Ersa ja mokša kroonika

1995

22. 03. 30st Eesti Mordva Seltsi liikmest sooritas 22 kodakondsuse saamiseks edukalt eesti keele eksami.

Septembris võeti vastu Mordva Vabariigi uus konstitutsioon, mille kohaselt on vabariigis kolm riigikeelt: vene, mokša ja ersa.

1996

24. 05. Dr. Valdek Palli ersa keele õpiku esitlus Tallinnas Eesti Keele Instituudis. Viimati ilmus Eestis meie idapoolsete sugulasrahvaste keeleõpik – udmurdi keele grammatika – 1968. aastal. Sündmuse puhuks oli Mordvamaalt kohale sõitnud ersalaste folklooriansambel "Lamzur".

29. 06. Mordvamaal õnnistati rituaalselt sisse taastatud Kshekuravai kurgaan, ersalaste pühapaik.

21. 07. Ersalased pidasid Tashto Kshumancja külas esivanemate auks palvuse ("Velen' Ozks"), mille juurde kuulus härja ohverdamine. Rituaali viiakse alates 1990. aastast läbi igal aastal.

Oktoobrist detsembrini õpetas Saranski ülikoolis (Mordva) rahvusteaduskonna üliõpilastele eesti keelt ning soome-ugri teaduskonna tudengitele eesti kirjandust Maria Täpsi Eestist. Kursuse lõpus sooritasid keeleõpilased eesti keele arvestuse, kirjanduse loengute kuulajad kirjutasid loetud raamatute põhjal essee. Õppejõud viibis Saranski ülikoolis Fenno-Ugria lähetusel ja Avatud Eesti Fondi toetusel.

1997

6. 03. Saranskis (Mordva Vabariik, Venemaa) toimus Ersa Keele Päästefondi korraldusel "Vabariigi rahvuste rahvusliku arengu ja rahvustevahelise koostöö programmi perioodiks kuni 2000. aastani" eelmõu arutelu. Eelnõu oli välja töötatud Mordva ülikooli Regionoloogia Teadusliku Uurimise Instituudis. Ettekande eelnõu kohta tegi Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee liige, Mordva ülikooli dotsent I. Jefimov. Nii ettekandja kui sõnavõtnud pidasid projekti ersa, mordva ja tatari rahva lõpliku venestamise kavaks, sest programmis on etten ähtud tugevdada vene elementi kõigis kultuuri- ja elusfäärides (koolid, riigiasutused, raadio, televisioon) ja viia koolidesse sisse tugevdatud vene kultuuri ja õigeusu õpetus. Kuni 2000. aastani on ersa kultuuri säilitamiseks planeeritud üks miljard rubla, samas kui vene kultuuri asendamisele sama programmi raames on ette nähtud 11 miljardit. Osavõtjate arvates on eelnõu vastuolus nii Vene Föderatsiooni kui Mordva Vabariigi konstitutsiooniga. Programmi esimene variant oli ette valmistatud Mordva Keele, Kirjanduse, Ajaloo ja Majanduse Instituudis ja olevat olnud kompetentsem, lühem ja selgem. Valitsus lükkas aga selle tagasi ning tellis uue variandi.

26. 03. Saranskis toimus Mordva Vabariigis ja väljaspool elavate ersade ja mokshade kohtumine. Külas olid ersa- ja moks^amordvalaste esindajad Bas^kiiri ja Ts^uvas^i Vabariigist, Orenburgi, Niz^ni-Novgorodi ja Pensa oblastist, Moskvast, Samarast ja Uljanovskist. Arutati Vene Föderatsiooni Rahvusliku kultuuriautonoomia seaduse rakendamist mordvalaste teenistusse. Otsustati alustada ersa ja moks^a kohalike ja regionaalsete kultuurautonoomiate moodustamist neis Venemaa osades, kus ersad ja moks^ad elavad.

16.04. Mordva Vabariigis tähistati ersa keele päeva vastavalt kultuuriministri ja haridusministri soovitusele kõigi rajoonide koolides ja kultuuuriasutustes. Ersa keele päeva tähistatakse A.P.Rjabovi nimelise Ersa Keele Päästmise Fondi algatusel alates 1993. aastast. Fondi korraldatud pidulikul koosolekul anti üle ka Rjabovi preemia eest ersa keel arendamise ja säilitmise eest. Seekordseks laureaadiks oli Nikolai Anoshkin, Lukojanovis asuva ersa kultuuri muuseumi direktor ja samas töötava D.Nadkini ninmelise Ersa Keele Päästmise Assotsiatsiooni esimehees. Varem on sama auhinna saanud Orenburgi oblasti Buguruslani rajooni kultuuriseltsi "Lis'mapra" esimees Viktor Tingajev (1993) ersa keele õpetaja Vera Klementjeva (1994, postuumselt) ja algklasside õpetaja Rimma Zhegalina (1995).

2. 06. Mordva Riigikogu aseesinaine Jelena Kuldõrkajeva kohtus Tallinnas Eesti parlamendi aseesimehe Tunne Kelamiga. Lepiti kokku tihendada infovahetust ja arutati mordva tudengitele Eesti kõrgkoolides õppimisvõimaluste loomist. Loe ka, mis sellele järgnes.

16. 06. Ersa ja moksha intelligentsi esindajad pöördusid Mordva Riigikogu esimehe V.A.Ketshkini, Mordva Vabariigi Glava N.I.Merkushkini, Mordva Vabariigi Valitsuse esimehe V.D.Volkovi ja Vene Föderatsiooni Presidendi esindaja poole avaldusega ersa ja moksha kultuuri halva olukorra kohta Mordva Vabariigis.(Vt. ka avalduse teksti vene või inglise keeles.)

17. 10. Helsingis toimus konverents “Mordva naise maailmapilt” ja mordva rahvamuusika kontsert. Avati näitus Stepan Erzja skulptuuride fotoreproduktsioonidest. M.A.Castreni Seltsi korraldatud Mordva kultuuri päevade raames külastas Helsingit Mordva kultuuritegelaste delegatsioon eesotsas Mordva Vabariigi kultuuriministriga.

1998

20.01. toimus ersa ja moksha rahva taassünni nõukogu 6. istung. Istungil arutati järgmisi küsimusi: 1) Nõukogu täitevkomitee 1997. a. aruanne, 2) rahvusprobleemide lahendamisele suunatud seadusandlike aktide vastuvõtmisest, 3) Nõukogu Komisjoni tööaruanne, 4) teave rahvus- ja kultuurautonoomiate loomisest, 5) muudatuste viimisest Nõukogu põhikirja, 6) ersa ja moksha rahva III kongressi ettevalmistamisest.

8.02. Täitus 5 aastat A.P.Rjabovi nimelise Ersa Keele Päästmise Fondi loomisest.

15.02. Mordva Vabariigis (Venemaa) toimunud üldvalimistel valiti tagasi endine Vabariigi juht (glava respubliki) Nikolai Merkuškin. Valimistel osales 75 protsenti hääleõiguslikest kodanikest, kellest ligikaudu 90 protsenti andis oma hääle Merkuškini poolt. Ainus vastaskandidaat oli Saranski makaronikombinaadi direktor Aleksei Šarov. Merkuškin on rahvuselt mokšamordvalane, sündinud 5.veebruaril 1951. Ta on juhtinud Mordva Vabariiki 22. septembrist 1995 (siis valiti ta kõigi tasandite saadikute poolt). Merkushkin kuulub Agraarparteisse, varem on ta kuulunud NLKP kohalikesse juhtorganitesse.

14. 04. ilmus ajalehe "Erzjan Mastor" Rjabovi-nim. Ersa Keele Päästefondi juhatuse avalik kiri Mordva Vabariigi juhtidele ja valitsuse liikmetele, milles juhitakse tähelepanu VF Konstitutsiooni rikkumisest seoses sellega et ersade ja mokšade passidesse kirjutatakse vastu nende tahtmist rahvuseks mordvalane. 1994. a. läbi viidud uurimuse kohaselt pidas 94 % küsitletud ersadest ja mokšadest end vastavalt ersadeks või mokšadeks, vaid 3 % küsitletuist peab end mordvalasteks.

16. 04., ersa keele päeval korraldas Rjabovi-nim. Ersa Keele Päästefond koos ersa naiste ühinguga Litova Saranskis piduliku koosoleku.Ersa keele päeva tähistati ka mujal ersade asualadel ning esmakordselt ka Eestis.

24. 04. võeti vastu Mordva Vabariigi seadus riigikeeltest, mis sätestab Mordva Vabariigi riigikeelte (vene, ersa mokša) kasutamise korra. Seadus ei kohusta riigiametnikke valdama riigikeeli. Rahvusliku liikumise aktivistide hinnangul on seadus nii üldsõnaline ja ebamäärane, et ei garanteeri tegelikult ersa ja mokša keelele mingeid õigusi.

23. 05. tähistati Saranskis (Mordva Vabariik, Venemaa) Teatri väljakul leinamiitinguga 60 aasta möödumist NKVD massimõrvast. 1938. aastal hävitati parim osa ersa intelligentsist. Kuigi represseritute hulgas oli ka teiste rahvuste esindajaid, moodustasid ersad nende koguarvust 58%.

28. 05. tähistati Mordva Vabariigis neljandat korda Rahvusliku Mälu päeva. Selle aktsiooni algatajaks oli Mordva rahva taassünni nõukogu, kelle eesmärgiks on oma rahva ajaloolise mälu taastamine tänapäeva mokšadel ja ersadel.

19.07. toimus Mordva Vabariigis (Venemaa) Tašto Kšumantšja külas ersa pärimuskultuuri tutvustav pidustus Veleń Ozks (Külapalvus). Ohverdati ja söödi härg, lauldi rahvalaule ning peeti patriootilisi kõnesid. Ürituse olid korraldanud Rjabovi-nim. Ersa Keele Päästefond, ühing Erzjan Mastor ja ansambel Lamzur.

15. septembrist kuni 15. detsembrini õpetab Saranski Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust Tartu Ülikooli magistrand Indrek Särg. Särg on töötanud ajalehe toimetajana, kooliõpetajana, avaldanud kirjandusest ja kultuuripoliitikast retsensioone, ülevaateid, esseid ajakirjades Vikerkaar ja Looming. 1996. a. sügissemestril töötas Saranski Ülikoolis eesti keele ja kirjanduse õppejõuna Maria Täpsi. Õppejõudude lähetamist Saranski ülikooli toetab Avatud Eesti Fond.

1999

10. märtsil autasustati ersa poetessi Mariz Kemali (Raisa Kemaikinat) Venemaa Trüki- ja Informatsioonikomitee aukirjaga aktiivse loomingulise töö eest ajakirjas "Sjatko".

16. aprillil korraldas Rjabovi nim. Ersa Keele Päästmise Fondi juhatus ersa keele päeva puhul piduliku koosoleku, millel räägiti fondi poolt aasta jooksul korraldatud üritustest ning ajakirjast "Sjatko", mis tähistas oma 70. sünnipäeva.

21.-23. aprillini viibis Eestis delegatsioon Mordva Vabariigist. Delegatsioon tutvus Tallinna linnaga ja külastas Fenno-Ugria Asutust, Pedagoogikaülikooli, ajakirja "Tallinn" toimetust, Isamaaliitu, Soome Instituuti ja Tartu Ülikooli. Külalised osalesid 23. aprillil ersa keele päevale pühendatud hõimuõhtul Fenno-Ugria Tartu keskuses. Esines ansambli "Torama" juht Vladimir Romaškin ja puukunstnik Pjotr Rjabov. Üritusele olid sõitnud ka Tallinnas õppivad ersa stipendiaadid.

Külalisi ja nende vastuvõtjaid Tartus 23. aprillil Mordva lipuga: Esireas: ansambli "Toorama" juht Vladimir Romaškin, Kauksi Ülle, pillimees Ain Raal, hilisem Ersa ja Mokša Sõprade Seltsi esimees Indrek Särg, Ats Särg, puukunstnik Pjotr Rjabov. Seisavad: Ajalehe Erzjan Mastor ajakirjanik Grigori Mussaljov, üliõpilane Vitali Romaškin, Tartu ersad Viktor Danilov ja Niina Aasmäe, autojuht-ihukaitsja ning publitsist Vahur Afanasjev. Foto: Taive Särg

17. juulil toimus Pokšignadbue (Bolše-Ignatovo) maakonna Tšukal’i küla lähedal väljal Rasjkenj ozks ehk ‘rahvapalumine’, millele olid kutsutud esindajad kõigist paigust, kus ersalased elavad. Rahvapalumine toimus täpselt selles kohas, kus ersa rahvas viimati 370 aasta eest oma suurkogunemist pidas. Pikemalt loe FU infolehest: Raskjkenj Ozks Ersa- ja Järvamaal ja Raskenj Ozks Ersamaal.

6. oktoobril avati Saranskis (Mordva vabariik, Venemaa) Mordva Rahvuskultuuri Muuseum. Avamisest võtsid osa Vabariigi Juht Nikolai Merkuškin, valitsuse esimees V. Volkov ja Mordva Vabariigi Riigikogu esimees Valeri Ketškin.

7. ja 8. oktoobril toimus Saranskis III mordva (mokša ja ersa) rahva kongress. Loe: venekeelseid dokumente ja vastukajasid Mordva ajakirjandusest; kaht vastukaja kommentaariga eesti keeles.

30. ja 31. oktoobril toimusid Tšeljabinski oblasti Troitski rajoonis mordva kultuuripäevad. Korraldati ümarlaud teemal "Mordvalased Uuralis: ajalugu ja tänapäev", toimusid näitused, esinesid folklooriansamblid Mordvamaalt.

7. november oli Mordva Vabariigi juhi Nikolai Merkuškini ukaasiga kuulutatud üksmeele ja leppimise päevaks. Vastavalt valitsuse määrusele korraldasid Saranski linnavalitsus ja kultuuriministeerium sel päeval Saranskis Sovetskaja väljakul galakontserdi ja muid kultuuriüritusi. Toimus ka rahvatarbekaupade laat, kus hinnad olid alandatud kuni 20%.

12. novembril sai 80-aastaseks ersa kirjanduse patriarh Kuzma Abramov, kelle õnnitlejate hulgast ei puudunud ka Mordva Vabariigi administratsioon. Abramovi tähtsamad teosed on ajaloolised romaanid "Purgaz" (1991) ja "Vabaduse eest" (1994), mis käsitlevad ersade muistset iseseisvusvõitlust.

25. novembril asutati Tartus Eesti Ersa-Mokša Sõprade Selts. Seltsi põhieesmärgiks on ersa ja mokša keele ja kultuuri toetamine, uurimine ning tutvustamine Eestis ja mujal maailmas. Seltsi tegevus tahetakse kujundada sarnaselt Soome Tuglas-Seuraga, mis omal ajal tõhusalt toetas eestlaste rahvuskultuuri. Seltsi asukoht on esialgu Fenno-Ugria Tartu keskuses Kuperjanovi 16, asutajaliikmeteks seitseteist teadlast, muusikut ja üliõpilast. Juhatuse liikmed on Toomas Help, Indrek Särg (esimees) ja Taive Särg. Loe ka vestlusringi asutajatega 2000. aasta 1. infolehest.

2000

10. jaanuaril tähistati Saranskis pidulikult Mordva autonoomia 70. aastapäeva. Pidustustel osalesid Venemaa Föderatsiooni asepeaminister Vladimir Štšerbak ja külalised teistest soome-ugri regioonidest. Tervitustelegrammi saatsid Venemaa presidendi kohusetäitja Vladimir Putin ja föderatsiooninõukogu esimees Jegor Strojev.

11. jaanuaril avaldas Mordva ajaleht Erzjan' Mastor 1997. aastal Venemaa Välisministeeriumist Mordva riigipeale saadetud kirja, milles teda noomitakse selle eest, et Mordva ametiisikud ei oska hinnata Eestist lähtuvat ohtu. Vt eestikeelset tõlget kommentaaridega ja venekeelset originaalpublikatsiooni.

2.–5. veebruarini toimus Mordva Vabariigi pealinnas Saranskis II ülevenemaaline fennougristide konverents. Sellel osales umbes 300 teadlast kõigist Venemaasoome-ugri vabariikidest, Handi-Mansi Autonoomsest Ringkonnast, Moskvast, Peterburist ja Tatarstanist. Konverents võttis vastu pöördumise Venemaa soome-ugri vabariikide valitsustele ja soome-ugri elanikkonnaga alade administratsioonidele. Oli ka külalisi Ungarist ja Eestist. Põhjalikumalt vt Infolehest.

8.-18. veebruarini toimus Moskvas Uues Maneežis näitus "Mordva kujutav kunst". Vt sõnumit.

Märtsikuus oli Mordva Vabariigis keskmiseks kuupalgaks 869 rubla (u 495 EEK; 30.30 USD). Veebruariga võrreldes oli palk langenud 8% võrra. Tulude erinevus on endiselt väga suur: suurim palk oli väikseimast üle 10 korra suurem. Riigiorganite ja pangandustöötajate palk ületab vabariigi keskmise 2,2 korda.

16. aprilli paiku tähistati Eestiski ersa keele päeva. Loe lähemalt.

Ööl vastu 17. maid sadas Mordvamaal Pokš-Ignatvele rajoonis maha 7 cm lund. Mõnel pool on katkenud elektrivarustus ja side. Rajoonis kuulutati 17. mail välja erakorraline seisukord. Oletatakse suurt kahju põllumajandusele. Olukorra teeb veel tõsisemaks ilma jätkuv külmenemine (kuni –9°C-ni).

24.-25. augustil toimus Mordva Vabariigi pealinnas Saranskis Vabariigi majas soome-ugri kirjanike kuues kongress, mille teemaks oli seekord “Kirjandus. Kool. Tulevik”. Kongressist võttis osa enam kui 60 kirjanikku Karjalast, Mordva-, Komi-, Udmurdi- ja Marimaalt, Koola poolsaarelt, Permi Komi, Jamali Neenetsi ja Handi-Mansi Autonoomsest Ringkonnast (kõik Venemaalt) ning Eestist, Soomest ja Ungarist. Loe lähemalt. Vt ka Kari Sallamaa artiklit Etnofuturism jõudis Mastorava maale

Saranskis ülikooli rahvuskultuuri teaduskonnas toimus 5. oktoobril hõimupäeva pidu “Šumbrat, Finno-Ugrija” koos kõnekoosolekuga “Regioonidevaheline mordva (mokša ja ersa rahva) ühiskondlik liikumine ja soome-ugri maailm uuel aastatuhandel”, millest võtsid osa Saranskis elavad rahvusliku intelligentsi esindajad. Samas oli avatud ka Tavla mänguasjade ning Mordvamaa sügisandide näitus. Mängiti rahvamänge ja maitsti ande. Filoloogiateaduskonna dekaan prof Mihhail Mosin esines ersakeelse ettekandega hõimupäevadest, mida Vabariigi juhi toetusel hakatakse nüüdsest tähistama ka Mordvas. Prof Vladimir Abramov meenutas mordva rahvaste rahvusliku liikumise ajalugu alates 17. sajandist. Tema ettekandest saab ülevaate Angenenj Valdonja artiklist aadressil http://www.torama.ru

Moskvas Eesti saatkonnas toimus 15. novembril ansambli Toorama CD-plaadi “Taga Erjaza Škai” (Taaselagu Jumal) esitluskontsert. Samas näidati ka Juri Dõrini maale ja Tavla meistrite puunikerdusi. Loe lähemalt.

© SURI, 1999/2000