Mari kroonika 1999

Mari kroonika 1999

Mari kangelase päeva tähistati 26. aprillil Tallinnas ja 27.-28. aprillil Tartus. Tallinnas esietendus Ljudmila Matvejeva modernballett "Mustafa" (ühtlasi autori TPÜ diplomitöö), mis oli pühendatud represseeritud esimese mari filminäitleja Jõvan Kõrla mälestusele, kes oleks tänavu saanud 90-aastaseks. Õhtul esinesid Kloostri Aidas Aleksandr Ivanov ja ansambel "Garmon" Marimaalt. Tartus korraldas Mari kangelase päeva Fenno-Ugria Tartu keskus, Eesti Mari Selts ja Akadeemiline Hõimuklubi ja Tartus õppivad mari üliõpilased. 27. aprillil toimus Mari sangari päevale pühendatud maleturniir. 28. aprillil näidati mariainelisi filme (kommenteeris Aleksei Aleksejev), toimus kõnekoosolek ja kontsert, millel esinesid nii külalised Marimaalt kui mari üliõpilased. Vt. ka: Sander Alfred Liivak. Mari sangari päev Tartus. - Sirp, 1999, 28. mai, nr. 21, lk. 13.

Eesti Mari Selts tähistas oma 9. aastapäeva 2. juunil Tallinnas Soome Instituudi ruumides piduliku kõnekoosolekuga. Koosoleku avas esimees Jaak Prozes kõnega seltsi saavutustest ning esitas hiljem ettekande Eesti NSV–Mari ANSV kultuurisuhetest. Tartu ülikooli magistrand Jüri Gordejev kõneles mari tudengkonnast Eestis. Heno Sarv tõdes oma ettekandes "Idamaride tekke- ja arenguprobleemidest. Rahvastikustatistika 18.-20. sajandil", et maride taandumine endistelt asualadelt itta on aidanud säilitada mari rahvust ja kultuuri kuni tänase päevani. Tartu ülikooli magistrand Vasli Nikolajev jutustas, kuidas ta möödunud suvel Seppo Lallukka juhitud rahvusvahelise ekspeditsiooniga idamaride juures käis. Prof. Paul Kokla jagas isiklikke mari-mälestusi NSVL päevilt, mil ta külastas tihti Marimaad, kogumaks ainestikku oma kandidaaditöö tarvis, lisas mõningaid detaile Prozese suhtejutule ning tuletas meelde oma mari kirjanduse eestindaja rolli. Seltsi aastapäevaks said mari üliõpilased valmis ajalehe "Mari Kasvel" järjekordse numbri (eelmine ilmus mari kangelase päevaks, nii et toimetaja Vasli Nikolajevil on olnud tihedad päevad), mida ahjusoojalt kõigile jagati. Arvo Valton tutvustas endatõlgitud mari-eesti paralleeltekstidega luulekogu "Neli marilannat" (S.Essaulova, V.Iziljanova, A.Ivanova ja N. Nikitina loomingust), mida kohapeal ka soodushinnaga osta oleks saanud. Pedagoogikaülikooli üliõpilane Aleksei Aleksejev näitas katkeid pooleliolevast filmist, mis peaks käsitlema ühe eestlanna lugu, kes Teise maailmasõja päevil Marimaale evakueeriti. Õhtu lõpetuseks pakkus Natalja Tjapina suurepärast mari rahvustoitu ning tundmatu autor sama suurepärast mari puskarit. Üritust finantseeris EV/Põhjamaade/ÜRO Arenguprogramm "Toetus riiklikule integratsiooniprogrammile".

10.-11. juunil korraldas Mari Vabariigi valitsus Joškar-Olas konverentsi "Marid: rahvusliku ja kultuurilise arengu probleeme". Konverentsil osales üle 300 õpetaja, kultuuritegelasi ning ajakirjanikke enam kui 11 Venemaa rajoonist. Konverentsi lõppresolutsioon sisaldab konkreetseid ettepanekuid ja soovitusi föderaalvõimudele, Mari Vabariigi valitsusele ja riigikogule maride raskest majanduslikust olukorrast tingitud sotsiaalsest kriisist ülesaamiseks, mari keele funktsioonide arendamiseks ja laiendamiseks, riigi abi suurendamiseks mari kultuuri arendamisel ja maridest spetsialistide ettevalmistamiseks.

14. juunil kaitses Tartu Ülikooli Bioloogia- ja Geograafiateaduskonnas edukalt oma magistrikraadi mari Jüri Gordejev. Magistritöö “Volga-Kama regiooni idamaride rahvuslik eneseteadvus” põhineb Baškortostanis, Tatarstanis ja Udmurdimaal tehtud sotsioloogilistel väliuurimistel. Andmete tõlgendamiseks töötas magistrand välja rahvusliku eneseteadvuse indeksi, mis arvestab eriti just maride identiteedi kriteeriume. Gordejev on esimene Eesti Vabariigi ja Marimaa vahelise 1992. aastal sõlmitud lepingu alusel Eestisse õppima tulnud üliõpilastest, kes on jõudnud magistrikraadini.

Juunis ja augustis toimus kaks ekspeditsiooni idamaride juurde Baškortostani, Udmurtiasse ning Jekaterinburgi ja Permi oblastisse. Ekspeditsioonid on osa mari diasporaa sotsioetnograafilise uurimuse projektist. Projekti juhendaja on Seppo Lallukka Ida-Euroopa ja Venemaa Instituudist (Helsingi). Ekspeditsioonil korraldati ankeetküsitlusi ja tehti tööd arhiivides. Järgmiseks aastaks kavandatakse selle projekti viimane ekspeditsioon Tatarstani maride juurde. Lisainfo: http://www.rusin.fi/eastmari/home.htm

16.-20. juulil toimus Kirovi oblastis Tšumbõlati mäel ühispalvus. Osales üle saja palvetaja Mari- ja Baškiirimaalt. Palvuse organiseeris usuühing Ošmari – Tšimari. Pärast palvust pidi toimuma mari omausupreestrite aastakoosolek, kuid see jäi korraldajate sõnul ära Kirovi oblasti administratsiooni vastuseisu tõttu. Igatahes oli tee palvetamiskohta suurte kividega blokeeritud ning kohale ei tulnud Kirovi oblasti marid, kes muidu on alati palvustel osalenud. Eestist käis palvusel Eesti maausuliste esindaja Anzori Barkalaja, kes andis üle eestipoolsed tervitused, üleskutse soome-ugri maausuliste ühinemiseks ja Rahvususundite Maailmakongressi pöördumise. Loe ka Aleko Juzykaini artiklit.

19. juulil ilmus Joškar-Olas soome-ugri ajalehe Kudo+Kodu esimene number. Lehte annab välja Valentin Kolumbi nimeline keskus, peatoimetaja on Vladimir Kozlov. Ajalehe 1. numbris on mari luuletaja Valentin Kolumbi (1935-1974) luuletus ja lugu tema muuseumist, mis on loodud 1998. a novembris, sõnumid ersa püha Rasken Ozksi, mari püha Agavairemi (põllupüha) ja mari kangelase päeva kohta, G. Škalina artikkel mari kultuuri hetkeseisust ja tuleviku-perspektiividest, Rahvususundite Maailmakongressi deklaratsioon, Jaak Prozese artikkel soome-ugri noorte tuleviku kohta, Laid Šemjeri etnofuturistlik lugu, I.Galkini artikkel Antal Reguly 180. sünniaastapäevaks. Leht on vene- ja marikeelne. Teine number suudeti välja anda augustis.

Oktoobris ilmus Tallinnas Endel Nirgi "Eesti kirjandus" (1983) mäemari keeles, Valeri Alikovi lühendatud tõlkes ja täiendustega. Rikkalikult illustreeritud raamatu trükiarv on 600, raamat ilmus Kultuurkapitali ja Avatud eesti Fondi toel.

23. oktoobril toimus Ižkaris Udmurdimaa Maride Liidu (Odo Marij Ušem) pleenum, kus arutati 2000. aastal saabuva maride ümberasumise 400. aastapäeva tähistamist. Samas toimus ka üleudmurdiline mari laulude esitamise võistlus.

29. oktoobril sai Mari Rahvusteater 80-aastaseks. Teatri juubeliüritused toimusid nii Joškar-Olas kui ka mari diasporaa asualadel Baškortostanis, Kirovi oblastis ja Udmurtias.

Oktoobris ilmus Helsingis mäemarikeelne ajakiri Tsikmä 1998-99/3.

3. detsembril toimus Moskvas Ungari Kultuurikeskuses Baškortostani parima mari laulja Polina Italjeva kontsert. P. Italjeva repertuaaris on nii rahvalaule kui tänapäevaseid meloodiaid.

10. detsembril tähistati Marimaal teist korda mari kirjakeele päeva. Sel päeval 224 aastat tagasi ilmus Peterburi raamatupoodidesse Veniamin Putsek-Grigorovitši raamat "Mari keele grammatika alased tööd".