Karjala ja vepsa kroonika 1999

Karjala ja vepsa kroonika 1999

15. veebruaril lasti Soomes käibele Kalevala-teemaline margiplokk. Markidel on kujutatud naiste ehteid: "Vierusmäe sõlge" 11. sajandist, "hobusõlge" ristiretkede ajast ja Kuhmoste Papinsaarest pärinevat sõlge 9. sajandist. Taustaks on kaljujoonised Uittamonsalmest. Väikeploki kujundas Eeva Oivo. Ploki hind on 9 marka.

1. märtsi seisuga oli Karjala Vabariigis (Venemaa) töötuid 5,9% töövõimelisest elanikkonnast. Suurim töötusprotsent oli Vepsa rahvusvallas – 17,5.

6.-8. aprillini toimusid Moskvas Karjala Vabariigi päevad. Toimusid kontserdid, majandusnäitus "Karelija 99", mille avasid Moskva linnapea Juri Lužkov ja Karjala Vabariigi valitsuse esimees Sergei Katananadov. Toimus ka ümarlaud teemal "Karjala vabariik eile, täna, homme".

26.-27. mail toimus Karjalas Petroskois Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee haridus- ja kultuurikomitee korraldatud kohtumine, millest võttis osa ligi 50 parlamendisaadikut, Vene Föderatsiooni Riigiduuma delegatsioon, uurali rahvaste esindajaid ja nende asualade kõrgeid riigiametnikke. Kohtumisel arutati uurali rahvaste seisukorda, arengutendentse ning keele ja kultuuri olukorda. EN riikide parlamendisaadikud avaldasid muret uurali keelte säilimise ja funktsioonide suhtes ning pidasid ohtlikuks uurali rahvakildude rahvusmeelsuse kadumist. Veel väljendasid haridus- ja kultuurikomitee liikmed kavatsust pakkuda toetust uurali keelte ja kultuuriga konkreetselt seotud olevate projektide realiseerimiseks. Uurali rahvaste toetamiseks loodetakse saada toetust ka Euroopa Liidu Venemaale suunatud abiprogrammist Tacis. Koosolekust osavõtjad tutvusid Karjala haridus- ja kultuuriasutustega, külastasid Vepsamaad ja Karjala Priäžü rajooni Lõuna-Karjalas.

7. juunil külastas Karjala Vabariigi (Venemaa) valitsuse esimees Sergei Katanandov Soome Vabariiki. Ta kohtus Soome peaministri Paavo Lipponeniga, kellega arutati majandus- ja keskkonnaprobleeme. Keskseks teemaks oli puiduekspordi vähenemine Soome seoses moratooriumiga Karjala piiriäärsete alade puidu ostmisele, enne kui pole loodud põlismetsade kaitseks Kalevala, Tuulijärvi-Tuulose, Koitajoki ja Laadoga rahvuspargid. Karjala valitsus on viivitanud kaitsealade loomisega halva majandusliku olukorra ettekäändel ning tüli tõttu keskkonnaorganisatsioonidega kaitsealade suuruse pärast. Kaitsealade rajamist nõuavad lisaks Soome keskkonnaministeeriumile ka kohalikud omavalitsused Venemaa poolel ja Vene-Karjala teaduskeskus, kes on töötanud välja metsakaitseplaani. Katanandov kohtus ka traditsioonilise Vene-Karjala puidu importööri "Stora Enso" juhtkonnaga, kes ei nõustunud rikkuma moratooriumi. Samuti tegi Vene-Karjala juht ettepaneku veel ühe piiriületuskoha loomiseks Soome ja Venemaa vahel.

8. juunil tähistati esmakordselt Petroskois Karjala Vabariigi päeva. Pandi nurgakivi sõjaveteranide majale, pärg igavese tule juurde Lenini väljakul, toimus pidulik koosolek muusikateatris, millel ettekandega esines vabariigi valitsuse esimees Sergei Katanandov. Õhtul toimus pidulik kontsert, pärast seda lõbustasid petroskoilasi ansambel "Russkaja pesnja" koos Nadežda Babkinaga "Spartaki" staadionil ning diskoteek Kirovi väljakul. Uue püha kehtestas hiljuti Karjala Vabariigi Seadusandlik Kogu. 8. juunil 1920 võttis Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee vastu määruse Karjala Töörahva Kommuuni moodustamise kohta karjalastega asustatud Aunuse (Olonetsi) ja Arhangelski kubermangus, vastukaaluks iseseisva Karjala Vabariigi ajutise valitsuse loomisele Uhtuas. 1923. aastal muudeti Kommuun Karjala ANSV-ks, mis 1940-1956 jõudis ka Karjala-Soome NSV olla. 13. novembril 1991 nimetati Karjala ANSV Karjala Vabariigiks. Praegu on kolmveerand Karjala Vabariigi elanikest venelased, karjalasi on 10%, valgevenelasi 7%, soomlasi 2,3%, vepslasi 0,8%.

2.-11. juulini toimusid Nurmeses (Põhja-Karjala, Soome) järjekordsed Bomba pidunädalad alapealkirjaga “Tee uude aastatuhandesse”. Eestist osalesid soome-ugri teatrifestivalil Kõrgema Lavakunstikooli tudengid Anne Türnpuu lavastatud “Kalmuneiuga”. Esmakordselt esines välismaal Mari Noorsooteater, kes esitas Miklai Rõbakovi näidendi “Rahakott” teatri peanäitejuhi Oleg Irkabajevi lavastuses. Kalevala-aasta puhul oli kavas Paavo Haavikko “Raua-ajal” ja “Kalevala” tekstil põhinev “Kullervo” lavastus Ungari teatrilt Kava ja Soome tantsuteatri Raatikko “Koerte Kalevala”, samuti Pop-Kalevala rühmalt Lyyran Tähtikuvio & Vega. Noortele korraldati reivipidu. Näidati ka karjala pulmakombeid. Seminaril “Laps ja pärimus” nappis kahjuks osavõtjaid.

Septembrist alustati Tveri ülikooli filoloogiateaduskonnas uue eriala – karjala ja soome keele õpetamist. Eriala õpib praegu 9 üliõpilast, kes pidid sisseastumisel sooritama karjala keele eksami.

2. septembril toimus Karjala vabariigi Kalevala rajooni nõukogu istung, kus muude otsuste seas võeti vastu Kalevala rahvusrajooni majandus- ja rahanduseelarve parandamisprogramm aastateks 1999-2000 ja arenguprogramm aastateks 2000-2002. Arenguprogramm sisaldab Lonkka-Karttimo piiripunkti avamist, mis annaks uusi arenguvõimalusi kogu piirkonnale ja abinõud tööpuuduse vähendamiseks. Eraldi märgitakse ära Etnokultuuri Keskuse ehitamine ja koduloomuuseumi loomine koostöös Kalevala omavalitsuse ja Moskva Zelinogradski linnaosa valitsusega.

15. septembril toimus Petroskois rahvakultuuri keskuses seminar vepsa tekstiilikunstist: rahvarõivastest, kangastest jms. Loengu pidas Ludmila Korolkova Etnograafiamuuseumist. Seminaril osales üliõpilasi, koolide õpetajaid ja õpilasi ning teisi, kes vepsa traditsioonidest ja ajaloost huvitusid. Seminari korraldas Karjala Vabariigi Rahvuspoliitika komitee ja Vepsa kultuuri selts. Etnograafiamuuseumi vepsa kogusse kuulub ligi 2000 eset, väärtuslikumad neist rahvarõivad.

17. septembril Petroskois peetud pressikonverentsil räägiti 28. juunil allkirjastatud määrusest karjala, vepsa ja soome keele õpetuse parandamiseks Karjala Vabariigis. Kõneldi, et peaks arendama eriti laste õpetamist koolis ja tõsta õpetamise kvaliteeti. Võõrkeelte õppijate arv iga aastaga kasvab. Sel aastal ülikooli lõpetanutest läks koolidesse tööle 12 inimest. Hea on seegi, et koolidesse lähevad tööle noored võõrkeeleõpetajad. Sellest sügisest alustas Anuses (Aunus, Olonets) tööd Karjala keskkool. Sellest aastast alates tahetakse Petroskoi ülikoolis avada ettevalmistusosakond karjalastele, vepslastele ja soomlastele, ettevalmistamaks õppejõude eri teaduskondadele. Kavas on ka õpetada kirjakeelt kooliõpetajatele. Paludes koolides ei õpetata omakeeli üldse, mitmetes saab karjala keelt õppida ainult fakultatiivselt. Ülikooli karjala keele osakonna lõpetanutel on raskusi töö leidmisega, paljud peavad mujal tööle hakkama, paljud ei leia erialast tööd.

Sel aastal ilmus Helsingis lüüdikarjalakeelne "D'umalan Poig" (Jumala Poeg), mis sisaldab kümmet käsku, mitmesuguseid palveid ja muud kristlikku lugemist. Religioossed tekstid on lüüdikarjala keelde tõlkinud Miikul Pahomonov, raamatu väljaandmise taga on Soomes asuv Lüüdilaine Siebr (Lüüdi Selts).

8.-9. oktoobril toimus Anuses (Aunus, Olonets, karjala vabariik, Venemaa) rahvusvaheline karjala keele õpetajate seminar. Vt: Ajaleht Oma Mua karjala keele õpetamisest Karjala Vabariigis.

14. oktoobril esitleti Karjalas vepslase Nikolai Abramovi luulekogu “Kurgiden aig”. Oma uues raamatus kirjutab luuletaja oma maast, loodusest ja armastusest. Poeet on pärit Leningradi oblastist Ladva külast vanast vepsa perest. Nikolai Abramovi ema Marija Aleksejevna on samuti luuletusi kirjutanud. "Kurgiden aig" on Abramovi teine luulekogu.

12. novembril toimus Helsingis Soome Eduskunnas seminar "Karjala ja Setumaa territoriaalküsimused". Sellest võtsid osa Soome - Karjalaga (Karjala Liiduga) seotud Eduskunna liikmed, Karjala Liidu juhatus, Eesti Vabariigi Riigikogu Petserimaa toetusrühma liikmed Georg Pelisaar (esimees), Rein Järvelill, Arnold Rüütel, Trivimi Velliste, Arvo Jaakson, Jaanus Marrandi; Seto Kongressi Vanemate Kogu peavanem Ain Sarv ja liikmed Õie Sarv, Vello Lõvi, Aare Hõrn, Ilmar Vananurm; Setomaa Valdade Liidu esimees Lembit Sikk. Seminari avas Eduskunna esimees Riitta Uosukainen. Ettekandega esines ka Eesti Piirivalveameti osakonnajuhataja Rein Orav. Ülevaade seminarist ja Georg Pelisaare kõne on avaldatud kuukirjas "Setomaa".