Soome-ugri kroonika 1999, november

1999

1995 | 1996 | 1997 | 1998 | 2000

November

2. novembril ilmus ajalehes Komi Mu (Sõktõvkar) Jevgeni Tsõpanovi arvustus entsüklopeedia "Komi Respublika" äsjailmunud teisele köitele.

3. novembril esitleti Sõktõvkaris komi mütoloogia entsüklopeediat, mis on esimene rahvusvahelisest uurali rahvaste mütoloogia entsüklopeediate sarjast.

3.-19. novembril eksponeeriti Tallinnas Soome Instituudis professor Kai Laitineni fotodest koostatud näitust Eesti-Soome suhetest alates 1956. aastast. Lisaks fotodele eksponeeriti Laitineni märkmeid reisidelt Eestisse, mida tänaseni on kokku 37. Näituse teemafotoks oli aastal 1956 pärast Aino Kalda surma tema korteri aknast võetud must-valge foto üle Soome lahe Eesti suunas, kus tumedate pilvede vahelt paistab päike. Fotosid oli ka Uku Masingust, Ivar ja Astrid Ivaskist, Jaan Krossist, Ellen Niidust, Lennart Merest, Jaan Kaplinskist, Paul Aristest jt. Arvutiekraanil võis näha skaneeritud pilte rohkem kui seintel – näituse üks eesmärk oligi alustada Kai Laitineni ulatusliku fotokogu koostamist digitaalsel kujul Soome Kirjanduse Seltsi arhiivi jaoks. Samal ajal sai näitust näha ka Soome Instituudi Tartu osakonnas.

4.-6. novembril toimus Petroskois VII vepsa keele oskajate võistluse teine voor perevõistkondade vahel. Võistlust otetab Barentsi koostööprogramm.

5. novembril avati TÜ Raamatukogu kataloogisaalis ungari raamatugraafiku György Liptaki (1951) näitus, millega tähistati ka algavat Eesti Raamatu Aastat. György Liptak on illustreerinud palju klassikalisi kirjandusteoseid, kuid oma lemmikvaldkonnaks peab ta muinasjutte. Vastukaaluks kergesti mõistetavatele ja värvikirevatele jutustavatele illustratsioonidele loob György Liptak ka abstraktsemat vabagraafikat.

5.-9. novembril toimusid Eestis saami kultuuripäevad. Kui kõik eelmised saami kultuuri päevad alates 1989. aastast alates olid Eesti-Saami Ühenduse korraldatud, siis nüüdsete algatajaks oli Soome Turismiarenduskeskus. Et päevade korraldamises lõid kaasa ka Põhjamaade Ministrite Nõukogu, põhjamaade saatkonnad, Soome Instituut, Eesti Rahva Muuseum, FilmiMAX, Eesti Rahvusraamatukogu, Kunstiakadeemia, Kloostri Ait ja Olümpia hotell, loomulikult ka vanad tegijad Eesti-Saami Ühendus, Eesti Muinastaideselts, saamide poolt Norra Saami Event ja sponsorina Finnair, said seekordsed saamipäevad laialdasemad kui kunagi varem, nii haardelt kui sisult. Loe ka infolehe ülevaadet ja intervjuud lõunasaami joigaja Laara Stinnerbomiga.

7. november oli Mordva Vabariigi juhi Nikolai Merkuškini ukaasiga kuulutatud üksmeele ja leppimise päevaks. Vastavalt valitsuse määrusele korraldasid Saranski linnavalitsus ja kultuuriministeerium sel päeval Saranskis Sovetskaja väljakul galakontserdi ja muid kultuuriüritusi. Toimus ka rahvatarbekaupade laat, kus hinnad olid alandatud kuni 20%.

10. novembril osales neli Eesti-Soome ühislaulu- ja tantsupeo korralduskomitee liiget Helsingis Soome Eduskunnas toimuval Soome-poolse korralduskomitee istungil. Eesti poole esindajatena võtsid istungist osa Alar Ojalo kultuuriministeeriumist, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juht Ilmar Moss, tantsupeo programmi koostaja Maie Orav ja Eesti tantsijate osalemist ettevalmistav Juris Žigurs. Soome poolega on kokku lepitud, et järgmise aasta suvel peetavast Eesti-Soome tantsupeost võtab kummaltki maalt osa võrdne arv tantsijaid. Eestist läheb Helsingisse tantsupeole 60 täiskasvanute segarühma, 40 noorte segarühma, 40 naisrühma, 60 kolmandate-neljandate klasside rühma ja 150 rahvamuusikut.

11.-21. novembril toimus Sõtõvkaris III Komi vabariiklik draamakunsti festival "Arsja komi rõtjas" (Komi sügisõhtud). Esimene festival toimus 1997. aastal, kui Savini-nimelise teatri rahvas otsustas taastada teatri asutaja Viktor Savini (Nöbdinsa Vittori) "komi õhtud". Festivali eesmärgiks oli rahvusliku dramaturgia ja teatrikunsti, eriti aga loomingulise noorsoo toetamine. Seekordse festivali programmis oli ainult üks komikeelne teatrietendus: Svetlana Gortšakova ja Oleg Uljašovi "Ešõs' šabdi" (Kuldne lina) Komi Folklooriteatri esituses. Savini-nimeline teater esitas vene keeles O.Zagradniki "Soolo löögiga kellale".

12. novembril toimus Helsingis Soome Eduskunnas seminar "Karjala ja Setumaa territoriaalküsimused". Sellest võtsid osa Soome - Karjalaga (Karjala Liiduga) seotud Eduskunna liikmed, Karjala Liidu juhatus, Eesti Vabariigi Riigikogu Petserimaa toetusrühma liikmed Georg Pelisaar (esimees), Rein Järvelill, Arnold Rüütel, Trivimi Velliste, Arvo Jaakson, Jaanus Marrandi; Seto Kongressi Vanemate Kogu peavanem Ain Sarv ja liikmed Õie Sarv, Vello Lõvi, Aare Hõrn, Ilmar Vananurm; Setomaa Valdade Liidu esimees Lembit Sikk. Seminari avas Eduskunna esimees Riitta Uosukainen. Ettekandega esines ka Eesti Piirivalveameti osakonnajuhataja Rein Orav. Ülevaade seminarist ja Georg Pelisaare kõne on avaldatud kuukirjas "Setomaa".

12. novembril sai 80-aastaseks ersa kirjanduse patriarh Kuzma Abramov, kelle õnnitlejate hulgast ei puudunud ka Mordva Vabariigi administratsioon. Abramovi tähtsamad teosed on ajaloolised romaanid "Purgaz" (1991) ja "Vabaduse eest" (1994), mis käsitlevad ersade muistset iseseisvusvõitlust.

15.-18 novembril Londonis toimunud turismi maailmamessil tutvustas Turismiamet traditsiooniliste turismiuudiste kõrval ka Seto Kuningriigi päeva. World Travel Market Londonis on aasta tähtsamaid turismimesse.

16.-17. novembril toimus Ajaloo Instituudis interdistsiplinaarne teaduskonverents KODUMAA JA KODUPAIK. EESTLASTE TERRITORIAALNE IDENTITEET.

16. novembri öösel vahistas vene piirivalve Jaanilinnas Soome-Ugri Rahvaste Noorteassotsiatsiooni presidendi Jaak Prozese. Loe lähemalt.

18. novembril tähistasid Liivi Kultuuri Keskus, Liivisõprade Ühing ja Fenno-Ugria Asutus Tartus Fenno-Ugria salongis liivi lipu päeva. Loe lähemalt.

19. novembril jagas M. A. Castréni Selts ajakirjandusauhindu Venemaa soome-ugri raadio- ja teletoimetajatele. Loe ülevaadet FU Infolehest.

19. novembril toimus Jelabugas Tatarstani soomeugrilaste festival, milles osalesid ersad, mokšad, marid, udmurdid ja komid.

20. novembril toimus Glazkaris (Glazov, Udmurdimaa) bessermanide konverents, kus otsustati luua bessermanide kultuurautonoomia. Bessermanid on udmurdi keelt kõnelev, kuid eneseteadvuse ja kultuuri poolest neist erinev etniline rühm. Mõned uurijad on pidanud bessermane udmurdistunud türgi-tatarlasteks. Bessermanid elavad Udmurdimaa loodeosas umbes 60 asulas, nende üldarvu pole täpselt teada, sest rahvaloendustel on nad arvatud kas udmurtideks või venelasteks. Erandiks oli 1926. aasta loendus, mille järgi neid oli 10 000.

25. novembril asutati Tartus Eesti Ersa-Mokša Sõprade Selts. Seltsi põhieesmärgiks on ersa ja mokša keele ja kultuuri toetamine, uurimine ning tutvustamine Eestis ja mujal maailmas. Seltsi tegevus tahetakse kujundada sarnaselt Soome Tuglas-Seuraga, mis omal ajal tõhusalt toetas eestlaste rahvuskultuuri. Seltsi asukoht on esialgu Fenno-Ugria Tartu keskuses Kuperjanovi 16, asutajaliikmeteks seitseteist teadlast, muusikut ja üliõpilast. Juhatuse liikmed on Toomas Help, Indrek Särg (esimees) ja Taive Särg. Lähemat infot võib küsida välkpostiaadressil taive@haldjas.folklore.ee , loe ka vestlusringi asutajatega 2000. aasta 1. infolehest

25.-28. novembril toimus Võrumaal Kiidi turismitalus sügisene seminarlaager soome-ugri ja samojeedi üliõpilastele. Ürituse korraldas MTÜ Fenno-Ugria Asutus koostöös Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskusega. Seminari eesmärgiks oli anda üliõpilastele paremad eeldused kohanemiseks Eesti akadeemilise eluga, anda üliõpilastele algteadmisi soomeugrilastest, tugevdada rahvuslikku identiteeti ja edastada eesti kogemust identiteedi ja kultuuri säilitamise alal. Üritusest võttis osa 25 Tartu ja 10 Tallinna tudengit. Loe Kadi Sarve ülevaadet "Hõimurahvaste üliõpilaste elutundmise seminar" FU Infolehest.

26. novembril toimus Ižkaris Vabariikliku Udmurdi Naiste Nõukogu konverents, kus arutati udmurdi rahva sotsiaalseid, majanduslikke ja kultuuriprobleeme. Nõukogu esinaiseks valiti tagasi etnograaf, ajaloodoktor, Udmurdi Keele, Kirjanduse ja Ajaloo Instituudi teadur Galina Nikitina (sünd 1951).

oktoober | detsember