Mari kroonika 

1995

19. 01. Joškar-Olas taasasutati Soome-Ugri Rahvaste Arengufond. Kinnitati redigeeritud põhikiri ning valiti Fondile 6-liikmeline juhatus eesotsas Nikolai Gavriloviga (Mari El). Kiideti heaks Joškar-Olasse soome-ugri keskuse rajamise idee, võeti vastu pöördumine Permi-Komi Rahvusringkonna administratsioonile, milles palutakse toetust V soome-ugri rahvaste folkloorifestivali läbiviimiseks 25. juulist 3. augustini Kudõmkaris.

25. 03. Joškar-Olas (Marimaal) asutati loodususu kulturoloogilis-religioosne ühendus "Sorta" (Sorta tshi-mari ushem). Ühendus koondab Marimaal elavaid haritlasi, teadlasi ja tudengeid. Eesmärgiks on loodususundi uurimine ja õpetustöö. Ühendust juhatab Paul Ariste õpilane, Mari Riikliku Ülikooli mari ja soome-ugri keelte professor Juri Anduganov.

9. 06. Eesti Mari Seltsi viies aastapäev Tallinnas Estonia teatri talveaias. Oma esinemisega rõõmustasid kohalikke marisid ja seltsi külalisi Joškar-Ola internaatkooli kanneldajate ansambel ja mainekas mari flöödikunstnik Vitali Šapkin.

23. – 24. 06. toimunud Mari Vabariigi Riigikogu istungil võeti vastu vabariigi konstitutsioon, mis sätestab riigikeele staatuse nii mäe- kui niidumari keelele. Mari Eli riigijuhiks on konstitutsiooni järgi president, kes peab oskama põlisrahva maride keelt.

15. – 25. 08. Soome-ugri lastelaager Kitšjeri järve ääres (Marimaal Joškar-Ola lähistel). Laagris osalesid mordvalased, permi- ja sürjakomid, udmurdid, karjalased, vepslased, neenetsid, handid, mansid ja marid nii Kirovi oblastist ja Baškortostanist kui Mari Vabariigist – kokku 270 seitsme- kuni kuueteistaastast last ning nende kasvatajad. Selline laager toimub Marimaal juba viiendat aastat, seekord oli osavõtjaid rohkem kui kunagi varem, kohal oli palju laste folklooriansambleid. Spordivõistluste, metsaretkede ja maastikumängude kõrval toimus laste teaduskonverents, mida olid tulnud kuulama professorid Mari Ülikoolist. Lapsed õppisid punuma korvi ja viiske, valmistama helmestest ehteid, ohvripuule viidi annetused. Iga päev oli erineva rahva päev, mil tutvustati selle rahva kombeid ja tavasid, tantse ja muusikat.

2.–5. 11. toimus Joškar-Olas Soome-Ugri Ajakirjanike Assotsiatsiooni asutamiskonverents. Assotsiatsioon ühendab Vene Föderatsiooni ja soome-ugri regioonide professionaalseid ajakirjanikke. Täieõiguslikeks või vaatlejaliikmeteks võivad astuda ka Soome, Ungari, Eesti ja teiste riikide ajakirjanikud, ajakirjanike liidud ja informatsiooniagentuurid. Uue ühenduse tähtsamateks ülesanneteks on professionaalsete sidemete tugevdamine ning koostöö arendamine sugulasrahvaste massiteabevahendite töötajate vahel. Konverents valis assotsiatsiooni presidendiks Niina Belskaja Mari Riiklikust Tele- ja Raadiokompaniist, assotsiatsiooni juhtorganid hakkavad paiknema Joškar-Olas. (Assotsiatsioon kahjuks tööle ei hakanud.)

3.–4. 11. Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee järjekordne istung Joškar-Olas. Arutleti ettevalmistustööde kulgu teiseks Ülemaailmseks soome-ugri rahvaste kongressiks Budapestis ja lepiti kokku Vene Föderatsiooni kuuluvate soome-ugri rahvaste delegatsioonide arvulises koosseisus. Konsultatiivkomitee otustas taotleda oma esindaja akrediteerimist ÜRO põlisrahvaste töögruppi. Kinnitati komitee 1996. aasta tööplaan. Komitee järgmine istung toimub märtsikuus Budapestis. Eesti delegatsioon viisaprobleemi tõttu istungist osa võtma ei pääsenud.

4. 11. Mari Eli Vabariigi 75. aastapäev.

20.–26. 11. Mari kultuuri nädal Budapestis. Pidulikul avatseremoonial osalesid Mari Vabariigi kultuuriminister Viktor Nikolajev ning Ungari Vabariigi kultuuri- ja haridusminister Gabor Fodor.

8. 12. Soome-Ugri Rahvaste Arengufondi juhatuse koosolek Joškar-Olas.

10. 12. Mari kirjakeele päev. Tänavu möödus 220 aastat mari kirjakeele arengule aluse pannud V.Putsek-Grigorovitši "Mari jõlme gramatika nergen šonkalõmaš" ("Mõtteid mari keele grammatikast") ilmumisest Petrburis.

1996

29.02. – 3. 03. Arnold Rüütli juhitud Eesti Vabariigi Riigikogu delegatsiooni visiit Marimaale. Sõidu eesmärgiks oli kinnistada traditsiooniliselt häid sidemeid Marimaaga ja leida uusi võimalusi koostöö arendamiseks.

28. 02. Mari õhtu Soome Instituudis Tallinnas. Mari tudengid olid lavastanud katkendi mari kirjaniku S.Nikolajevi näidendist "Salika", milles on kasutatud traditsiooniliste mari kosjade motiive. Sama, Pedagoogikaülikooli rez^iitudengi Aleksei Aleksejevi juhitav mari üliõpilaste rahvakunstirühm Pamaššintša ('Allikas') esitas ka mari laule ja flöödimängu. Loomulikult ei puudunud soomlaste, maride ja eestlaste ühistants. Mari tudengitel on edaspidi kavas etendada ka mari pulma.

25.–27.04. tähistati Tartus mari kangelase päeva. 25.04. andsid ülikoolis kontserdi Tartus õppivate mari tudengite ansamblid "Kärsh" 'kannel' ja "Osh Kue" 'valge kask'. Lisaks esitleti Soome Instituudi vahendusel Leena Laulajaise raamatut "Marilaiset, laulun ja uhritulen kansa". Õhtul toimus Lasteteatris tantsuklubi, sõbralikust tantsuringist said osa nii külalised kui vaatajad. 26.04. etendas Mari Noorsooteater Joshkar-Olast G.Gordejevi "Boltushi", mis oli järjeks möödunud aastal Tartus etendatud "Vanem Örtömöle". Pärast etendust toimus bankett Vanemuise näitlejate osalusel, kes avaldasid tunnustust mari näitlejatele.

12.06. Marimaal Morki rajoonis andeka mari luuletaja Valentin Kolumbi (1935–1974) kodukohas toimus kaheksas luulefestival "Kolumbovskie čtenija".

21. 06. Mari loodususuliste ülemaailmne palvus Tshumblati mäel (Kirovi oblastis). Palvust korraldatakse iga kolme aasta järel.

11.–27.07. Mari folkansambli "Mari" kontsertreis Eestis.

18. 07. Mari Vabariigi riigisekretär Nikolai Rõbakov lahkus ametist. Uueks riigisekretäriks määrati 20. juulil endine Sernuri rajooni administratsiooni esimees Aleksei Maksimov

18. 07. Soome M.A.Castréni Seltsi esimees professor Ildikó Lehtinen kohtus Joshkar-Olas mari loomingulise noorsoo ühendusega U Vii (Uus Jõud). Lepiti kokku ühistöös mari keele õpetuse alal TACISe programmi raames.

20.–23.08. Eesti linnade ja maakondade kultuuriosakondade juhatajate seminar-praktikum Marimaal.

18. – 19. 10. Neljas Mari Rahvuskongress Joškar-Olas. Mari kongress kinnitas Mari Rahva Ühenduse (Mari Kalyk Ushem) põhikirja, mille kõrgeim organ on vähemalt kord nelja aasta sees kogunev Mari Rahvuskongress. Kongressi vaheaegadel juhib Ühenduse tegevust Mari Rahva Nõukogu Mari Mer Kanash, mille istungid toimuvad vähemalt kaks korda aastas. Mari Rahva Nõukogu valib pidevalt funktsioneeriva töögrupi – Mari Koordineerimiskomitee. Neljas Mari Rahvuskongress võttis vastu järgmised resolutsioonid: Riiklikust keelepoliitikast, Poliitilisest situatsioonist, Majandussituatsioonist, Teadusest, kultuurist ja keelest. Kongress valis oma esimeheks Mari Rahvusteatri peanäitejuht Vassili Pektejevi.

2. – 3. 12. Soome-Ugri Rahvaste Arengufondi koosolek Joshkar-Olas (Marimaa). Soome-Ugri Rahvaste Arengufond moodustati 1990. aasta oktoobris soome-ugri rahvaste kultuuri toetamiseks ning sellesse kuuluvad kõik Venemaal elavad soome-ugri rahvad. Eesti on pärast iseseisvuse taastamist osalenud fondi tegevuses vaatlejana. Fondi keskus asub Joshkar-Olas, Mari Vabariigis. Seekordne koosolek arutas soome-ugri rahvaste kultuurialase koostöö tegevuskavasid 1997. – 1998. aastaks. Ühe teemana pidi jutuks tulema 17. – 21. juulini 1997 Eestis korraldatav VI soome-ugri rahvaste folkloorifestival. Joshkar-Olasse oli kutsutud fondi koosolekust osa võtma ka Fenno-Ugria direktor Jaak Prozes. Kahjuks ei andnud Vene Föderatsioon Jaak Prozesele sissesõiduviisat ning seetõttu ei saanud Eesti osaleda koosolekul.

17. 12. Suri 68. eluaastal mari kirjanik ja kart, mari loodususu organisatsiooni Osh Mari –Tshi Mari asutaja ja esimene juht Aleksander Juzõkain.

1997

26.04. Tartus tähistasid Eesti Mari Selts, Akadeemiline Hõimuklubi ja SA Fenno-Ugria koostöös Soome Instituudi Tartu osakonnaga mari kangelase päeva. Kõnekoosolekul esinesid tervitusega Tõnu Seilenthal Akadeemilise Hõimuklubi nimel, Pertti Pyhtilä Soome Instituudi Tartu osakonna nimel ning politoloogiaõppejõud Rein Taagepera. Jaak Prozes kõneles mari kangelase päeva taustast ning Irina Orehhova mari kangelastest udmurdi rahva pilgu läbi. Toimus ka kontsert, kus esinesid Tartu tudengiansamblid Kärsh (Kannel) ja Pamasshintsha (Allikas) ning mari rahvustoitudega bankett.

11.-13.07. Mari Eli Vabariigi pealinnas Joshkar-Olas toimus noorteorganisatsiooni U Vii korraldusel rahvusvaheline soome-ugri rahvaste noorsoofestival. Festivalis osalesid soomeugri noored Marimaalt, Bashkortostanist, mitmest Venemaa oblastist, Udmurtiast, Soomest ja Eestist. Festivalist osavõtnud võtsid vastu resolutsiooni ning pöördumise Venemaa soome-ugri alade teleraadiokompaniide poole soovitusega alustada ühist saatesarja Soome-ugri maailm täna, milles leiaks kajastamist kõigi Venemaa soomeugrilaste elu.

16.-17.08. Jos^kar-Olas (Mari Vabariik, Venemaa) toimus soome-ugri regioonide II ratsaspordi esivõistlused. Esikohale tuli udmurdi esindus.

18.-28.08. Jos^kar-Ola lähedal (Mari Vabariik, Venemaa) toimus soome-ugri laste laager, milles osalesid mari lastele lisaks udmurdid, mordvalased, komid Venemaalt ja setud Eestist.

17. - 22. 10. peeti Joškar-Olas (Mari El) soome-ugri rahvaste III teatrifestival Majatuli, kus esinesid teatrid Udmurtiast, Karjalast, Mordvast, Komist, Permi-Komist, Marist, Soomest ja Eestist. Mari Rahvusteater esitas mordvalase Aleksandr Pudini näidendi 30. aastatel represseeritud kuulsaima mari filminäitleja Jõvan Kõrlja elust ning soomlase Paavo Liski lavastatud Kalevala. Paavo Liski on varem lavastanud Kalevalat ka Eesti Draamateatris ning Karjala Rahvusteatris, ent ka mujal välismaal, samuti korduvalt Soomes. Mari noorsooteatri ajaloolist etendust Ma ei kummarda (autor Gennadi Gordejev, lavastaja Oleg Irkabajev) süüdistasid Moskva kriitikud poliitilises ekstremismis. Menukas oli ka Katanchi teatri udmurdi tavandilauludel põhinev Eluratas. Eesti teatrit tegi ühemehe-etendusega liivi ja eesti muinasjuttude ainetel Tartu Lasteteatri näitleja ja lavastaja Priit Karm, kes osales juba esimesel samalaadsel festivalil 1992. aastal Udmurdi Vabariigi pealinnas Iz^karis. Tänavusel festivalil loodi Soome-ugri rahvaste teatrite ühendus, millesse aga ei ühinenud kõik festivalilgi osalenud teatrid. Ühenduse esimeheks sai Mari Rahvusteatri kunstiline juht Vassili Pektejev.

17.-24. 10. toimus Marimaal Udmurdi Noorteorganisatsiooni Shundy korraldusel ja Udmurdi Vabariigi Valitsuse Rahvusasjade Komitee toetusel aktsioon “Udmurdimaa - Marimaa: kiultuur ja noorsugu”. Udmurdi noored kirjanikud, esinejad ja noorsooliikumise aktivistid esinesid maridele Joshkar-Olas ja mujal Marimaal, kohtusid mari noorsoo ja koolilastega.

1998

23.-28.02. Rahvusliku taassünni liikumine "Mari ushem" muhamedi kogukonna esindajad pöördusid Mari Eli riigikogu istungil rahvasaadikute poole arupärimisega uues VF passis rahvuse mittemärkimise kohta. Saadikud otsustasid toetada palvet lisada passi märge rahvuse kohta ja saata vastavasisuline läkitus VF presidendile. (44 poolt, 10 vastu, 3 erapooletut)

6.03. taastati Mari Vabariigis riigisekretäri ametikoht. Riigisekretäriks määras president Vjatšeslav Kislitsõn endise valitsusjuhi asetäitja Nikolai Gavrilovi. Gavrilovist vabanenud valitsusjuhi asetäitja kohale määrati Larissa Smirnova, kes enne oli Noorsooasjade Riikliku Komitee esimees. Tööülesannetega mittetoimetuleku pärast vabastati 5. märtsil rahandusminister Jevgeni Rõ^zakov.

Märtsis õpetas Viljandi Kultuurikolledzhis mari lõõtspillimängu selle ala virtuoos Aleksandr Ivanov. 17. märtsil esines ta Tallinnas Kloostri aidas. Vt. ka Livia Viitol. Mari mees kahel lõõtsal. – Luup, 1998, nr.9.

Mari kangelase päeva aitasid Eestis tähistada Mari Noorsooteatri näitlejad Svetlana Nikitina ja Boris Dmitrijev, kes esinesid 25. aprillil Kloostri aidas: Dmitrijev tõmbas lõõtsa ja Nikitina laulis. Lisaks näidati etnograafilisi filme maridest. 22. aprillil toimus koosviibimine Tartus Kirjanike Majas. Jaak Prozes rääkis Mari sangari päeva tähistamisest ja mari tudengid esitasid laule-tantse.

14. 05. toimus Joškar-Olas (Marimaa) tuntud mari naisluuletajate raamatu esitlus. Raamat "Neli marilannat. Nõl jükan kumõlsem." A. Ivanova, S. Essaulova, V. Iziljanova ja N. Nikitina luuletustega ilmus Eestis kirjastuses "Virgela" paralleelselt mari ja eesti keeles. Tõlked eesti keelde pärinevad Arvo Valtonilt.

20. 05. kirjutasid Mari Vabariigi president Vjatšeslav Kislitsõn ja Venemaa president Jeltsin alla Vene Föderatsiooni ja Mari Vabariigi volituste piiritlemise lepingule.

Mari M. Shketani nimeline Rahvusteater pälvis Rahvusvalise Kultuuri Koordinatsioonikomitee (Pariis) auhinna "Kuldpalm". Auhinna ülendmise pidulik tseremoonia toimus Itaalia linnas San-Remos.

5.-15.07. Viie Tallinna keskkooli (Gustav Adolfi Gümnaasiumi, Tallinna Reaalkooli, Prantsuse Lütseumi, Tallinna Inglise Kolledz^i ja Tallinna 21. keskkooli) õpilaskondade liidu G5 kümneliikmelise delegatsiooni visiit Mari Eli Vabariiki. Delegatsioon viibis meie hõimurahva juures Avatud Eesti Fondi lähetusel, et tutvustada seal õpilasomavalitsuse võimalusi oma kogemuse najal. Mari noorteorganisatsiooni “U Vii” (Uus Jõud) vahendusel kohtuti nii eakaaslastega kui Mari haridusministeeriumi esindajatega. Kõikidel kohtumistel tunti suurt huvi nii Eesti õpilasomavalitsuste kui meie haridussüsteemi vastu tervikuna. Õpilased esinesid ka raadio marikeelses saates ning andsid intervjuusid noortelehele Kugarnja. Vastutasuks tutvustasid marid Eesti noortele oma unikaalset kultuuri: vaadati ja õpiti mari tantse ja kuulati muusikat, käidi muuseumides ja mari diskol. Eesti õpilased võttis vastu mari maausukiriku Oš mari - tši mari pea Aleksei Jakimov, kes lubas neil osaleda ülemarilisel maausu palvusel Tšumblati mäel.
Eesti noored olid meeldivalt üllatunud suurest huvist nende külaskäigu, Eesti haridussüsteemi ning Eesti elu vastu üldse ning väga rõõmsad võimaluse üle tutvuda arhailise, ent ometi tänapäevase mari kultuuriga, milles on tallel nii mõndagi sellest, mis eestlased on unustada jõudnud. Usutavasti andis Eesti noorte visiit mõlemale poolele kasulikke impulsse.
G5 delegatsiooni kuulusid: Kadri Allikmäe, Jarõna Ilo, Margarit-Gajane Kalatšjan, Teele Reimann, Piret Sarv, Maria Savisaar (Gustav Adolfi Gümnaasium), Ott Heinapuu, Kadi Villers (Tallinna Inglise Kolledz^), Björn Piibur ja Hanna S^ein (Tallinna 21. Keskkool). Ühtki pedagoogi ega “täiskasvanut” õpilased oma kümnepäevasele reisile kaasa ei võtnud. Eriti suurt hämmingut tekitas meie laste iseseisvus Mari haridusametnike hulgas.

13.-18.07. toimus ekspeditsioon Permi ja Sverdlovski oblastisse uurali maride juurde eesmärgiga koguda etnograafilist ja etnodemograafilist informatsiooni selle suhteliselt vähe uuritud maride rühma kohta. Ekspeditsiooni juhiks oli Seppo Lallukka.

23.10. Marimaal algasid mari kirjaniku ja näitleja Jakov Majorov-Shketani 100. sünniaastapäevale pühendatud pidustused. Oršanka rajoonis, kirjaniku kodukohas toimus kirjanduslik pidupäev, Joškar-Olas, rahvusmuuseumis avati Shketani loomingule pühendatud näitus. 30. oktoobril, kirjaniku sünnipäeval, toimus pidulik õhtu Joškar-Olas tema nimelises teatris.

18.11. andis Mari Eli Vabariigi president välja määruse, mille kohaselt mari kirjakeele päev, mida Mari Kongressi (1990) otsuse kohaselt tähistatakse igal aastal 10. detsembril, saab Mari Vabariigi riikliku tähtpäeva staatuse.

19.-21.11. toimus Joshkar-Olas sümpoosium "Soome-ugri maailm ja 21. sajand", mille organisaatoriteks olid Mari Vabariigi valitsus, Soome-ugri Rahvaste Kultuuride Arendamise Fond ja Mari Teaduslik Uurimisinstituut.

 

1999

Mari kangelase päeva tähistati 26. aprillil Tallinnas ja 27.-28. aprillil Tartus. Tallinnas esietendus Ljudmila Matvejeva modernballett "Mustafa" (ühtlasi autori TPÜ diplomitöö), mis oli pühendatud represseeritud esimese mari filminäitleja Jõvan Kõrla mälestusele, kes oleks tänavu saanud 90-aastaseks. Õhtul esinesid Kloostri Aidas Aleksandr Ivanov ja ansambel "Garmon" Marimaalt. Tartus korraldas Mari kangelase päeva Fenno-Ugria Tartu keskus, Eesti Mari Selts ja Akadeemiline Hõimuklubi ja Tartus õppivad mari üliõpilased. 27. aprillil toimus Mari sangari päevale pühendatud maleturniir. 28. aprillil näidati mariainelisi filme (kommenteeris Aleksei Aleksejev), toimus kõnekoosolek ja kontsert, millel esinesid nii külalised Marimaalt kui mari üliõpilased. Vt. ka: Sander Alfred Liivak. Mari sangari päev Tartus. - Sirp, 1999, 28. mai, nr. 21, lk. 13.

Eesti Mari Selts tähistas oma 9. aastapäeva 2. juunil Tallinnas Soome Instituudi ruumides piduliku kõnekoosolekuga. Koosoleku avas esimees Jaak Prozes kõnega seltsi saavutustest ning esitas hiljem ettekande Eesti NSV–Mari ANSV kultuurisuhetest. Tartu ülikooli magistrand Jüri Gordejev kõneles mari tudengkonnast Eestis. Heno Sarv tõdes oma ettekandes "Idamaride tekke- ja arenguprobleemidest. Rahvastikustatistika 18.-20. sajandil", et maride taandumine endistelt asualadelt itta on aidanud säilitada mari rahvust ja kultuuri kuni tänase päevani. Tartu ülikooli magistrand Vasli Nikolajev jutustas, kuidas ta möödunud suvel Seppo Lallukka juhitud rahvusvahelise ekspeditsiooniga idamaride juures käis. Prof. Paul Kokla jagas isiklikke mari-mälestusi NSVL päevilt, mil ta külastas tihti Marimaad, kogumaks ainestikku oma kandidaaditöö tarvis, lisas mõningaid detaile Prozese suhtejutule ning tuletas meelde oma mari kirjanduse eestindaja rolli. Seltsi aastapäevaks said mari üliõpilased valmis ajalehe "Mari Kasvel" järjekordse numbri (eelmine ilmus mari kangelase päevaks, nii et toimetaja Vasli Nikolajevil on olnud tihedad päevad), mida ahjusoojalt kõigile jagati. Arvo Valton tutvustas endatõlgitud mari-eesti paralleeltekstidega luulekogu "Neli marilannat" (S.Essaulova, V.Iziljanova, A.Ivanova ja N. Nikitina loomingust), mida kohapeal ka soodushinnaga osta oleks saanud. Pedagoogikaülikooli üliõpilane Aleksei Aleksejev näitas katkeid pooleliolevast filmist, mis peaks käsitlema ühe eestlanna lugu, kes Teise maailmasõja päevil Marimaale evakueeriti. Õhtu lõpetuseks pakkus Natalja Tjapina suurepärast mari rahvustoitu ning tundmatu autor sama suurepärast mari puskarit. Üritust finantseeris EV/Põhjamaade/ÜRO Arenguprogramm "Toetus riiklikule integratsiooniprogrammile".

10.-11. juunil korraldas Mari Vabariigi valitsus Joškar-Olas konverentsi "Marid: rahvusliku ja kultuurilise arengu probleeme". Konverentsil osales üle 300 õpetaja, kultuuritegelasi ning ajakirjanikke enam kui 11 Venemaa rajoonist. Konverentsi lõppresolutsioon sisaldab konkreetseid ettepanekuid ja soovitusi föderaalvõimudele, Mari Vabariigi valitsusele ja riigikogule maride raskest majanduslikust olukorrast tingitud sotsiaalsest kriisist ülesaamiseks, mari keele funktsioonide arendamiseks ja laiendamiseks, riigi abi suurendamiseks mari kultuuri arendamisel ja maridest spetsialistide ettevalmistamiseks.

14. juunil kaitses Tartu Ülikooli Bioloogia- ja Geograafiateaduskonnas edukalt oma magistrikraadi mari Jüri Gordejev. Magistritöö “Volga-Kama regiooni idamaride rahvuslik eneseteadvus” põhineb Baškortostanis, Tatarstanis ja Udmurdimaal tehtud sotsioloogilistel väliuurimistel. Andmete tõlgendamiseks töötas magistrand välja rahvusliku eneseteadvuse indeksi, mis arvestab eriti just maride identiteedi kriteeriume. Gordejev on esimene Eesti Vabariigi ja Marimaa vahelise 1992. aastal sõlmitud lepingu alusel Eestisse õppima tulnud üliõpilastest, kes on jõudnud magistrikraadini.

Juunis ja augustis toimus kaks ekspeditsiooni idamaride juurde Baškortostani, Udmurtiasse ning Jekaterinburgi ja Permi oblastisse. Ekspeditsioonid on osa mari diasporaa sotsioetnograafilise uurimuse projektist. Projekti juhendaja on Seppo Lallukka Ida-Euroopa ja Venemaa Instituudist (Helsingi). Ekspeditsioonil korraldati ankeetküsitlusi ja tehti tööd arhiivides. Järgmiseks aastaks kavandatakse selle projekti viimane ekspeditsioon Tatarstani maride juurde. Lisainfo: http://www.rusin.fi/eastmari/home.htm

16.-20. juulil toimus Kirovi oblastis Tšumbõlati mäel ühispalvus. Osales üle saja palvetaja Mari- ja Baškiirimaalt. Palvuse organiseeris usuühing Ošmari – Tšimari. Pärast palvust pidi toimuma mari omausupreestrite aastakoosolek, kuid see jäi korraldajate sõnul ära Kirovi oblasti administratsiooni vastuseisu tõttu. Igatahes oli tee palvetamiskohta suurte kividega blokeeritud ning kohale ei tulnud Kirovi oblasti marid, kes muidu on alati palvustel osalenud. Eestist käis palvusel Eesti maausuliste esindaja Anzori Barkalaja, kes andis üle eestipoolsed tervitused, üleskutse soome-ugri maausuliste ühinemiseks ja Rahvususundite Maailmakongressi pöördumise. Loe ka Aleko Juzykaini artiklit.

19. juulil ilmus Joškar-Olas soome-ugri ajalehe Kudo+Kodu esimene number. Lehte annab välja Valentin Kolumbi nimeline keskus, peatoimetaja on Vladimir Kozlov. Ajalehe 1. numbris on mari luuletaja Valentin Kolumbi (1935-1974) luuletus ja lugu tema muuseumist, mis on loodud 1998. a novembris, sõnumid ersa püha Rasken Ozksi, mari püha Agavairemi (põllupüha) ja mari kangelase päeva kohta, G. Škalina artikkel mari kultuuri hetkeseisust ja tuleviku-perspektiividest, Rahvususundite Maailmakongressi deklaratsioon, Jaak Prozese artikkel soome-ugri noorte tuleviku kohta, Laid Šemjeri etnofuturistlik lugu, I.Galkini artikkel Antal Reguly 180. sünniaastapäevaks. Leht on vene- ja marikeelne. Teine number suudeti välja anda augustis.

Oktoobris ilmus Tallinnas Endel Nirgi "Eesti kirjandus" (1983) mäemari keeles, Valeri Alikovi lühendatud tõlkes ja täiendustega. Rikkalikult illustreeritud raamatu trükiarv on 600, raamat ilmus Kultuurkapitali ja Avatud eesti Fondi toel.

23. oktoobril toimus Ižkaris Udmurdimaa Maride Liidu (Odo Marij Ušem) pleenum, kus arutati 2000. aastal saabuva maride ümberasumise 400. aastapäeva tähistamist. Samas toimus ka üleudmurdiline mari laulude esitamise võistlus.

29. oktoobril sai Mari Rahvusteater 80-aastaseks. Teatri juubeliüritused toimusid nii Joškar-Olas kui ka mari diasporaa asualadel Baškortostanis, Kirovi oblastis ja Udmurtias.

Oktoobris ilmus Helsingis mäemarikeelne ajakiri Tsikmä 1998-99/3.

3. detsembril toimus Moskvas Ungari Kultuurikeskuses Baškortostani parima mari laulja Polina Italjeva kontsert. P. Italjeva repertuaaris on nii rahvalaule kui tänapäevaseid meloodiaid.

10. detsembril tähistati Marimaal teist korda mari kirjakeele päeva. Sel päeval 224 aastat tagasi ilmus Peterburi raamatupoodidesse Veniamin Putsek-Grigorovitši raamat "Mari keele grammatika alased tööd".

2000

25. jaanuaril toimus Joškar-Olas Marimaa Vabariigi valitsuse korraldatud teaduslik-praktiline konverents “Mari keele käibimine riigikeelena”. Konverentsil kiideti heaks aastateks 2000–2005 mõeldud Marimaa keeleseaduse elluviimise programmi eelnõu, mis pärast paranduste ja täienduste lisamist läheb valitsusse kinnitamiseks.

24. veebruaril toimus Joškar-Olas Sõpruse majas Mari-Eesti sõprusühingu aastakoosolek ja Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud pidulik õhtu. Loe sõnumit.

6. ja 7. märtsil tegi Ungari Vabariigi suursaadik Venemaal Ernö Keskeny ametliku visiidi Marimaa Vabariiki. Vt sõnumit.

22. märtsil teatas ajaleht Izvestija, et nelja Marimaa suurima omavalitsuse juhid saatsid Kremlisse kirja palvega tühistada president Vjatšeslav Kislitsõni volitused ja allutada Mari Vabariik otse Moskvale. Vt sõnumit.

26. aprilli ümber tähistati Eestiski Mari kangelase päeva. Loe lähemalt.

Aprilli lõpus kogunes Joškar-Olas seal 130 põhiõppe ja kraadiõppe üliõpilast, et asutada Mari Ušemi allaorganisatsioonina oma rahvuslik üliõpilasühing, mille esimeheks sai kraadiõppija Eduard Tšemõšev, kes uurib Mari Riiklikus Ülikoolis loodususu tähendust mari rahvuslikule liikumisele. Maridel oli 1990ndail aastail oma üliõpilasorganisatsioon, mille tegevus katkes. Nüüd asutatud organisatsioon on Venemaa soome-ugri rahvaste hulgas ainuke omataoline.

Aprillis toimus Marimaa Vabariigi riigisekretäri Nikolai Gavrilovi juhitud delegatsiooni ringsõit mööda mari diasporaa alasid. Delegatsioon külastas Tatarstani, Udmurdimaad, Baškortostani, Sverdlovski ja Permi oblastit. Kõikjal lepiti kokku edasise koostöö asjus. Baškortostani pealinnas Öfös (vn k Ufa) avati Marimaa esindus, mis on ühtlasi esimene Venemaa Föderatsiooni subjekti esindus Baškortostanis. Marimaa esindajaks nimetati Pavel Bikmurzin. Sverdlovski oblastis Krasnoufimskis kõneldi mari pedagoogide ettevalmistamisest kohalikus pedagoogikatehnikumis ja marikeelse ajalehe väljaandmisest.

23. aprillil toimus Joškar-Olas ühiskondlik-poliitilise liikumise “Mari Ušem” järjekordne konverents, kus tehti kokkuvõtteid kümne aasta tööst ja kuulati ära juhatuse aruanne viimase kahe aasta kohta. Esimeheks valiti tagasi Nikandr Popov. Liikumise hümn ja lipp jäid kinnitamata, kuigi nende kavandid olid ette valmistatud. Hümniks pretendeeris Veniamin Zahharovi meloodia “Jumal, kaitse Marimaad” Albertina Ivanova tekstile, lipu kavand oli must-valge-sinine trikoloor, mille keskmisel, valgel laiul on tähed M.Y. ja linnusarnane geomeetriline kujutis.

2.-9. juunini külastas Marimaa Vabariiki 35- liikmeline Eesti ja Soome teadurite ja ametnike rühm. Loe lähemalt.

Juunis kaitses TPÜs magistrikraadi mari Erik Juzykain. Loe lähemalt

Juuli teise nädala lõpul toimus maride pühal mäel Tšumbõlatil iga-aastane omausuliste palvus. Palvusest võtsid osa maausulised marid Marimaa Šernuri, Kužengeri, Medvedjevo ja Sovetski rajoonist, kohal oli ka Mari Ušemi juhtkond. Riituse viis läbi mari kart (maausu preester) Ivan Mamajev. Marimaa naabruses Kirovi oblastis asuvale pühale mäele on legendi järgi maetud maride muinasaegne valitseja Tšumbõlat.

Juulis korraldati Tsikmäs (Kozmodemjansk, Marimaa Vabariigi Mäemari rajooni keskus) teine kirjandusseminar postmodernismist ja etnofuturismist. Loe lähemalt.

5. augustil süüdistas Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) Marimaa direktsiooni ülem Nikolai Dolgopolov ajalehes Marijskaja Pravda Soomest, Eestist ja Ungarist lähtuvat hõimuliikumist Vene riigi õõnestamises. Loe lähemalt

6. oktoobril pakkusid Mari Eli kaubandus- ja teenindusministeerium ning vabariiklik ametiühingukomitee vabariigi 80. aastapäeva puhul vaadata-proovida mari rahvusköögi hõrgutisi. Näitusdegusteerimisele, mille eesmärk oli tutvustada mari köögi traditsioone ja nende uuenemist, olid oma toodangut toonud kaheksa Marimaa ühistoitlustajat. Roogade hulgas oli nii vanu ja unustatuid kui uusi, milles arvestati tänapäeva kulinaaria nõudmisi ja uuemaid suundumusi.

22. oktoobril tähistati Mari Eli Vabariigi suveräänsusdeklaratsiooni 10. aastapäeva. Vt sõnumit.

25. oktoobril toimus Mari Teadusliku Uurimise Instituudis konverents “Mari rahva etnogenees ja varane ajalugu”.

4. novembril tähistati Mari Eli Vabariigi 80. aastapäeva. Pidulikul koosolekul oli aukülaliste hulgas ka Eesti suursaadik Venemaal Tiit Matsulevitš, kes oma kõnes märkis, et mari-eesti suhetes on tarvis enam konkreetsust. Oma sõnade kinnituseks kinkis ta Marimaa presidendile Vjatšeslav Kislitsõnile eesti lipsu, et ta tunneks kogu aeg eesti silmust ümber kaela. Saadiku sõnad võivad osutuda prohvetlikeks, sest praeguse presidendi päevad Marimaa riigipea ametis on loetud – varsti on tal ilmselt lips läbi. Loe lähemalt.

5.-8. novembrini toimus Joškar-Olas kohaliku teatristuudio Peegel algatusel soome-ugri lasteteatrite festival. Vt sõnumit.

15. novembril omistati mari poplauljale Stanislav Šakirovile Mari Eli rahvakunstniku nimetus. Vt sõnumit.

16.-17. novembrini toimus Joškar-Olas rahvusvaheline teaduskonverents “Soome-ugri filoloogia aktuaalseid küsimusi”, mis oli pühendatud mari rahvusriikluse 80. aastapäevale, mari kirjakeele 225. aastapäevale ja professor Galkini 70. sünnipäevale.

21. novembril peksti Medvedevos läbi Marimaa presidendikandidaadi Vladimir Ruzljaejevi valimisstaabi ülema asetäitja. Vt sõnumit.

3. detsembril toimunud Marimaa presidendivalimistel sai 29,21% häältest endine žirinovskilane Leonid Markelov. Teisele kohale jäi istuv president Vjatšeslav Kislitsõn 25,19 protsendiga. Mari rahvusest Ivan Teterin sai 18,82% häältest. Ülejäänud kandidaadid järjestusid järgmiselt: Anatoli Ivanov (9,43%), Dail Šagiahmetov (4,14%), Joškar-Ola linnapea Veniamin Kozlov (4,15%), Vladimir Ruzljajev (3,24%). Kõigi kandidaatide vastu hääletas 4,22% valijaist. Teise vooru pääsesid seega Markelov ja Kislitsõn, kelle kõrvaldamiseks Moskva keskvõim teeb tõenäoliselt kõik võimaliku. Loe lähemalt. Vt ka:  

© SURI, 1999/2000