Soome hõimukoostöö 1999

25. märtsil Helsingis toimunud M.A.Castréni Seltsi aastakoosolekul valiti uueks juhatuse liikmeks ühiskonnateaduste doktor Ilmari Susiluoto Välisministeeriumist. Juhatusest lahkus dots. Seppo Lallukka, kes on aktiivselt tegev olnud seltsi asutamisest saadik. Teised juhatuse liikmed jäid endisteks: dots. Ildikó Lehtinen (esimees, Soome Muuseumiamet), Urpo Vento (aseesimees, Soome Kirjanduse Selts), kirjanik Johanna Jokipaltio, prof. Heikki Laitinen (Sibeliuse Akadeemia), prof. Sirkka Saarinen (Turu ülikool), Pirjo Sinko (Koolivalitsus), mag. Laura Solanko. Seltsi esimees Ildikó Lehtinen kõneles koosoleku ettekandeosas maride rahvarõivaist. Ametlikule osale järgnes väike kohvilaud.

Soome suursaadik Eestis Pekka Oinonen soovis teada saada, kui raske on Eesti kodakondsuse saamiseks vajalik keeleeksam. Saatkonnas korraldatud keeleeksamil osalesid lisaks suursaadikule ka proua Irmeli Oinonen, sõjaväeatašee Kenneth Nyholm, 1. sekretär Pertti Ikonen ja revident Janne Pukkila. Kõik läbisid suulise ja kirjaliku eksami heade tulemustega. Enamusel oli eelnevalt läbitud ka 60 keeletundi. Suursaadik Oinonen ei pidanud keeleeksami nõudeid võimatuteks, kuid peab eksami läbimise eelduseks mõõdukat kodutööd.

18. mail andis Erkki Wilho Ponkala fondi juhatuse esimees Lassi Nummi Tartus Ain Kaalepile üle fondi preemia (15 000 FIM) elutöö eest. Teise, 10 000 marga suuruse preemia sai ungari tõlkija Gyözö Fehervari, kes on vahendanud ungari keelde rohkesti nii soome kui eesti nüüdiskirjandust. Erkki Wilho Ponkala on sajandivahetusel tegutsenud soome pedagoog, kes soovis oma loodud sihtkapitaliga toetada Soome, Eesti ja Ungari hõimuliikumist ning edendada nende maade kultuurivahetust. Varem on Ponkala fond määranud preemia Lennart Merile, Viivi Luigele, Debora Vaarandile, Märt Väljatagale ja Tõnu Õnnepalule ning tõlkija Béla Javorszkile, kes on olnud Ungari suursaadik nii Soomes kui ka Eestis.

24. mail teatas Soome Teadeteagentuur, et Soome valitsuse immigratsiooni- ja pagulasasjade töörühm asub lahendama ingerisoomlaste probleemi. Töörühma esimees siseminister Kari Häkämies peab oluliseks täpsustada ingerlaste immigratsioonitingimusi nii, et Soome saaksid ümber asuda ainult need, kelle soome kultuuri tundmine ja soome keele oskus on piisav Soome ühiskonnas toime tulemiseks. Ingerisoomlaste Soome kolimise algatajaks oli president Mauno Koivisto kümme aastat tagasi. Praeguseks on Soomes u. 20 000 ingerisoomlast, teist samapalju ootab järjekorras elamisluba. Ingeri noortel on eriti Helsingis tõsiseid narkoprobleeme, paljudest on saanud kurjategijad. Selle põhjuseks peetakse asjaolu, et puudulik keeleoskus põhjustab juurtetust ning raskusi töö saamisel.

7. juunil külastas Karjala Vabariigi (Venemaa) valitsuse esimees Sergei Katanandov Soome Vabariiki. Ta kohtus Soome peaministri Paavo Lipponeniga, kellega arutati majandus- ja keskkonnaprobleeme. Keskseks teemaks oli puiduekspordi vähenemine Soome seoses moratooriumiga Karjala piiriäärsete alade puidu ostmisele, enne kui pole loodud põlismetsade kaitseks Kalevala, Tuulijärvi-Tuulose, Koitajoki ja Laadoga rahvuspargid. Karjala valitsus on viivitanud kaitsealade loomisega halva majandusliku olukorra ettekäändel ning tüli tõttu keskkonnaorganisatsioonidega kaitsealade suuruse pärast. Kaitsealade rajamist nõuavad lisaks Soome keskkonnaministeeriumile ka kohalikud omavalitsused Venemaa poolel ja Vene-Karjala teaduskeskus, kes on töötanud välja metsakaitseplaani. Katanandov kohtus ka traditsioonilise Vene-Karjala puidu importööri "Stora Enso" juhtkonnaga, kes ei nõustunud rikkuma moratooriumi. Samuti tegi Vene-Karjala juht ettepaneku veel ühe piiriületuskoha loomiseks Soome ja Venemaa vahel.

Juunis ja augustis toimus kaks ekspeditsiooni idamaride juurde Baškortostani, Udmurtiasse ning Jekaterinburgi ja Permi oblastisse. Ekspeditsioonid on osa mari diasporaa sotsioetnograafilise uurimuse projektist. Projekti juhendaja on Seppo Lallukka Ida-Euroopa ja Venemaa Instituudist (Helsingi). Ekspeditsioonil korraldati ankeetküsitlusi ja tehti tööd arhiivides. Järgmiseks aastaks kavandatakse selle projekti viimane ekspeditsioon Tatarstani maride juurde. Lisainfo: http://www.rusin.fi/eastmari/home.htm

26. ja 27. augustil toimus Helsingis Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee laiendatud sekretariaadi koosolek. Eestit esindasid koordinaator, Fenno-Ugria direktriss Krista Sürje ning komitee liige, Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuse juhataja Andres Heinapuu. Kõne all oli 2000. aasta detsembris Helsingis toimuv Soome-ugri rahvaste 3. maailmakongress ja selle ettevalmistamiseks tänavu 13. ja 14. oktoobriks Tartusse kavandatav konsultatiivkomitee täiskogu. Arutusele tuli ka konsultatiivkomitee majanduslik olukord ja Eesti raskused liikmemaksu tasumisel. Võeti vastu Tartu istungi päevakord, kongressi sektsioonide temaatika eelnõud ja konsultatiivkomitee 2000. aasta tööplaani projekt.

2.-11. juulini toimusid Nurmeses (Põhja-Karjala, Soome) järjekordsed Bomba pidunädalad alapealkirjaga “Tee uude aastatuhandesse”. Eestist osalesid soome-ugri teatrifestivalil Kõrgema Lavakunstikooli tudengid Anne Türnpuu lavastatud “Kalmuneiuga”. Esmakordselt esines välismaal Mari Noorsooteater, kes esitas Miklai Rõbakovi näidendi “Rahakott” teatri peanäitejuhi Oleg Irkabajevi lavastuses. Kalevala-aasta puhul oli kavas Paavo Haavikko “Raua-ajal” ja “Kalevala” tekstil põhinev “Kullervo” lavastus Ungari teatrilt Kava ja Soome tantsuteatri Raatikko “Koerte Kalevala”, samuti Pop-Kalevala rühmalt Lyyran Tähtikuvio & Vega. Noortele korraldati reivipidu. Näidati ka karjala pulmakombeid. Seminaril “Laps ja pärimus” nappis kahjuks osavõtjaid.

17.-20. juulini viibisid Soomes Kaustise rahvusvahelisel folklooripeol võru muusikud ja meistrimehed, et tänutäheks juuli alguses Võru rahvamuusikafestivalil vaatajaid võlunud soome pulma etendamise eest sõprusfestivalile maarahva sigivusmaagiline külakiik kinkida. Lähemalt vt. FU infolehe artiklist Soome pulmast eesti külakiigele.

7. augustil anti president Lennart Merile üle Soome Kodukandi Liidu auliikme tunnistus. 6.–8. augustini toimunud riigivisiidi käigus Soome osales president Meri Kodukandi Liidu kokkutulekul Suomussalmil, kus viibis ka Soome president Martti Ahtisaari. Samas näidati 6. augustil Lennart Meri filmi “Veelinnurahvas”.

18. septembril toimus Helsingis M.A.Castréni Seltsi juhtimisel korraldatud hõimupäeva seminar Uralilainen kirjokansi uurali rahvaste eepikast. Soome uurijad kõnelesid metsaneenetsite šamaanilauludest ja mordva eepikast. Külalisteks olid Valentina Filippova Sõktõvkari ülikoolist, kes kõneles komi kangelaseepikast ja M?rta Csepregi Budapesti ülikoolist, kelle teemaks oli “Kas kaigub veel kangelaslaul Obi kallastel?”. Paavo Liski meenutas Kalevala karjala, eesti ja mari lavastuste ühiskondlik-poliitilist tausta. Ettekannete vahele sai kuulata neenetsi laule Anastasia Lapsuilt, karjala ja Ingeri rahvalaule Sibeliuse Akadeemia rühmalt Iki-Turso ning etnofuturistlikku arktiliste sugemetega laulu Juha Valkeapäält ja Heikki Laitiselt. Lõpuks lugesid soome-ugri stipendiaadid Kalevalat uurali keeltesse tõlgituna. Põhjalikum ülevaade ilmub infolehe järgmises numbris.

19. septembril toimus Helsingis Soome-Eesti-Ungari hõimukoostöönõupidamine. Lisaks võõrustajatele eesotsas M.A.Castréni Seltsi esimehe Ildiko Lehtisega võtsid sellest osa Ungari Reguly Seltsi aseesimees Marta Csepregi ning Krista Sürje ja Andres Heinapuu Fenno-Ugriast. Andres Heinapuu edastas Soome ja Ungari partneritele Haridusministeeriumilt saadud väärinformatsiooni, et järgmise aasta riigieelarvesse on planeeritud raha Hõimurahvaste abiprogrammi käivitamiseks.

"Kalevala" tõlgiti kaasaegsesse soome keelde. Uue "Kalevala" 150. juubeli puhul kirjastati soome poeedi ja tõlgi Kai Niemineni versioon, kus "Kalevala" on ümber pandud tänapäeva soome keelde. Nieminen kasutab proosat, mis annab edasi eepose poeesiat.

2. oktoobril toimus Peterburis Soome Instituudis järjekordne Ingeri kultuuri ja ajaloo seminar. Esinesid Leo Suni Vene Karjalast, kes rääkis ingerlaste elust pärast Peeter Suurt, ja soome ajaloolane Toivo Flink, kelle teemaks oli Ingerimaa rahvakoolide ajalugu. Seminaril osales palju soome keele õpetajaid Peterburist ja ümbruskonnast, kelle alustatud diskussioon soome keele õppekavadest lõpetas viljakalt seminari.

Ajalehes Vek (8.-14. X) avaldati Igor Averini artikkel "Suur-Soome püüab tungida Jenisseini" (Velikaja Finljandija stremitsja k Enisseju).

9. oktoobril esietendus Tartu Üliõpilasmajas Antti Salo eepilises vormis kirjutatud draama "Kullervo", mida esitasid Tartu Ülikooli draamastuudio tudengid. Näidend toetub nii Kalevala-legendidele kui ka Aleksis Kivi samanimelisele näidendile. Lavastuses kasutatakse naturaalpille, tegevus toimub üliõpilasmaja laval, treppidel ja rõdudel, ka publik paigutatakse lavale. "Kullervo" etendus on Tampere Maja eelmisel sügisel alanud rahvusromantika-teemalise aasta viimane osa, ühtlasi stuudio kolmas ja rajatava üliõpilasteatri esimene etendus.

21. oktoobril esines president Lennart Meri Helsingi ülikoolis akadeemilise loenguga sarjas Studia Generalia. Presidendi loengu pealkiri oli "Kas väikesed jäävad ellu?". Vt ka ülevaadet infolehest.

Oktoobri lõpust hakkas YLE Radio Finlandia iga nädal eetrisse andma mari- ja udmurdikeelset nädalaülevaadet. Uudistesaate pikkus on orienteeruvalt 10 minutit ja Eestis saab seda kuulata laupäeviti kell 23.00-23.10 kesklainel 558 kHz (538 m) ja ultralühilainel 103,7 MHz (Tallinnas ja lähiümbruses); pühapäeviti kell 5.30-5.40 kesklainel 558 kHz (538 m). Uudisteprogrammi valmistatab ette YLE Radio Finlandia, tõlge mari ja udmurdi keelde tehakse Turu ülikooli soome-ugri keeleteaduse õppetoolis. Lisateavet uudisteprogrammi kohta: http://www.yle.fi/rfinland.

Oktoobris ilmus Helsingis mäemarikeelne ajakiri Tsikmä 1998-99/3.

3.-19. novembril eksponeeriti Tallinnas Soome Instituudis professor Kai Laitineni fotodest koostatud näitust Eesti-Soome suhetest alates 1956. aastast. Lisaks fotodele eksponeeriti Laitineni märkmeid reisidelt Eestisse, mida tänaseni on kokku 37. Näituse teemafotoks oli aastal 1956 pärast Aino Kalda surma tema korteri aknast võetud must-valge foto üle Soome lahe Eesti suunas, kus tumedate pilvede vahelt paistab päike. Fotosid oli ka Uku Masingust, Ivar ja Astrid Ivaskist, Jaan Krossist, Ellen Niidust, Lennart Merest, Jaan Kaplinskist, Paul Aristest jt. Arvutiekraanil võis näha skaneeritud pilte rohkem kui seintel – näituse üks eesmärk oligi alustada Kai Laitineni ulatusliku fotokogu koostamist digitaalsel kujul Soome Kirjanduse Seltsi arhiivi jaoks. Samal ajal sai näitust näha ka Soome Instituudi Tartu osakonnas.

4.-6. novembril toimus Petroskois VII vepsa keele oskajate võistluse teine voor perevõistkondade vahel. Võistlust otetab Barentsi koostööprogramm.

10. novembril osales neli Eesti-Soome ühislaulu- ja tantsupeo korralduskomitee liiget Helsingis Soome Eduskunnas toimuval Soome-poolse korralduskomitee istungil. Eesti poole esindajatena võtsid istungist osa Alar Ojalo kultuuriministeeriumist, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juht Ilmar Moss, tantsupeo programmi koostaja Maie Orav ja Eesti tantsijate osalemist ettevalmistav Juris Žigurs. Soome poolega on kokku lepitud, et järgmise aasta suvel peetavast Eesti-Soome tantsupeost võtab kummaltki maalt osa võrdne arv tantsijaid. Eestist läheb Helsingisse tantsupeole 60 täiskasvanute segarühma, 40 noorte segarühma, 40 naisrühma, 60 kolmandate-neljandate klasside rühma ja 150 rahvamuusikut.

19. novembril jagas M. A. Castréni Selts ajakirjandusauhindu Venemaa soome-ugri raadio- ja teletoimetajatele. Loe ülevaadet FU Infolehest.

© SURI, 1999/2000