Udmurdi kroonika 1999

18.-19. juunil toimus Ižkaris (Iževskis) assotsiatsiooni Udmurt Keneš erakorraline kongress, et arutada aprillis toimunud Udmurdi Vabariigi rahvasaadikute kogu valimisi. Valimiste tulemusel langes udmurtidest saadikute suhtarv parlamendis järsult. Selline olukord mõjub negatiivselt udmurtide rahvuspoliitikale. Kongressi peatähelepanu oli suunatud sellise olukorra kujunemise põhjuste otsimisele. Tehti muudatused assot-siatsiooni põhikirja, mis võimaldaksid Kenešil seada edaspidistel valimistel üles oma kandidaate, koostati läkitus udmurdi rahvale, mis kutsub üles tugevdama rahvuslikku üksmeelt ja ühtekuuluvust. Foorum koostas resolutsiooni Udmurdi Vabariigi valitsusele, milles on mitmeid ettepanekuid ja nõudmisi udmurdi keele säilitamise ja arendamise, udmurdi noorte kõrgkoolidesse pääsemise kvoodi realiseerimise ning udmurdi kultuuri silmapaistvate esindajate mälestuste jäädvustamise kohta.

31. juulist 6. augustini toimus Udmurdimaal Ižkari (Iževski) lähistel laagrikompleksis Dzeržinets (endine KGB ja miilitsa pioneerilaager, Feliks Edmundovitši järgi nimetatud) V soome-ugri vanemate klasside õpilaste laager. Laagris osalesid udmurtide kõrval veel ersad, mokšad, karjalased ja marid. Osalejaid oli umbes 120. Kahjuks ei saanud osaleda eestlased. Laagri korraldajaks oli Ižkari Humanitaarlütseum. Laagris toimusid ühiskonnategelaste haridus- ja rahvuspoliitika-alased loengud, vanemate klasside õpilaste konverents, rahvussuhete ümarlaud ja arutelu XXI sajandi rahvuskooli üle. Anti välja ajalehte Eskar, info laagrist on ka internetis aadressil http://www.fu.udm.net. Kohal viibinud Soome-Ugri Rahvaste Noorteassotsiatsiooni president Jaak Prozes arvas, et idee soome-ugri lastelaagris rahvusproblemaatika küsimusi arutada on igati tervitatav, kuid laagris jäi aga ikkagi puudu rahvuslikust vaimsusest. Liiga palju oli vene keelt, liiga vähe anti soome-ugri rahvaste esindajatele võimalust oma soove välja öelda. Prozesele jäi siiski mulje, et vigadest ollakse teadlikud, sest järgmisel aastal lubati saadud kogemusi arvestada. Olla avaldatud ka soovi, et tulevikus võiks laagris tegelda eelkõige soome-ugri rahvaste rahvushariduse probleemidega.

7. ja 8. augustil toimus Udmurdimaal VII soome-ugri rahvaste folkloorifestival. Algselt 1998. aasta suveks kavandatud üritus jäi siis majanduslike raskuste tõttu ära. Et täpne informatsioon ürituse kohta jõudis välismaale liialt hilja, ei osalenud festivalil ei Eesti, Soome ega Ungari esinejaid. Küll aga austasid üritust oma kohaloluga Soome suursaadik Moskvas Markus Lyra ja Ungari Moskvas asuva kultuurkeskuse juhataja, Ungari saatkonna nõunik Rita Mayer. Esmakordselt ei osalenud festivalil ühtki välismaist esinejat. Loe lähemalt Tunne Zore artiklist Ootamatu folkloorifestival.

16. oktoobril toimus Ižkaris konverents "Udmurtide traditsiooniline kultuur: selle olemus ja säilitamine". Võeti vastu resolutsioon, milles nõutakse udmurdi kultuurikeskuse loomist Alnaši rajooni Kuzebajevo külla, Ižkari linna objektide nimetamist udmurdi suurmeeste järgi, igal aastal väljaantava auhinna asutamist, millega autasustataks avaliku elu tegelasi, teadlasi ja kunstiinimesi, kellel on suuri teeneid udmurdi kultuuri säilitamisel ja edendamisel.

23. oktoobril toimus Ižkaris Udmurdimaa Maride Liidu (Odo Marij Ušem) pleenum, kus arutati 2000. aastal saabuva maride ümberasumise 400. aastapäeva tähistamist. Samas toimus ka üleudmurdiline mari laulude esitamise võistlus.

20. novembril toimus Glazkaris (Glazov, Udmurdimaa) bessermanide konverents, kus otsustati luua bessermanide kultuurautonoomia. Bessermanid on udmurdi keelt kõnelev, kuid eneseteadvuse ja kultuuri poolest neist erinev etniline rühm. Mõned uurijad on pidanud bessermane udmurdistunud türgi-tatarlasteks. Bessermanid elavad Udmurdimaa loodeosas umbes 60 asulas, nende üldarvu pole täpselt teada, sest rahvaloendustel on nad arvatud kas udmurtideks või venelasteks. Erandiks oli 1926. aasta loendus, mille järgi neid oli 10 000.

26. novembril toimus Ižkaris Vabariikliku Udmurdi Naiste Nõukogu konverents, kus arutati udmurdi rahva sotsiaalseid, majanduslikke ja kultuuriprobleeme. Nõukogu esinaiseks valiti tagasi etnograaf, ajaloodoktor, Udmurdi Keele, Kirjanduse ja Ajaloo Instituudi teadur Galina Nikitina (sünd 1951).

© SURI, 1999/2000