obštšaja Gazeta avaldas pealkirja all “Neenetsi ringkond. Müüdud!” loo sellest, kuidas vaese Neenetsi Autonoomse Ringkonna kuberner Vladimir Butov üritanud Moskva Suures teatris uusaastaballil toimunud oksjonil 30 000 USA dollari eest maali osta. Boriss Berezovski pakkunud rohkem. Loe lähemalt.

11.–15. maini 2000 toimusid Moskvas Venemaa Põhja Põlisrahvaste Assotsiatsiooni juubeliüritused. Assotsiatsioon on asutatud 1990. aasta märtsis. Üritused algasid konverentsiga “Kümne aasta tulemused on arengu aluseks 21. sajandil”. Loe lähemalt.

Handi-Mansi AR Surguti rajoonis Varjogani lähedal asusid Lukoili töötajad 14. septembril ekskavaatoriga lõhkuma silda, mis oli ainus ühendustee kirjanik Juri Vella (Aivaseda) ja teiste sealsete põliselanike elukoha ja muu maailma vahel. Üle silla vedas mitu suurperet toitu, see oli ka laste ainus koolitee ja arsti ainus võimalus pääseda abivajajate juurde. Kohal viibinud kogukonnapealik Juri Vella palus lammutajailt kõigepealt näha mingitki dokumenti, mis lubaks neil nii teha. Kui seda ette ei näidatud (tõenäoliselt midagi niisugust polnud olemaski), lõhkus Vella kirvega ekskavaatoriauto rattad. Loe lähemalt.

18. septembril avaldas rahvusvaheline põlisrahvaste kaitse organisatsioon pressiteate "Siberi põlisrahvas maksab nafta eest elatise ja eludega". (Originaal: http://www.survival-international.org/khantyab0010.htm)

1. novembril teatasid USA ja Vene tuumaohutust jälgivad organisatsioonid, et Siberis asuvast Vene tuumakompleksist voolab keskkonda saastevett, mille radioaktiivsus on ülikõrge. Tomi ja Romaška jõe vett uurinud organisatsioonid teatasid, et Siberi Keemiakompleksist jõkke voolav radioaktiivne saaste on suurim maailmas. Nad nõuavad, et saastatud vee loodusesse laskmine viivitamatult lõpetataks. Siberi Keemiakompleks on paik, kus nõukogude ajal töötati välja tuumarelvi ja kus 1993. aastal toimus plahvatus, mis paiskas keskkonda radioaktiivse pilve.Kompleks asub Lääne-Siberis, Moskvast 2900 kilomeetrit idapool asuvas kinnises linnas nimega Tomsk-7 ehk Seversk. 

Novembri alguses tehti Taimõri poolsaarel algust rahvusvahelise projektiga, mille sihiks on päästa Euraasia suurim põhjapõtrade populatsioon. Projektis osalevad ÜRO Arenguprogramm, Globaalne Keskkonnafond ja valitsusväline organisatsioon Arctic Circle. Seoses Taimõri muutmisega tööstuspiirkonnaks on põhjapõtrade hulk seal katastroofiliselt kahanema hakanud. Mürgised tootmisjäätmed sunnivad põtru traditsioonilisi rännumarsruute muutma. Praegu elab poolsaarel pisut üle miljoni põdra. Samas rajatakse Taimõrile üha uusi nafta- ja gaasijuhtmeid, mis põtrade elu raskeks teeb. Keskkonnateadlaste hinnangul on põtrade populatsioon kogu Taimõri arktilise ökosüsteemi püsimajäämiseks hädavajalik. ÜRO Arenguprogramm on valmis põtrade päästmist toetama miljoni dollariga. Ka kohalikud suurettevõtted Norilski Nikel ja Norilskgazprom on avaldanud soovi projekti toetada.

4.-6. septembrini toimus Tomskis rahvusvaheline noorsookonverents “Põlisrahvad ja Venemaa Põhja-alade keskkond”. Konverentsi oli korraldanud Venemaa Põhja põlisrahvaste Liit (RAIPON) koostöös Taani keskkonnaagentuuriga. Teiste hulgas äratas tähelepanu ka neenetsi assotsiatsiooni Jassavei esindaja Nikolai Latõševi ettekanne. Lisaks temale sai konverentsil moodustatud ökoloogiaküsimuste algatusrühma liikmeks ka Sergei Novjuhhov. Algatusrühma ülesandeks on jälgida konverentsi otsuste täitmist ja sinna kuulub kolmteist liiget kõigist Venemaa põhjapiirkondadest. Konverents võttis vastu resolutsiooni (vt http://www.raipon.org/russian_site/youth/tomsk/rezolution.htm) ja RAIPONI noorsooprogrammi.

24. novembril toimus Hantõ-Mansiiskis Handi-Mansi autonoomse ringkonna põlisrahvaste kongress, millel põliselanikud esitasid oma kandidaadid ringkonnaduuma valimistele põlisrahvastele mõeldud viiemandaadilisse ringkondlikku valimisringkonda. Esitati kaksteist kandidaati, viie esimesena põhja väikerahvaste ringkonnakomitee esimees Anatoli Raišev, ringkonnavalitsuse esimehe astetäitja põlisrahvaste alal Vassili Sondõkov, Jugra Päästmise ühingu esinaine Tatjana Gogoleva, kirjanik Jeremei Aipin, ja Saranpauli külavanem Nadezhda Aleksejeva. Seekord loodavad handid, mansid ja neenetsid, et põlirahvaste huve esindama mõeldud kandidaatide hulka ei esitata muid kui nende omad. Praegu on ühtsest valimisringkonnast valitud viie saadiku hulgast ainult kaks põlisrahva esindajat, kuigi selleks on soovi avaldanud üks venelane ja üks ukrainlane. Et valimised peavad olema demokraatlikud, ei saa põlisrahvad, keda on ringkonna elanikkonnast alla kolme protsendi, duuma koosseisu hääletamisega kuigivõrd mõjutada.

© SURI, 1999/2000