Karjala ja vepsa kroonika 

1995

20.– 25. 03. Kolmandad vepsa keele õpetajate kursused Petroskois Karjala Vabariigi Rahvuspoliitika Komitee ja Õpetajate Täiendusinstituusi korraldusel. Õpetajaid oli kohale sõitnud 10, lisaks võtsid ajuti tööst osa ka Petroskoi soome-ugri kooli vepsa keele õpetajad.
Seekordsed kursused olid pühendatud vastilmunud uuele 3.–4.klassi lugemikule "Ičemoi lugemist", mille on koostanud, nagu ka eelmised vepsa keele õpikud, Nina Zaitseva ja Maria Mullonen. Kursuste kava võib jaotada temaatiliselt neljaks: (1) ettekanded teadlastelt, nende hulgas ka Kristi Salvelt ja Marje Joalaiult, (2) töö uue lugemikuga autorite juhendamisel, (3) algklasside keeleõppe metoodika õpetus, mille juurde kuulus ka vepsa, karjala ja soome keele tundide külastamine esimest aastat töötavas soome-ugri koolis Petroskois ja (4) mitmesuguste rahvuskultuuriga seotud asutuste külastamine.

14.–22. 10. Soome-ugri rahvaste nädala keskuseks oli Petroskoi koduloomuuseum, kus oli "Kalevala" 160. aastapäevale pühendatud näitus. Esinesid, mari, eesti ja komi rahvamuusikud. Nädala raames toimus ka soome-ugri vabariikide ja autonoomsete ringkondade kultuuriministeeriumide esindajate nõupidamine spetsialistide ettevalmistuse küsimuses kultuuri ja kunsti alal.

Detsembris ilmus Petroskois ülikooli kirjastusel Nina Zaiceva "Vepsän kelen grammatik: (1. Nimiden kändluz)", esimene vepsakeelne grammatikaraamat. Kaanepilt: http://www.suri.ee/pildid/raamat/zaicrmt.jpg 

1997

9.–12.01. Soome-ugri rahvaste ja nende naabrite pärimuskultuuri sümpoosion Petroskoi konservatooriumis (Karjala Vabariik, Venemaa), millel osalesid ka eestlased.

Märtsis ilmus Nina Zaiceva tõlkes vepsakeelne Luuka evangeelium, mille on välja andnud Soome Piiblitõlkeinstituut. Möödunud aastal ilmus vepsa keeles Johannese ja Markuse evangeelium.

14.03. Petroskois (Karjala Vabariik, Venemaa) asutati Kalevala Selts. Seltsi eemärk on kaasa aidata Kalevala rajooni ökoloogilise ja majandusliku olukorra parandamisele. Kalevala rajoon on kultuuriliselt tähtis, sest sealt on kogutud suur osa soome rahvuseepose alusmaterjalist. Seltsi esimeheks valiti Aleksandr Fedotov ja aseesimeheks Toivo Makarov.

26. 03. Tveris (Venemaa) toimus Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee istung. Seni vaatleja staatuses olnud Tveri karjalaste esindaja võeti Komitee täieõiguslikuks liikmeks. Mõnede allikate järgi ei antud Tveri karjalastele siiski omaette hääleõigust, vaid nad peavad oma seisukoha kõigis küsimustes kooskõlastama Karjala karjalaste esindusega.

26. 03. Tveris (Venemaa) kirjutati alla Karjala Vabariigi (Venemaa) ja Tveri oblasti hariduskoostöö leping. Lepingu järgi algab üliõpilasvahetus Tveri ülikooli ja Petroskoi ülikooli vahel: Petroskois hakatakse ette valmistama emakeeleõpetajaid Tveri karjalastele ja Karjala Vabariigi üliõpilased saavad võimaluse õppida Tveri ülikoolis. Lisaks kavandatakse koostööd teadusasutuste ja koolide vahel, samuti õppekirjanduse väljaandmise alal. Juba praegu õpib Petroskoi kaks Tveri oblasti tütarlast karjala ja soome keelt, Karjala Teaduskeskuse Keele, Kirjanduse ja Ajaloo Instituut on välja andnud karjala keele Tveri murde sõnaraamatu. Leping on esimene samm silla ehitamisel Karjala ning 380 aastat tagasi Kesk-Venemaale ümberasunud karjalaste vahel. Karjala keel ja kultuur ei olnud seal Nõukogude ajal võimude poolt soositud, alates 1990. aastast alates on asutud seda arendama. Praeguseks õpib karjala keelt 32 koolis 1753 last.

27. 03.Tveris toimus rahvusvaheline teaduskonverents "Tveri karjalaste ajalugu ja kultuur".

Aprillis võeti Karjala Kirjanike Liitu esimene vepsa kirjanik Nikolai Abramov, kes on ühtlasi vepsa lehe Kodima peatoimetaja. Tema sulest ilmus 1994. aastal esimene vepsakeelne luulekogu Kolmkümmend kolm (Koumekümne koume).

4.04. Joshkar-Olas Mari ülikoolis kaitses doktoriväitekirja "Karjala keele konjugatsioon" Karjala Rahva Liidu esimees, kirjanik ja keeleuurija Pekka Zaikov.

5.-6.04. Joensuus (Soome) toimus Karjalan Sivistysseura aastakoosolek. Otsustati moodustada kaks toimkonda: karjala kultuuri toetustoimkond ja Cross-Border Co-operation Committee. Esimeheks valiti taas Pennti Keynäs. Selts toetab karjala kultuuri nii Soomes kui Vene Karjalas. Koosolekust v?tsid külalistena osa Vene Karjala esindajad Karjala Rahvuskultuuri Keskuse juhataja (Centr Narodnoj Kul'tury Karelii) Ljudmila Grigorjeva, Karjala Rahva Liidu juhatuse liikmed Ivan Savin, Rudolf Toivonen ja Aleksandr Volkov. Kultuuriprogrammis osalesid lisaks Soome karjalaste foklooriansamblitele ka Aunuse (Olonets, Venemaa) lasterühm "Oravaizet".

8.04. Petroskois toimus pressikonverents, millel Soome Punase Risti esindajad kõnelesid abist Vene Karjalale. Soome valitsus on Punasele Ristile eraldanus 3,7 miljonit marka (ligi 0,7 miljonit USA dollarit). Sellele lisaks kogutakse annetusi, nii rahaskui natuuras. Kogutakse jalanõusid, rõivaid ja muud vajalikku. Humanitaarabi jagatakse peamiselt haiglatele ja vanadekodudele. Abi kohaletoimetamisel on olnud probleeme Vene tolliga.

25.04. Karjala Vabariigi president Viktor Stepanov kiitis heaks Karjala Vabariigi soome-ugri kooli arengukontseptsiooni, mille peaeesmärgiks on säiltada ja arendada karjala, vepsa ja soome keelt ja kultuuri soome-ugri kooli arendamise kaudu.

14.06. Vesjegonskis (Tveri Oblast, Venemaa) peeti viies Tveri karjalaste rahvakunsti festival. Festival oli pühendatud karjalaste ümberasumise 380. aastapäevale. Festivali korraldas 1990. aastal moodustatud Tveri karjalste kultuuri keskus koostöös Vejsegonski rajooni kultuuriosakonna ja Tveri Rahvaloomingu Maja. Lisaks Tveri karjala kollektiividele osales festivalil ka laulukoor Oma pajo Vene Karjalast.

12. 07. Helsingis suri 79-aastaselt professor akadeemik Pertti Virtaranta, karjala keele ja kultuuri uurija ning Soome ja Vene Karjala hõimusuhete hoidja ka kõige raskematel aegadel.

Oktoobri algul valmis esimene karjalakeelne mängufilm. Helsingi Piiblitõlkeinstituudi ja Petroskoi Pedagoogikaülikooli ühistöös tõlgiti ja dubleeriti karjala keelde misjonifilm Jeesus, mis on olemas juba 420 keeles. Tõlke autor on Zinaida Dubinina.

14. 11. toimus Šoutjärvel (Karjala, Venemaa) teaduslik-praktiline konverents “Kodulugu, muuseum, kool”, mis oli pühendatud Vepsa Etnograafiamuusumi 30. aastapäevale. Konverentsi korraldasid Vepsa Kultuuriselts, Karjala Vabariigi Rahvuspoliitika ja Kohaliku Omavalistuse Riiklik Komitee, Kultuuriministerium ja Haridusministeerium.

19.-20. 12. toimus Petroskois rahvusvaheline seminar “Põlisrahvaid ja vähemusrahvusi puudutav rahvusvaheline õigus ning Vene Föderatsiooni ja tema subjektide seadusandlus”. Seminari korraldasid Karjala Vabariigi Rahvuspoliitika ja Kohaliku Omavalistuse Riiklik Komitee ja Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee. Seminaril osalesid asjatundjad Venemaalt, Soomest ja Eestist, samuti Vene keskvõimu ja soome-ugri autonoomiate administratsioonide esindajad, nende hulgas ka Venemaa peaministri asetäitja rahvusvähemuste alal Ramazan Abdulatipov. Eeestist esines ettekandega Kaido Kama, ette loeti ka Andres Heinapuu ettekanne, kellele Vene võimud ei andnud sissesõiduviisat. Seminaril osalejad võtsid vastu pöördumise Vene Föderatsiooni presidendile, valitsusele ja parlamendile ning Vene Föderatsiooni subjektide võimuorganitele, milles nõutakse põlisrahvaste kaitse alal juba vastu võetud seadusandluse täitmist ning uute normdokumentide väljatöötamist.

1998

9.02. valmis Soome Gallupi uurimus soomlaste suhtumisest Karjala küsimusse. Küsitlusele vastas umbes 1000 inimest, kellest 58 protsenti soovis, et Soome piir jääks sinna, kus ta praegu on. Karjala tagastamist soovis 36 protsenti vastajaist, kõige rohkem oli nende hulgas noori ning üle 65 aasta vanuseid. Viimastest pooldas tagastamist 43 protsenti. Ka Venemaal on enamus elanikest Karjala tagastamise vastu. Soome Gallupi poolt ajalehe Kaleva jaoks korraldatud uurimuses arvas 70 protsenti küsitletud venelastest, et Soomele ei tohi tagasi anda ühtki sõjas vallutatud ala.

4. 04. Medvezhjegorskis toimus III Vabariiklik Karjalalaste Kongress. 68 saadikust osales kongressil 64. Kongresi tööst võtsid osa Karjala Vabariigi valitsuse esimees V.Stepanov (delegaadina) ja mitmed ministrid. Kongress kuulas ära Nõukogu aruande, millega esines Nõukogu esimees V. Bogdanov ja vaatas üle Karjala Vabariigi karjalaste, vepslaste ja soomlaste taassünni ja keele ja kultuuri arengu programmi täitmise käigu. Toimus arutelu karjala rahva praeguse olukorra üle. Kongress valis ka uue Nõukogu ja valis peaaegu ühehäälselt tagasi esimehe ja võttis vastu resolutsiooni.

24. 04. tutvustas Vepsa Selts (Vepsan Sebr) Helsingis vepsa kultuuripärimust, ajalugu ja tänapäeva CD-ROM-plaadilt. CD-ROMi saab hankida Vepsa Seltsist. Aadress: Vepsan Seura c/o, Eurohostel Linnakatu 9, FIN-00170 Helsinki Finland. Tel. Peterburis: 7+812 447 0061, e-post: vepsan_seura@hotmail.com, http://members.tripod.com/~veps/

Mais toimusid Karjala Vabariigis (Venemaa) valimised. Uueks Karjala Vabariigi valitsuse esimeheks valiti Sergei Katanandov, endine Petroskoi linnapea, kes teises voorus sai 49,48% häältest. Eelmine valitsuse esimees Viktor Stepanov, kes oli tuntud sõbraliku suhtumise poolest karjalastesse, vepslastesse ja kohalikesse soomlastesse, kogus 43,16% häältest. Vepslane Zinaida Strogalštšikova, endine Karjala seadusandliku kogu rahvussuhete komitee esimees, ei osutunud enam valituks. Põlisrahvaste esindajaid sai seadusandlikku kogusse vaid üks. Põlisrahva suurima osatähtsusega Kalevala ja Aunuse rajoonis valiti administratsioonijuhtideks mujalt pärit inimesed.

7. 06. toimus Petroskois (Karjala Vabariik) vabariikliku terminoloogia ja ortograafiakomisjoni esimene istung. Komisjon moodustati vastavalt esmajärguliste ettevõtmiste plaaniga VF rahvuspoliitika kontseptsiooni elluviimisel, aga ka Karjalaste III Kongressi resolutsiooni kohaselt, et kiirendada karjala ja vepsa keele arengut ja korrastada terminoloogiat nendes keeltes. Komisjoni koosseis.

29.08. toimus Karjala Vabariigi Vepsa vallas vepsa kultuuri pidu "Elupuu".

1.12. Soomes asutati Soomes ohustatud lüüdi keele (osa teadlaste meelest karjala keele murde) toetuseks Lüüdi Selts (Lüüdilaine Siebr). Seltsi eesmärgiks on jätkata lüüdi keele uurijate prof. Juho Kujola ja akad. Pertti Virtaranta elutööd, Lüüdimaa ja Soome vahelise kultuurivahetuse korraldamine, lüüdilaste tutvustamine Soomes ja väljaspool, kultuurireiside korraldamine Lüüdimaale. Sünnipäraste lüüdilaste arv on u. 10 000, keelt valdab 3 000 inimest. Seltsi esimeheks valiti lüüdi keele uurija ja luuletaja Miikul Pahomov (kirjanikunimi: Kaj Kuujärvi) ja aseesimeheks Soome metropoliit Leo. Teised juhatuse liikmed on Osmo Pekonen, Marjatta Jeskanen, Mikko Kiio ja Aune Kämäräinen. Käesoleva aasta juulikuus on seltsil kavas kutsuda Helsingisse Kuujärve folklooriansambel “Pitk Randaane”. Võimalusel kasutatakse ansamblit ka esimese lüüdikeelse CD-plaadi tegemiseks. Seltsi toimetiste esimese numbrina on avaldatud (vähemasti internetis) Miikul Pahomovi koostatud mahukas bibliograafia “Lüüdilased ja lüüdi keel”. Interneti aadressil http://www.tie.to/lyydit/KuunRuno.htm võib leida Miikul Pahomovi luuletuse “Lüüdi keel” lüüdi ja eesti keeles.

2. detsembril toimus Petroskois (Vene Karjala) soome fotograafi Mikko Savolaise mustvalge fototalbumi "Vepsänmaa" esitlus. Albumi vepsa- vene- inglise- ja soomekeelsed saatetekstid on võetud fotograafi reisipäevikust. Lisaks on raamatus Aleksanteri Saksa kirjutatud lühiülevaade vepsalste ajaloost.

 1999

15. veebruaril lasti Soomes käibele Kalevala-teemaline margiplokk. Markidel on kujutatud naiste ehteid: "Vierusmäe sõlge" 11. sajandist, "hobusõlge" ristiretkede ajast ja Kuhmoste Papinsaarest pärinevat sõlge 9. sajandist. Taustaks on kaljujoonised Uittamonsalmest. Väikeploki kujundas Eeva Oivo. Ploki hind on 9 marka.

1. märtsi seisuga oli Karjala Vabariigis (Venemaa) töötuid 5,9% töövõimelisest elanikkonnast. Suurim töötusprotsent oli Vepsa rahvusvallas – 17,5.

6.-8. aprillini toimusid Moskvas Karjala Vabariigi päevad. Toimusid kontserdid, majandusnäitus "Karelija 99", mille avasid Moskva linnapea Juri Lužkov ja Karjala Vabariigi valitsuse esimees Sergei Katananadov. Toimus ka ümarlaud teemal "Karjala vabariik eile, täna, homme".

26.-27. mail toimus Karjalas Petroskois Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee haridus- ja kultuurikomitee korraldatud kohtumine, millest võttis osa ligi 50 parlamendisaadikut, Vene Föderatsiooni Riigiduuma delegatsioon, uurali rahvaste esindajaid ja nende asualade kõrgeid riigiametnikke. Kohtumisel arutati uurali rahvaste seisukorda, arengutendentse ning keele ja kultuuri olukorda. EN riikide parlamendisaadikud avaldasid muret uurali keelte säilimise ja funktsioonide suhtes ning pidasid ohtlikuks uurali rahvakildude rahvusmeelsuse kadumist. Veel väljendasid haridus- ja kultuurikomitee liikmed kavatsust pakkuda toetust uurali keelte ja kultuuriga konkreetselt seotud olevate projektide realiseerimiseks. Uurali rahvaste toetamiseks loodetakse saada toetust ka Euroopa Liidu Venemaale suunatud abiprogrammist Tacis. Koosolekust osavõtjad tutvusid Karjala haridus- ja kultuuriasutustega, külastasid Vepsamaad ja Karjala Priäžü rajooni Lõuna-Karjalas.

7. juunil külastas Karjala Vabariigi (Venemaa) valitsuse esimees Sergei Katanandov Soome Vabariiki. Ta kohtus Soome peaministri Paavo Lipponeniga, kellega arutati majandus- ja keskkonnaprobleeme. Keskseks teemaks oli puiduekspordi vähenemine Soome seoses moratooriumiga Karjala piiriäärsete alade puidu ostmisele, enne kui pole loodud põlismetsade kaitseks Kalevala, Tuulijärvi-Tuulose, Koitajoki ja Laadoga rahvuspargid. Karjala valitsus on viivitanud kaitsealade loomisega halva majandusliku olukorra ettekäändel ning tüli tõttu keskkonnaorganisatsioonidega kaitsealade suuruse pärast. Kaitsealade rajamist nõuavad lisaks Soome keskkonnaministeeriumile ka kohalikud omavalitsused Venemaa poolel ja Vene-Karjala teaduskeskus, kes on töötanud välja metsakaitseplaani. Katanandov kohtus ka traditsioonilise Vene-Karjala puidu importööri "Stora Enso" juhtkonnaga, kes ei nõustunud rikkuma moratooriumi. Samuti tegi Vene-Karjala juht ettepaneku veel ühe piiriületuskoha loomiseks Soome ja Venemaa vahel.

8. juunil tähistati esmakordselt Petroskois Karjala Vabariigi päeva. Pandi nurgakivi sõjaveteranide majale, pärg igavese tule juurde Lenini väljakul, toimus pidulik koosolek muusikateatris, millel ettekandega esines vabariigi valitsuse esimees Sergei Katanandov. Õhtul toimus pidulik kontsert, pärast seda lõbustasid petroskoilasi ansambel "Russkaja pesnja" koos Nadežda Babkinaga "Spartaki" staadionil ning diskoteek Kirovi väljakul. Uue püha kehtestas hiljuti Karjala Vabariigi Seadusandlik Kogu. 8. juunil 1920 võttis Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee vastu määruse Karjala Töörahva Kommuuni moodustamise kohta karjalastega asustatud Aunuse (Olonetsi) ja Arhangelski kubermangus, vastukaaluks iseseisva Karjala Vabariigi ajutise valitsuse loomisele Uhtuas. 1923. aastal muudeti Kommuun Karjala ANSV-ks, mis 1940-1956 jõudis ka Karjala-Soome NSV olla. 13. novembril 1991 nimetati Karjala ANSV Karjala Vabariigiks. Praegu on kolmveerand Karjala Vabariigi elanikest venelased, karjalasi on 10%, valgevenelasi 7%, soomlasi 2,3%, vepslasi 0,8%.

2.-11. juulini toimusid Nurmeses (Põhja-Karjala, Soome) järjekordsed Bomba pidunädalad alapealkirjaga “Tee uude aastatuhandesse”. Eestist osalesid soome-ugri teatrifestivalil Kõrgema Lavakunstikooli tudengid Anne Türnpuu lavastatud “Kalmuneiuga”. Esmakordselt esines välismaal Mari Noorsooteater, kes esitas Miklai Rõbakovi näidendi “Rahakott” teatri peanäitejuhi Oleg Irkabajevi lavastuses. Kalevala-aasta puhul oli kavas Paavo Haavikko “Raua-ajal” ja “Kalevala” tekstil põhinev “Kullervo” lavastus Ungari teatrilt Kava ja Soome tantsuteatri Raatikko “Koerte Kalevala”, samuti Pop-Kalevala rühmalt Lyyran Tähtikuvio & Vega. Noortele korraldati reivipidu. Näidati ka karjala pulmakombeid. Seminaril “Laps ja pärimus” nappis kahjuks osavõtjaid.

Septembrist alustati Tveri ülikooli filoloogiateaduskonnas uue eriala – karjala ja soome keele õpetamist. Eriala õpib praegu 9 üliõpilast, kes pidid sisseastumisel sooritama karjala keele eksami.

2. septembril toimus Karjala vabariigi Kalevala rajooni nõukogu istung, kus muude otsuste seas võeti vastu Kalevala rahvusrajooni majandus- ja rahanduseelarve parandamisprogramm aastateks 1999-2000 ja arenguprogramm aastateks 2000-2002. Arenguprogramm sisaldab Lonkka-Karttimo piiripunkti avamist, mis annaks uusi arenguvõimalusi kogu piirkonnale ja abinõud tööpuuduse vähendamiseks. Eraldi märgitakse ära Etnokultuuri Keskuse ehitamine ja koduloomuuseumi loomine koostöös Kalevala omavalitsuse ja Moskva Zelinogradski linnaosa valitsusega.

15. septembril toimus Petroskois rahvakultuuri keskuses seminar vepsa tekstiilikunstist: rahvarõivastest, kangastest jms. Loengu pidas Ludmila Korolkova Etnograafiamuuseumist. Seminaril osales üliõpilasi, koolide õpetajaid ja õpilasi ning teisi, kes vepsa traditsioonidest ja ajaloost huvitusid. Seminari korraldas Karjala Vabariigi Rahvuspoliitika komitee ja Vepsa kultuuri selts. Etnograafiamuuseumi vepsa kogusse kuulub ligi 2000 eset, väärtuslikumad neist rahvarõivad.

17. septembril Petroskois peetud pressikonverentsil räägiti 28. juunil allkirjastatud määrusest karjala, vepsa ja soome keele õpetuse parandamiseks Karjala Vabariigis. Kõneldi, et peaks arendama eriti laste õpetamist koolis ja tõsta õpetamise kvaliteeti. Võõrkeelte õppijate arv iga aastaga kasvab. Sel aastal ülikooli lõpetanutest läks koolidesse tööle 12 inimest. Hea on seegi, et koolidesse lähevad tööle noored võõrkeeleõpetajad. Sellest sügisest alustas Anuses (Aunus, Olonets) tööd Karjala keskkool. Sellest aastast alates tahetakse Petroskoi ülikoolis avada ettevalmistusosakond karjalastele, vepslastele ja soomlastele, ettevalmistamaks õppejõude eri teaduskondadele. Kavas on ka õpetada kirjakeelt kooliõpetajatele. Paludes koolides ei õpetata omakeeli üldse, mitmetes saab karjala keelt õppida ainult fakultatiivselt. Ülikooli karjala keele osakonna lõpetanutel on raskusi töö leidmisega, paljud peavad mujal tööle hakkama, paljud ei leia erialast tööd.

Sel aastal ilmus Helsingis lüüdikarjalakeelne "D'umalan Poig" (Jumala Poeg), mis sisaldab kümmet käsku, mitmesuguseid palveid ja muud kristlikku lugemist. Religioossed tekstid on lüüdikarjala keelde tõlkinud Miikul Pahomonov, raamatu väljaandmise taga on Soomes asuv Lüüdilaine Siebr (Lüüdi Selts).

8.-9. oktoobril toimus Anuses (Aunus, Olonets, karjala vabariik, Venemaa) rahvusvaheline karjala keele õpetajate seminar. Vt: Ajaleht Oma Mua karjala keele õpetamisest Karjala Vabariigis.

14. oktoobril esitleti Karjalas vepslase Nikolai Abramovi luulekogu “Kurgiden aig”. Oma uues raamatus kirjutab luuletaja oma maast, loodusest ja armastusest. Poeet on pärit Leningradi oblastist Ladva külast vanast vepsa perest. Nikolai Abramovi ema Marija Aleksejevna on samuti luuletusi kirjutanud. "Kurgiden aig" on Abramovi teine luulekogu.

12. novembril toimus Helsingis Soome Eduskunnas seminar "Karjala ja Setumaa territoriaalküsimused". Sellest võtsid osa Soome - Karjalaga (Karjala Liiduga) seotud Eduskunna liikmed, Karjala Liidu juhatus, Eesti Vabariigi Riigikogu Petserimaa toetusrühma liikmed Georg Pelisaar (esimees), Rein Järvelill, Arnold Rüütel, Trivimi Velliste, Arvo Jaakson, Jaanus Marrandi; Seto Kongressi Vanemate Kogu peavanem Ain Sarv ja liikmed Õie Sarv, Vello Lõvi, Aare Hõrn, Ilmar Vananurm; Setomaa Valdade Liidu esimees Lembit Sikk. Seminari avas Eduskunna esimees Riitta Uosukainen. Ettekandega esines ka Eesti Piirivalveameti osakonnajuhataja Rein Orav. Ülevaade seminarist ja Georg Pelisaare kõne on avaldatud kuukirjas "Setomaa".

2000

9. jaanuaril toimus Tveri oblastis kuberneri valimiste teine voor, kus selle koha pärast võistlesid Tveri oblasti senine kuberner Vladimir Platov, keda toetas Paremjõudude Liit, ning kommunistide kandidaat Vladimir Bajunov. Teise vooru võitis esialgseil andmeil senine oblastijuht Vladimir Platov. Loe infolehest.

27. juunil avati Pitkärantas, Karjala Venemaale kuuluvas osas mälestusmärk Talvesõjas hukkunutele. Tseremoonial osalesid Karjala Vabariigi valitsusjuht Sergei Katanandov, Venemaal ametlikul visiidil viibinud Soome peaminister Paavo Lipponen ja Vene asepeaminister Aleksei Kudrin. Vt sõnumit.

8. juunil tähistati Petroskois 80 aasta möödumist Karjala töörahva kommuuni loomisest, mida sealmail ametlikult peetakse “karjala riikluse” alguseks. Vt sõnumit.

Novembri alguses aitas Soome president Tarja Halonen kokku panna kingituspakke Karjala vabariigis ilmale tulnud vastsündinutele. Soome naiste humanitaarabi korras saadetud pakid sisaldavad muuhulgas mänguasju ja imikute hügieenitarbeid. Soome naiste foorumil korraldatud korjanduse tulemusel saadi 4000 vastsündinuile mõeldud kingituspakki. Peale Haloneni lõid aktsioonis kaasa ka Soome parlamendi naisliikmed.

© SURI, 1999/2000