Soomeugrilised sündmused Eestis 1999

Soomeugrilised sündmused Eestis 1999

5. jaanuaril toimus Vorus vorokeelse aabitsa "ABC-kiräoppus ja lugomik algkooli latsilo" esitlus. Raamatu autoriteks on Jüvä Sullov, Kauksi Ülle, Marju Koivupuu, Nele Reimann ja Paul Hagu, pildid joonistas Paul Allik. (Sellest lähemalt FU infolehes.)

28. jaanuaril toimus Tallinnas Fenno-Ugria Asutuse korraldusel konverents “70 aastat hoimupäevi Eestis”.

Detsembrist veebruarini oli Eesti Rahva Muuseumis näitus ižmakomidest. (Loe Aigi Viira artiklit "Tartu Postimehes")

27. veebruaril toimus Tartus Eesti Ingerisoomlaste Liidu 10. aastapäeva konverents.

Märtsis algasid Komimaal filmi “Karu süda” esimesed votted. Filmi režissööriks on Arvo Iho. Kavas on teha kaks varianti: nii viieosaline teleseriaal kui kahetunnine film. Filmi finantseerib suures osas Komi Vabariigi administratsioon. Eestist on suurim rahastaja Eesti Filmi Sihtasutus. Filmi aluseks on Nikolai Baturini samanimeline romaan, stsenaristideks Rustam Ibragimbekov, Arvo Valton ja Arvo Iho.

Soome folkmuusikud Maria Kalaniemi ja Timo Alakotila esinesid 13. märtsil Tartus ja 14. märtsil Tallinnas.

31.03. toimus EKA galeriis Tallinnas professor Kaljo Pollu raamatu "Eesti Kunstiakadeemia 20 soome-ugri uurimisreisi" esitlus. Raamatust: Livia Viitol. Kaljo Pollu rännud ajas ja ruumis. - Sirp, 1999, 28. mai, nr. 21, lk. 11.

14. aprillil sai 90-aastaseks Fenno-Ugria vanim liige Eesti Rahva Muuseum. Loe Infolehe artiklit.

21.-23. aprillini viibis Eestis delegatsioon Mordva Vabariigist. Delegatsioon tutvus Tallinna linnaga ja külastas Fenno-Ugria Asutust, Pedagoogikaülikooli, ajakirja "Tallinn" toimetust, Isamaaliitu, Soome Instituuti ja Tartu Ülikooli. Külalised osalesid 23. aprillil ersa keele päevale pühendatud hoimuohtul Fenno-Ugria Tartu keskuses. Esines ansambli "Torama" juht Vladimir Romaškin ja puukunstnik Pjotr Rjabov. Üritusele olid soitnud ka Tallinnas oppivad ersa stipendiaadid.

Külalisi ja nende vastuvotjaid Tartus
23. aprillil Mordva lipuga:

Esireas: ansambli "Toorama" juht Vladimir Romaškin, Kauksi Ülle, pillimees Ain Raal, hilisem Ersa ja Mokša Soprade Seltsi esimees Indrek Särg, Ats Särg, puukunstnik Pjotr Rjabov.

Seisavad: Ajalehe Erzjan Mastor ajakirjanik Grigori Mussaljov, üliopilane Vitali Romaškin, Tartu ersad Viktor Danilov ja Niina Aasmäe, autojuht-ihukaitsja ning publitsist Vahur Afanasjev.

Foto: Taive Särg

23. aprillil toimus Eesti Kunstiakadeemias igakevadine soome-ugri-teemaline üliopilaskonverents, millel käsitleti 1998. aasta Handimaa uurimisreisi materjale. Vt.: Livia Viitol. Kalast kurbuseni. - Sirp, 1999, 28. mai, nr. 21, lk. 11.

Mari kangelase päeva tähistati 26. aprillil Tallinnas ja 27.-28. aprillil Tartus. Tallinnas esietendus Ljudmila Matvejeva modernballett "Mustafa" (ühtlasi autori TPÜ diplomitöö), mis oli pühendatud represseeritud esimese mari filminäitleja Jovan Korla mälestusele, kes oleks tänavu saanud 90-aastaseks. Ohtul esinesid Kloostri Aidas Aleksandr Ivanov ja ansambel "Garmon" Marimaalt. Tartus korraldas Mari kangelase päeva Fenno-Ugria Tartu keskus, Eesti Mari Selts ja Akadeemiline Hoimuklubi ja Tartus oppivad mari üliopilased. 27. aprillil toimus Mari sangari päevale pühendatud maleturniir. 28. aprillil näidati mariainelisi filme (kommenteeris Aleksei Aleksejev), toimus konekoosolek ja kontsert, millel esinesid nii külalised Marimaalt kui mari üliopilased. Vt. ka: Sander Alfred Liivak. Mari sangari päev Tartus. - Sirp, 1999, 28. mai, nr. 21, lk. 13.

30. aprillil toimus Tallinnas MTÜ Fenno-Ugria Asutuse üldkoosolek. Pärast eelmist üldkoosolekut on Eesti Humanitaarinstituut taastanud oma liikmelisuse; uuteks liikmeteks on vastu voetud Tallinna Majaka Teeninduskool, Järvamaa Rahvakunsti Ühing “Veimevakk” ja Eesti Folkloori Selts. Liikmesorganisatsioone on kokku 51. Üldkoosolek kinnitas üksmeelselt MTÜ Fenno-Ugria Asutuse, s.h. SURI, tegevusaruande, finantsaruande ja revisjonikomisjoni aruande 1998. aasta kohta ning 1999. aasta tegevuskavad ja eelarve. Koosolek kinnitas Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee koordinaatoriks FU direktori Krista Sürje, liikmeks Andres Heinapuu, asendusliikmeteks Tonu Seilenthali ja Kaido Kama.

Soome suursaadik Eestis Pekka Oinonen soovis teada saada, kui raske on Eesti kodakondsuse saamiseks vajalik keeleeksam. Saatkonnas korraldatud keeleeksamil osalesid lisaks suursaadikule ka proua Irmeli Oinonen, sojaväeatašee Kenneth Nyholm, 1. sekretär Pertti Ikonen ja revident Janne Pukkila. Koik läbisid suulise ja kirjaliku eksami heade tulemustega. Enamusel oli eelnevalt läbitud ka 60 keeletundi. Suursaadik Oinonen ei pidanud keeleeksami noudeid voimatuteks, kuid peab eksami läbimise eelduseks moodukat kodutööd.

4.-8.05. toimus Tartus Soome-ugri noorte loojate III etnofuturismikonverets "10 aastat etnofuturismi". Peakorraldajaks oli Fenno Ugria Asutus. Pohiettekannetega esinesid Rein Taagepera (Tartu), Kari Sallamaa (Oulu) ja Kaido Kama (Voru). Konverentsi raames avati neli kunstinäitust.

6. mail näidati Tallinnas Kinomajas Veiko Taluste lühifilmi hantide olelusvoitlusest "Kodu korvalt" (TPÜ filmi ja video oppetool, 1999).

11. mail esitleti Soktovkaris Ivan Kuratovi muuseumis Arvo Valtoni ja Leelo tungla tolgitud komi-eesti kakskeelset luulekogumikku "Neli komilannat". Originaalis esitasid luulet autorid Galina Butoreva, Aljona Jeltsova, Aleksandra Mišarina ja Niina Obrezkova, eestikeelseid tolkeid lugesid Arvo Valton ja Kaia Pruel. Vt.: Jürgen Rooste. Neli komi luuletajat Soktovkaris. - Sirp, 1999, 28. mai, nr. 21, lk. 12.

18. mail andis Erkki Wilho Ponkala fondi juhatuse esimees Lassi Nummi Tartus Ain Kaalepile üle fondi preemia (15 000 FIM) elutöö eest. Teise, 10 000 marga suuruse preemia sai ungari tolkija Gyözö Fehervari, kes on vahendanud ungari keelde rohkesti nii soome kui eesti nüüdiskirjandust. Erkki Wilho Ponkala on sajandivahetusel tegutsenud soome pedagoog, kes soovis oma loodud sihtkapitaliga toetada Soome, Eesti ja Ungari hoimuliikumist ning edendada nende maade kultuurivahetust. Varem on Ponkala fond määranud preemia Lennart Merile, Viivi Luigele, Debora Vaarandile, Märt Väljatagale ja Tonu Onnepalule ning tolkija Béla Javorszkile, kes on olnud Ungari suursaadik nii Soomes kui ka Eestis.

20. mail andis Ungari suursaadik Eestis József Vig president Lennart Merile üle oma volikirjad. József Vig on sündinud 1954. aastal. Ta on lopetanud Moskva Rahvusvaheliste suhete ülikooli välissuhete ja Pohjamaade erialal. Välisministeeriumi süsteemis asus ta tööle 1975. aastal ja on töötanud mitmetel ametikohtadel pressiosakonnas ning viibinud välislähetuses Helsingis. Enne Eestisse suursaadikuks nimetamist oli ta välisministeeriumi pressi- ja rahvusvahelise informatsiooni osakonna juhataja.

29. mail esines Tartus "Dionüüsial" Haukur J. Gunnarsson (endine Saami Rahvusteatri "Beaivvaš" peanäitejuht) vestluse ja videoprogrammiga «Teater ja identiteet – Saami ja Pohja-Norra teater».

Eesti Mari Selts tähistas oma 9. aastapäeva 2. juunil Tallinnas Soome Instituudi ruumides piduliku konekoosolekuga. Koosoleku avas esimees Jaak Prozes konega seltsi saavutustest ning esitas hiljem ettekande Eesti NSV–Mari ANSV kultuurisuhetest. Tartu ülikooli magistrand Jüri Gordejev koneles mari tudengkonnast Eestis. Heno Sarv todes oma ettekandes "Idamaride tekke- ja arenguprobleemidest. Rahvastikustatistika 18.-20. sajandil", et maride taandumine endistelt asualadelt itta on aidanud säilitada mari rahvust ja kultuuri kuni tänase päevani. Tartu ülikooli magistrand Vasli Nikolajev jutustas, kuidas ta möödunud suvel Seppo Lallukka juhitud rahvusvahelise ekspeditsiooniga idamaride juures käis. Prof. Paul Kokla jagas isiklikke mari-mälestusi NSVL päevilt, mil ta külastas tihti Marimaad, kogumaks ainestikku oma kandidaaditöö tarvis, lisas moningaid detaile Prozese suhtejutule ning tuletas meelde oma mari kirjanduse eestindaja rolli. Seltsi aastapäevaks said mari üliopilased valmis ajalehe "Mari Kasvel" järjekordse numbri (eelmine ilmus mari kangelase päevaks, nii et toimetaja Vasli Nikolajevil on olnud tihedad päevad), mida ahjusoojalt koigile jagati. Arvo Valton tutvustas endatolgitud mari-eesti paralleeltekstidega luulekogu "Neli marilannat" (S.Essaulova, V.Iziljanova, A.Ivanova ja N. Nikitina loomingust), mida kohapeal ka soodushinnaga osta oleks saanud. Pedagoogikaülikooli üliopilane Aleksei Aleksejev näitas katkeid pooleliolevast filmist, mis peaks käsitlema ühe eestlanna lugu, kes Teise maailmasoja päevil Marimaale evakueeriti. Ohtu lopetuseks pakkus Natalja Tjapina suurepärast mari rahvustoitu ning tundmatu autor sama suurepärast mari puskarit. Üritust finantseeris EV/Pohjamaade/ÜRO Arenguprogramm "Toetus riiklikule integratsiooniprogrammile".

14. juunil kaitses Tartu Ülikooli Bioloogia- ja Geograafiateaduskonnas edukalt oma magistrikraadi mari Jüri Gordejev. Magistritöö “Volga-Kama regiooni idamaride rahvuslik eneseteadvus” pohineb Baškortostanis, Tatarstanis ja Udmurdimaal tehtud sotsioloogilistel väliuurimistel. Andmete tolgendamiseks töötas magistrand välja rahvusliku eneseteadvuse indeksi, mis arvestab eriti just maride identiteedi kriteeriume. Gordejev on esimene Eesti Vabariigi ja Marimaa vahelise 1992. aastal solmitud lepingu alusel Eestisse oppima tulnud üliopilastest, kes on joudnud magistrikraadini.

25. juunil asutas Tartu Ülikooli noukogu Paul Ariste Soome-ugri Polisrahvaste Keskuse. Keskus on Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna juures tegutsev interdistsiplinaarne üksus, mille eesmärk on koondada Tartu Ülikoolis ja Louna-Eesti korgkoolides oppivaid ja opetavaid soomeugrilasi ning fennougristika ja teiste polisrahvaste alase uurimisega tegelevaid inimesi. Keskuse ülesandeks on samuti aidata külalistudengeil säilitada sidet oma keele, kultuuri ja kodumaaga. Lisaks on keskuse eesmärgiks leida vahendeid, et muuta hoimurahvaste alane oppe- ja teadustöö Tartu Ülikoolis dünaamilisemaks ning tutvustada seda väljaspool ülikooli.

26. juunil anti Kihnu folkloorirühmale Kihnumua üle Euroopa Rahvakunsti auhind, mille väärtuseks on 10 000 eurot (150 000 Eesti krooni). Euroopa Rahvakunsti auhinda annab 1973. aastast välja Hamburgis asutatud Alfred Topferi Fond. Üleandmistseremooniaks saabusid Kihnu saarele fondi noukogu president Birte Topfer abikaasaga, Oslo ülikooli professor Reimund Kvideland ja Eesti Vabariigi kultuuriminister Signe Kivi. Preemiarahaga otsustas folkloorirühm korraldada tuleval aastal Kihnu rahvamaja 50. aastapäeva tähistamiseks isetegevuslaste peo neile 230 taidlejale, kes kunagi rahvamaja laval on üles astunud. Samal ajal toimusid saarel selle sajandi viimased Kihnu päevad, millest votsid peamiselt osa viiekümne aasta eest voorsile pogenenud ning nüüd Rootsis ja Kanadas elavad väliskihnlased.

29. juunist 2. juulini toimus Voru Kreutzwaldi gümnaasiumis kursus "Sissejuhatus voru keelde ja kultuuri". Kursusel tutvustati voru keele pohijooni, keele ajalugu ja keelekasutuse tänapäevaseid probleeme. Anti ülevaade Vorumaa ajaloost, kirjandusest, rahvaluulest ning kultuuri ja teaduse voimalustest. Ettevotmise korraldas Voru maavalitsuse haridusosakond koostöös Voru Instituudiga.

29. juunist 18. juulini eksponeeriti Eesti Rahvusraamatukogus Tallinnas näitust “Läänemeresoome keeled kaartidel”. Valitud kaarte Eesti, Karjala ja Soome lingvistide ühistööna koostatavast keeleatlasest "Atlas Linguarum Fennicarum" esitles atlase esimese osa toimetaja, Helsingi ülikooli läänemeresoome keelte professor Seppo Suhonen.

Juuni lopus etendas Von Krahli teater Berliinis toimunud maailmamainega rahvusvahelisel teatrifestivalil "Theater Der Welt" 1996. aasta märtsis esietendunud lavastuse “Eesti mängud. Pulm” uue versiooni. Iga kolme aasta tagant juunis-juulis toimuvale kolmenädalasele "Theater Der Welt" festivalile valitakse välja viimase kolme hooaja jooksul maailma teatrit enim mojutanud lavastused. Tänavuste festivalinädalate jooksul andis 33 truppi 25 maalt Berliinis ühtekokku 114 etendust. Festivalil ainsana Baltimaid esindanud Peeter Jalaka (autor ja lavastaja) ja Liina Keevalliku (autor ja kunstnik) näidend “Eesti mängud. Pulm” on Eesti ajalool, usundil ja kommetel pohinev multimediaalne lavastus-arvutimäng. Lavastuses astub pulmarituaali läbiviijate seas üles 7-liikmeline setu leelokoor Leiko. Augusti lopus andis trupp lavastusi ka Hamburgi suveteatrite festivalil ja Amsterdamis.

1. ja 2. juulil toimus Tallinnas Eestluse elujou kongress "Uue aastatuhande väljakutse". Ülevaade kongressist ja Kauksi Ülle ettekanne ETNOFUTURISM KUI ELUVIIS on ilmunud FU infolehes.

2.-10. juulil toimus 13. Pärnu rahvusvaheline dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festival. Linastamisele tuli ligi 60 dokumentaalfilmi, millest voistlusprogrammis osales 33. 13 filmi näidati televaatajatest žüriile ETV vahendusel. Festivalil peeti Ida-Euroopa dokumentalistikat käsitlev konverents. Filmifestivali peaauhinna, traditsioonilise Läänemaa teki, pälvis soome režissöör Lasse Naukkarinen oma pojast rääkiva dokumentaalfilmiga “Kunstniku elu”. Festival toimus seekord eesti filmideta, samuti polnud esmakordselt ühtki filmi omariikluseta hoimurahvastest.

6.-9. juulil toimus Louna-Eestis soome-ugri laste folkloorifestival “Suveharja Ilo”. Ligi 80 esineja seas astusid lisaks eesti lastele üles soome, vepsa ning udmurdi lapsed ja noored. Kontserdid toimusid Obinitsas, Meeksis, Värskas ja Tartus. Toimus seminar lastefolkloorist ja lasterühmade juhendajate koostöönoupidamine. Esmakordselt peetud soome-ugri laste folkloorifestivali lopukontsert peeti Tartu Raelaval ning ürituse pidulik lopetamine toimus Tartu Raekoja saalis. Idee soome-ugri laste festivalist sündis 1997. aastal Soome-Ugri rahvaste VI folkloorifestivali ajal. Festivali staap leidis toona, et oluline oleks kaasata oma ettevotmistesse ka lapsi, sest neist saavad traditsioonide kandjad tulevikus. Festivali korraldas Fenno-Ugria Asutus koostöös Setumaa Arengufondiga.

7. juulil soitis Eesti Kunstiakadeemia 17-liikmeline ekspeditsioon Kadri Viirese juhtimisel Bashkiirimaale soomeugrilaste rahvakunsti ning arhitektuuri uurima. Tänavune, 22. uurimisreis oli eriline selle poolest, et lisaks Pohja-Bashkortostani udmurtide ja idamaride rahvakultuuri uurimisele kavatsetakse käia ka Louna-Bashortostanis Sterlitamaki rajooni eestlaste juures. Osaleti ka idamaride ja udmurtid paganlikel ohvrirituaalidel. Uurimisreisist, mida on aidanud ette valmistada Fenno-Ugria Asutus, vottis lisaks Kunstiakadeemia üliopilastele osa kaks Müncheni Rahvateadusmuuseumi teadurit ning folkloristikadoktorand Jonathan Roper Sheffieldi ülikoolist Inglismaalt. Lähemalt vt. Kadri Viirese intervjuust Baškiirimaal hoimurahvaid avastamas.

8.-11. juulil sai teoks Voru V folkloorifestival. Hoimurahvaste seast osalesid peol ungarlased, soomlased ja mordvalased. Viimaseid esindas tuntud rahvamuusikaansambel Torama. Kokku astusid tänavusel festivalil üles 15 rahva muusikud ja tantsijad. Lisaks kontsertidele olid kavas voistumängimised, teatrietendused, tantsutunnid, rahvusohtud, näitused ja käsitöölaat.

15. juulil tähistati Vorumaal Juhan Jaigi 100. sünniaastapäeva. Rouge moisapargis avati Juhan Jaigi loomingule pühendatud monument “Kaarnakivi”, kirjaniku sünnikohta asetati mälestuskivi ja Ööbikuorus mängis Eesti Näitejuhtide Teatritrupp Kaarel Kilveti lavastatud vabaohuetendust “Kaarnakivi ehk esivanemate kuld”.

17.-18. juulil toimus Johvis Eesti Ingerisoomlaste Liidu IX laulu- ja tantsupidu. Esimesel ohtul leidis Toilas aset ühine lokkeohtu, teisel päeval jumalateenistus Johvi Mihkli kirikus, laulupeokontsert ja tantsupeoetendus. Esinejaid oli paarisaja ringis enamikust üheteistkümnest Eestis tegutsevast ingerisoomlaste seltsist, pealtvaatajaid 500-600. X laulu- ja tantsupidu toimub järgmisel suvel Viljandis.

17.-20. juulini viibisid Soomes Kaustise rahvusvahelisel folklooripeol voru muusikud ja meistrimehed, et tänutäheks juuli alguses Voru rahvamuusikafestivalil vaatajaid volunud soome pulma etendamise eest soprusfestivalile maarahva sigivusmaagiline külakiik kinkida. Lähemalt vt. FU infolehe artiklist Soome pulmast eesti külakiigele.

22.-25. juulil toimus Viljandis igasuvine pärimusmuusika festival. Soomeugriliseks peaesinejaks Venemaalt oli ersa ansambel Torama Vladimir Romaškini juhtimisel. Festivali viimast päeva voib pidada liivi roki sünnipäevaks: toimus ansambli Tulli Lum (Kuum Lumi) esmaesinemine. Ansambel korraldas suvel veel mitu esinemist ning kavandab CD väljaandmist. Ansambli solistist Julgi Staltest on ilmunud Betty Esteri artikkel 16. septembri Ohtulehes. Tähelepanuvääne oli Celia Roose regilauluopikoda, milles esmakordselt nii läbimoeldult regilaulu ellu püüti äratada. Loodetavasti ilmub pikem ülevaade festivalist järgmises infolehes.

juuli- ja augustikuu vahetusel peeti Lepistu Pohikoolis Vorumaal XI Kaika suveülikooli.

4. augustil alustas Ungaris tööd Eesti saatkond. Eesti Vabariigi ajutine asjur Ungari Vabariigis Lembit Luht andis Ungari välisministeeriumi Kesk-Euroopa osakonna peadirektorile György Vargale 4. augustil üle oma akrediteerimiskirja. Ungari saatkond Tallinnas on kavas avada oktoobri lopus. Eesti saatkonna esialgne kontakttelefon/faks on +361 3 168 029.

7. augustil anti president Lennart Merile üle Soome Kodukandi Liidu auliikme tunnistus. 6.–8. augustini toimunud riigivisiidi käigus Soome osales president Meri Kodukandi Liidu kokkutulekul Suomussalmil, kus viibis ka Soome president Martti Ahtisaari. Samas näidati 6. augustil Lennart Meri filmi “Veelinnurahvas”.

7. augustil kuulutati Setomaal seitsmendat korda välja oma kuningriik. Külalisi vottis Setomaa piiril vastu tollimees ja tema käest sai osta ka viisa. Kuningriigi pealinnaks oli sel aastal Mikitamäe. Edasi loe FU infolehest: Seto Kuningriik.

7. augustil peeti Polvamaal Värskas Petseri Eesti kooli endiste opilaste ja opetajate kokkutulek. Tänaseni eestikeelses koolis on teadmisi jagatud juba 1918. aastast alates. Hetkel opib seal umbes 30 opilast. Opetajate kaader vananeb. Keerulise ja kalli piiriületamise tottu on Eestis elavad vilistlased ja opetajad hakanud kokkusaamisi korraldama Eesti poolel.

7. ja 8. augustil toimus Lahemaal Palmses interdistsiplinaarne seminar ‘Kultuur ja loodus’.

11. augustil toimus Raikkülas Raplamaal konverents “Uku Masing 90”.

13.-15. augustini viidi Värska oppebaasis ja Setu Talumuuseumis läbi 3. Seto suvoülikuul. Tegevuskava oli mitmekülgne. Arutlusel oli 9. oktoobril toimuv Seto Kongress, diskuteeriti päevapoliitika ja Setomaal valitsevate raskuspunktide üle. Mare Aun oli üles seadnud väljapaneku Setomaa väljakaevamiste saagist ning asjahuvilistele näidati, kuidas arheoloogide töö toimub. Mare Piho näitas slaide ja rääkis seto ehetest. Üliopilased keetsid soira ja valmistasid teisi traditsioonilisi sööke. Osavotjatel olid kaasas ka lapsed ja neilegi oli palju tegevust ja opetust korraldatud. Obinitsa kooliopetaja Terje Lillmaa mängis koos nukkudega loo "Paabakosost, teedakosost ja munakosost". Järgmisel ohtul olid sama loo mängijateks suured ja väikesed suveülikoolist osavotjad. See oli väga hea keeleoppe meetod. Ettevotmine sai teoks Setomaa arendusseltsi alaprojektina.

30. augustist alustas Eesti Vabariigi korgkoolides opinguid 20 uut soome-ugri ja samojeedi üliopilast. Kokku on Eestis korgharidust omandavaid uurali rahvaste stipendiaate 93. Juba teist aastat kannab koik nende oppe- ja elamiskulud Eesti Vabariik. Varasematel aastatel toimus nende koolitamine Eestis Soome abiga (Sjögreni stipendiumid). Hoimurahvaste koolitamise eesmärgiks Eestis on rahvuslikult motleva ja maailmale avatud soome-ugri intelligentsi kujundamine. Vastuvotutingimusteks on soome-ugri emakeele valdamine ja eelnev akadeemiline edukus.
Tudengite valimise korraldas MTÜ Fenno-Ugria Asutus. Vastuvotukomisjoni otsusel voeti tänavu esmakordselt iseseisva Eesti Vabariigi ülikoolidesse oppima neenetseid, vepslasi, permikomisid ja Tveri karjalane. Erinevalt varasematest aastatest käisid vastuvotukomisjoni esindajad tudengeid kohapeal valimas. Tartu ülikooli professor Tiit-Rein Viitso käis Karjalas, doktorant Sven-Erik Soosaar Neenetsi ja Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas ning üliopilane Nikolai Kuznetsov Permi Komi Autonoomses Ringkonnas. Esimene aasta kulub uustulnukatel kohanemiseks ja eesti keele oppimiseks, järgmisest oppeaastast asuvad nad oppima majandust, ärijuhtimist, oigusteadust, ajalugu, psühholoogiat, pedagoogikat, soome-ugri filoloogiat, saksa keelt, küberneetikat ja kunsti.

3. septembril esitles Voru Instituut vorukeelset laulikut "Tsirr-virr loukono". Lauliku koostaja folklorist Marju Koivupuu sonul on laulik moeldud nii igas vanuses koolilastele kui ka folkloorigruppidele. See sisaldab näiteid nii vanadest kui ka tänapäeva rahvalaulikute suus kolavatest voru rahvalauludest. Laulikusse kogutud laulud on Koivupuu hinnangul väärtuslikud selle poolest, et need pole kunagi olnud (pohja)eestikeelsed ning on tänu sellele säilitanud endas voru keele murrakute omapära.

3. septembril lükkas Eesti Filmi Sihtasutuse Noukogu edasi filmile "Karu süda" antava toetuse otsuse kinnitamise täiendavate materjalide esitamiseni. Kahtlemata filmi väärtuses, joudis noukogu üksmeelele, et edaspidi peaks filmide rahastamine lähtuma reaalselt toimivatest tegevus- ja finantsplaanidest. Arvo Iho film "Karu süda" peaks valmima Eesti ja Komi koostöös.

19. septembril toimus Helsingis Soome-Eesti-Ungari hoimukoostöönoupidamine. Lisaks voorustajatele eesotsas M.A.Castréni Seltsi esimehe Ildiko Lehtisega votsid sellest osa Ungari Reguly Seltsi aseesimees Marta Csepregi ning Krista Sürje ja Andres Heinapuu Fenno-Ugriast. Andres Heinapuu edastas Soome ja Ungari partneritele Haridusministeeriumilt saadud väärinformatsiooni, et järgmise aasta riigieelarvesse on planeeritud raha Hoimurahvaste abiprogrammi käivitamiseks.

21. septembril toimus MTÜ Fenno-Ugria Asutuse Tartu keskuse salongis eestikeelse vestlusringi SURING avaohtu. Kaks korda kuus Tartus toimuvate vestlusohtute eesmärgiks on anda eesti, soome, ungari ja soome-ugri väikerahvaste üliopilastele voimalus luua omavahelisi kontakte väljaspool akadeemilist ohkkonda, saada vahetult teadmisi sugulaskeeltest ja -kultuuridest ning leevendada välistudengitel Eestis elamise ja oppimisega kaasnevaid kohanemisraskusi. Ligi 40 avaüritusele kogunenud hoimuhuvilise seas olid esindatud pea koik Tartu Ülikoolis oppivad soome-ugri rahvad. Koige muu hulgas (vordleva soome-ugri keeletabeli koostamine, ühislaulmine) vahetati tutvumisohtul motteid eesti ja välistudengite huvisid ühendavate edasiste ettevotmiste üle (rahvaste ohtud, ekskursioonid, teatrikülastused jm). SURINGut korraldavad Tartu Ülikooli Paul Ariste Soome-Ugri Polisrahvaste Keskus ja MTÜ Fenno-Ugria Asutus. Loe ka: Eeestikeelne vestlusring SURING – kellele ja miks seda vaja on? (Fenno-Ugria Infoleht, 1999, nr. 4).

Oktoobris ilmus Tallinnas Endel Nirgi "Eesti kirjandus" (1983) mäemari keeles, Valeri Alikovi lühendatud tolkes ja täiendustega. Rikkalikult illustreeritud raamatu trükiarv on 600, raamat ilmus Kultuurkapitali ja Avatud eesti Fondi toel.

9. oktoobril esietendus Tartu Üliopilasmajas Antti Salo eepilises vormis kirjutatud draama "Kullervo", mida esitasid Tartu Ülikooli draamastuudio tudengid. Näidend toetub nii Kalevala-legendidele kui ka Aleksis Kivi samanimelisele näidendile. Lavastuses kasutatakse naturaalpille, tegevus toimub üliopilasmaja laval, treppidel ja rodudel, ka publik paigutatakse lavale. "Kullervo" etendus on Tampere Maja eelmisel sügisel alanud rahvusromantika-teemalise aasta viimane osa, ühtlasi stuudio kolmas ja rajatava üliopilasteatri esimene etendus.

12.-17. oktoobril toimusid Eestis hoimupäevad. Lähemalt vt.: HOIMUPÄEVAD ANDSID POSITIIVSE IMPULSI, HOIMUPÄEVADE PEAESINEJA OLI ANSAMBEL TORAMA

15.-17. oktoobril toimus Raplamaal Lipa külas asuvas Raikküla Pohikoolis rahvusvaheline konverents "Maailma polisrahvaste kultuur Uku Masingu käsitluses".

21. oktoobril esines president Lennart Meri Helsingi ülikoolis akadeemilise loenguga sarjas Studia Generalia. Presidendi loengu pealkiri oli "Kas väikesed jäävad ellu?". Vt ka ülevaadet infolehest.

22. oktoobrist 9. novembrini oli Lühikese Jala Galeriis Tallinnas väljas ungari kunstniku Gabor Munkacsi tekstiilide näitus. Näitusega tähistati Ungari rahvuspüha – 1956.a revolutsiooni alguspäeva. Näituse avamisel sonas Ungari Instituudi direktor Urmas Bereczki, et tekstiilinäitusega Ungari rahvuspüha tähistamine on asjakohane, sest 1956.a revolutsiooni sümboliks sai samuti kangas: Ungari trikoloor, mille keskel oli auk – lipust oli stalinistlik sümboolika välja loigatud. Näitusel väljas olnud kangad on galerii esindaja Kadri Viirese sonul maskuliinselt massiivsed ja väga meditatiivsed. Ungari Instituudi vahendatud näituse avamisel viibis ka Ungari suursaadik Eestis Bela Javorszky abikaasaga.

25. oktoobril esitleti Tallinnas Eesti Keele Instituudis uut OSi – "Eesti keele sonaraamat OS 1999". Loe lähemalt.

28.-30. oktoobril toimus Värskas Voru Instituudi ja Tartu ülikooli korraldusel konverents “Keskused läänemeresoome piiridel”. Loe Kirsti Ruuli ülevaadet FU Infolehest.

Oktoobrist alates töötab Tallinnas pärast rohkem kui 70-aastast vaheaega Ungari suursaatkond.

3.-19. novembril eksponeeriti Tallinnas Soome Instituudis professor Kai Laitineni fotodest koostatud näitust Eesti-Soome suhetest alates 1956. aastast. Lisaks fotodele eksponeeriti Laitineni märkmeid reisidelt Eestisse, mida tänaseni on kokku 37. Näituse teemafotoks oli aastal 1956 pärast Aino Kalda surma tema korteri aknast voetud must-valge foto üle Soome lahe Eesti suunas, kus tumedate pilvede vahelt paistab päike. Fotosid oli ka Uku Masingust, Ivar ja Astrid Ivaskist, Jaan Krossist, Ellen Niidust, Lennart Merest, Jaan Kaplinskist, Paul Aristest jt. Arvutiekraanil vois näha skaneeritud pilte rohkem kui seintel – näituse üks eesmärk oligi alustada Kai Laitineni ulatusliku fotokogu koostamist digitaalsel kujul Soome Kirjanduse Seltsi arhiivi jaoks. Samal ajal sai näitust näha ka Soome Instituudi Tartu osakonnas.

5. novembril avati TÜ Raamatukogu kataloogisaalis ungari raamatugraafiku György Liptaki (1951) näitus, millega tähistati ka algavat Eesti Raamatu Aastat. György Liptak on illustreerinud palju klassikalisi kirjandusteoseid, kuid oma lemmikvaldkonnaks peab ta muinasjutte. Vastukaaluks kergesti moistetavatele ja värvikirevatele jutustavatele illustratsioonidele loob György Liptak ka abstraktsemat vabagraafikat.

10. novembril osales neli Eesti-Soome ühislaulu- ja tantsupeo korralduskomitee liiget Helsingis Soome Eduskunnas toimuval Soome-poolse korralduskomitee istungil. Eesti poole esindajatena votsid istungist osa Alar Ojalo kultuuriministeeriumist, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juht Ilmar Moss, tantsupeo programmi koostaja Maie Orav ja Eesti tantsijate osalemist ettevalmistav Juris Žigurs. Soome poolega on kokku lepitud, et järgmise aasta suvel peetavast Eesti-Soome tantsupeost votab kummaltki maalt osa vordne arv tantsijaid. Eestist läheb Helsingisse tantsupeole 60 täiskasvanute segarühma, 40 noorte segarühma, 40 naisrühma, 60 kolmandate-neljandate klasside rühma ja 150 rahvamuusikut.

12. novembril toimus Helsingis Soome Eduskunnas seminar "Karjala ja Setumaa territoriaalküsimused". Sellest votsid osa Soome - Karjalaga (Karjala Liiduga) seotud Eduskunna liikmed, Karjala Liidu juhatus, Eesti Vabariigi Riigikogu Petserimaa toetusrühma liikmed Georg Pelisaar (esimees), Rein Järvelill, Arnold Rüütel, Trivimi Velliste, Arvo Jaakson, Jaanus Marrandi; Seto Kongressi Vanemate Kogu peavanem Ain Sarv ja liikmed Oie Sarv, Vello Lovi, Aare Horn, Ilmar Vananurm; Setomaa Valdade Liidu esimees Lembit Sikk. Seminari avas Eduskunna esimees Riitta Uosukainen. Ettekandega esines ka Eesti Piirivalveameti osakonnajuhataja Rein Orav. Ülevaade seminarist ja Georg Pelisaare kone on avaldatud kuukirjas "Setomaa".

15.-18 novembril Londonis toimunud turismi maailmamessil tutvustas Turismiamet traditsiooniliste turismiuudiste korval ka Seto Kuningriigi päeva. World Travel Market Londonis on aasta tähtsamaid turismimesse.

16.-17. novembril toimus Ajaloo Instituudis interdistsiplinaarne teaduskonverents KODUMAA JA KODUPAIK. EESTLASTE TERRITORIAALNE IDENTITEET.

16. novembri öösel vahistas vene piirivalve Jaanilinnas Soome-Ugri Rahvaste Noorteassotsiatsiooni presidendi Jaak Prozese. Loe lähemalt.

18. novembril tähistasid Liivi Kultuuri Keskus, Liivisoprade Ühing ja Fenno-Ugria Asutus Tartus Fenno-Ugria salongis liivi lipu päeva. Loe lähemalt.

25. novembril asutati Tartus Eesti Ersa-Mokša Soprade Selts. Seltsi pohieesmärgiks on ersa ja mokša keele ja kultuuri toetamine, uurimine ning tutvustamine Eestis ja mujal maailmas. Seltsi tegevus tahetakse kujundada sarnaselt Soome Tuglas-Seuraga, mis omal ajal tohusalt toetas eestlaste rahvuskultuuri. Seltsi asukoht on esialgu Fenno-Ugria Tartu keskuses Kuperjanovi 16, asutajaliikmeteks seitseteist teadlast, muusikut ja üliopilast. Juhatuse liikmed on Toomas Help, Indrek Särg (esimees) ja Taive Särg. Lähemat infot voib küsida välkpostiaadressil taive@haldjas.folklore.ee

25.-28. novembril toimus Vorumaal Kiidi turismitalus sügisene seminarlaager soome-ugri ja samojeedi üliopilastele. Ürituse korraldas MTÜ Fenno-Ugria Asutus koostöös Paul Ariste soome-ugri polisrahvaste keskusega. Seminari eesmärgiks oli anda üliopilastele paremad eeldused kohanemiseks Eesti akadeemilise eluga, anda üliopilastele algteadmisi soomeugrilastest, tugevdada rahvuslikku identiteeti ja edastada eesti kogemust identiteedi ja kultuuri säilitamise alal. Üritusest vottis osa 25 Tartu ja 10 Tallinna tudengit. Loe Kadi Sarve ülevaadet "Hoimurahvaste üliopilaste elutundmise seminar" FU Infolehest.