Saami kroonika 1999

Saami kroonika 1999

21. jaanuaril valiti Lapi Ülikooli (Rovaniemi, Soome) audoktoriks Eesti Vabariigi president Lennart Meri ja saami kirjanik ja kunstnik Nils Aslak Valkeapää.

21.-24. jaanuarini toimus Inaris (Soome Lapimaa) rahvusvaheline filmi- ja telefestival "Skabmagovat" (Kaamosepildid). Sündmuseks olid saamid teinud jääst kinoekraani. Näidati retrospektiivset programmi Soomes produtseeritud saamiteemalistest filmidest ja telesaadetest koos Jorma Lehtola, Oula Näkkäläjärvi ja Juha Nousuniemi kommentaariga. Norra saamiraadio juhataja Nils Johan Hetta andis ülevaate uuemast saami filmiproduktsioonist. Uuematest saami filmidest esilinastus erakordse menuga Paul-Anders Simma dokumentaalfilm "Andke tagasi meie luukered!" Filmi peategelase Niillas A. Somby eestvottel asuti sealsamas protestikirju kirjutama. Külalisteks olid Austraalia aborigeenid, kes olid kaasa toonud ülevaate oma filmikunstist.

Veebruari esimesel nädalal toimus Tamperes saami kultuuri festival "Pohjala metsik hing" (Vilda Vuoigna Davvin). Toimus kunstinäitusi, joiukursus ja kontserte, millest votsid lisaks Rootsi, Norra ja Soome saamidele osa ka hispaanlased. 5. veebruaril esinesid koltasaami leu’dd’idega Elias Mosnikoff ja ta 12-aastane tütretütar Henna Mäki ja ansambel "Det Frysna Ögonblicket", mis ühendab joigu flamenco ja india muusikaga, solistideks Inga Juuso ja flamencolaulja Rogelio de Badajóz, kaasa tegemas india löökpillimängija Jai Shankar. Saami rahvuspühal esinesid Niko Valkeapää ja ansambel "Vilddas". Näidati ka kaht saami režissööri Paul Andres Simma filmi: vastvalminud dokumentaalfilmi “Andke tagasi meie luukered” ja möödunud aastal valminud komöödiat “Sagojoga minister”. Päevadest votsid veel osa kirjanik Kerttu Vuolab, aja- ja kirjandusloolane Veli-Pekka Lehtola jt. Korraldati multimeediaesitusi ja Merja Aletta Ranttila ning Britta Marakatt-Labba personaalnäitused, lisaks eksponeeriti veel kahekümne saami kunstniku töid.

6. veebruaril, saami rahvuspäeval, kaitses Oulu Ülikoolis doktoriväitekirja Vuokko Hirvonen teemal "Saamimaa hääli. Saami naise tee kirjanikuks". Tegemist oli esimese täielikult saami keeles kirjutatud väitekirjaga. Kaitsmine toimus soome ja saami keeles. Väitekiri on ilmunud ka raamatuna nii saami kui soome keeles (Vuokko Hirvonen, SAAMENMAAN ÄÄNIÄ. Saamelaisen naisen tie kirjailijaksi. SKST 725). Vt. ka: Raija Forsström. Ensimmäinen saamenkileinen väitöstyö syntyi saamen naisten kirjailijantiestä.- Helsingin Sanomat, 1999, 6.02.

Norra Jalgpalliliit ei toeta Saami rahvusmeeskonna pürgimusi FIFA liikmeks saamisel, teatas selle president Per Omdal 17. veebruaril, viidates asjaolule, et saamidel ei ole oma riiki.

5. märtsil kell 12.15 avasid Islandi kultuuriminister Björn Bjarnasson ja Pohjamaade Noukogu Pohjala toimkonna esimees Pehr Löv Saami Web’i internetiteenistuse projekti, mida teostavad koostöös Norra ja Rootsi saamiraadiod Pohjamaade Noukogu kaasfinantseerimisel. Projekti juhid on Nils Johan Heatta Norra ja Nils Henrik Sikku Rootsi poolelt, webmasteriks on Ole Isak Mienna. Infomaterjal valmistatakse ette raadiotoimetajate poolt. Vorguleheküljed on pohjalapi, norra, rootsi, soome, inglise ja hispaania keeles, neilt voib leida uudiseid, kommentaare jm. saamide elust neljas riigis ning teiste polisrahvaste kohta. Projekt loodetakse lopule viia juunikuuks, kuid juba praegu voib jälgida ta arenemist aadressil http://www.saamiweb.org/. Saamid on juba siiani koige internetiseeritum soome-ugri vähemusrahvus, kuid enamiku saami vorgulehekülgede norkadeks külgedeks on info vähesus ja ükskeelsus (seejuures sageli norra- ja rootsikeelsus, mitte saamikeeelsus). Arvestades Saami Web’i publitseerijate professionaalsust, voib uskuda, ta leevendab seda puudust tublisti. Oma vorguvarianti on asunud täiustama ka ajakiri Samefolket (siiani rootsi, norra ja inglise keeles: www.samefolket.se ). Avamistseremoonia järel arutasid saami raadiote juhid Rootsi kultuuriministriga teise ühisprojekti, Norra, Rootsi ja Soome ühise digitaalse saamikeelse raadioprogrammi juriidilisi külgi. Digitaalne ülesaamiline raadio peaks valmis saama 2003. aastaks.

24.-28. märtsini toimus Guovdageaidnus (Saamimaa, Norra) rahvusvaheline polisrahvaste filmifestival. Lisaks saami filmidele näidati indiaanlaste, grööni, maoori filme ning filmi Tiibetist.

Aprilli keskpaiku selgus, et saamidel on voimalik jätkata oma marssi Karesuandost Brüsselisse, mis katkes rahapuuduse tottu Kopenhaagenis. Marssi korraldab Arbetsgruppen för den samiska rättskampen ja selle sonumiks on saamide oigus omavalitsusele ning oma maadele ja vetele.

18. mail sai Soomes tegutsev saami muuseum "Siida" (Anár/Inari) Rahvusvahelise Muuseuminoukogu Soome Komitee auhinna "Muuseumitegu '98".

29. mail esines Tartus "Dionüüsial" Haukur J. Gunnarsson (endine Saami Rahvusteatri "Beaivvaš" peanäitejuht) vestluse ja videoprogrammiga «Teater ja identiteet – Saami ja Pohja-Norra teater».

Juuni algul ilmus saami ansamblilt "Angelit" (odede Tuuni ja Ursula Länsmani lauluduo, varem suuremas koosseisus"Angelin tytöt") CD "Mánnu" (Kuu). Joigude elektrooniline taust pärineb produtsent Kimmo Kajastolt. Rahvusvaheline korporatsioon Warner Music levitab plaati Soomes, Norras, Taanis, Saksamaal, USAs, Kanadas, Jaapanis, Malaisias, Kreekas, Singapuris jm.

12.-13. juunil tähistas Lujavri (Lovozero) küla Murmanski oblastis (Venemaa) 425. aastapäeva. Küla on tähtsaim saami keskus Koola poolsaarel, sest seal elavad ka 60ndatel aastatel kodudest lahkuma sunnitud rannikualade saamid. Siiski on 62% küla elanikest on komid, pohiliselt Ižma podrakasvatajatest väljarändajad.

16.-20. juunil toimus Rovaniemis festival Jutajaiset, teemaks "Me sugu on suur". Pidustustest votsid osa komid, marid, kildinisaamid, ungarlased ja soomlased. Jutajaiste traditsioon sai alguse 27 aastat tagasi. Tänavu oli festivalil umbes 60 ülesastumist ligi tuhande esinejaga kuuelt maalt. Festivali külastas umbes 30 000 vaatajat-kuulajat. 2000. aasta Jutajaiste teema on "Lapikülad on peatselt maailmakülad".

Guovdageaidnust (Kautokeinost) pärit Saami režissöör Nils Gaup valmistub uueks filmiks “Kautokeino ülestous”. Gaup on oma olule votnud vastutusrikka ülesande teha film 1852.a aset leidnud verisest sündmuset, Kautokeino ülestousust. 1852.a novembri mässus Taani-Norra ülemkihi vastu tapeti politseiülem Lars Johan Bucht ja alkoholikaupmees Carl Johan Ruth. Saami mässajad Mons Somby ja Aslak Haetta hukati pea maharaiumisega, kolmas mässuline tapeti teel vanglasse ning paljud saadeti sunnitööle. Paul Anders Simma tegi samal teemal dokumentaalfilmi "Andke tagasi meie luukered", mis esilinastus käesoleva aasta veebruaris. Filmiprojektiga alustati 1997. aastal Norra Filmiinstituudilt saadud 200 000 NOK (380 000 EEK) suuruse grandiga. Gaup on raha seni kulutanud filmi käsikirja kirjutamisele.

16.-17. oktoobril tähistas konverentsiga "Venemaa saamid kolmanda aastatuhande künnisel" oma kümnendat aastapäeva Koolasaamide Assotsiatsioon, mis asutati 3. septembril 1989. Paljus tänu Assotsiatsiooni survele moodustati Murmanski oblasti administratsiooni juurde polisrahvaste komitee ning tunnustati oblasti pohikirjas saamid oblasti polisrahvaks. 1992. aastast esindab Assotsiatsioon Koola saame Saaminoukogus, Norra, Rootsi, Soome ja Venemaa saamide koostööorganis. 25. veebruaril 1999 autasustati Assotsiatsiooni esinaist Nina Afanasjevat Murmanski oblasti kuberneri aukirjaga. Assotsiatsiooni peakorter asub Murmanskis. Möödunud aastal moodustati Lujavris (Lovozero), kus elab enamik poolsaare saame, alternatiivne Murmanski Oblasti Saamide Ühiskondlik Organisatsioon eesotsas Aleksandr Kobeleviga, millesse on ühinenud saame Lujavri, Koola ja Kovdori rajoonist.

5.-9. novembril toimusid Eestis saami kultuuripäevad. Kui koik eelmised saami kultuuri päevad alates 1989. aastast alates olid Eesti-Saami Ühenduse korraldatud, siis nüüdsete algatajaks oli Soome Turismiarenduskeskus. Et päevade korraldamises loid kaasa ka Pohjamaade Ministrite Noukogu, Pohjamaade saatkonnad, Soome Instituut, Eesti Rahva Muuseum, FilmiMAX, Eesti Rahvusraamatukogu, Kunstiakadeemia, Kloostri Ait ja Olümpia hotell, loomulikult ka vanad tegijad Eesti-Saami Ühendus, Eesti Muinastaideselts, saamide poolt Norra Saami Event ja sponsorina Finnair, said seekordsed saamipäevad laialdasemad kui kunagi varem, nii haardelt kui sisult. Loe ka infolehe ülevaadet ja intervjuud lounasaami joigaja Laara Stinnerbomiga.