1999
jaanuar | veebruar | märts | aprill | mai | juuni | juuli | august | september | november | detsember
1995 | 1996 | 1997 | 1998 | 2000
Oktoober
Oktoobris ilmus Tallinnas Endel Nirgi "Eesti kirjandus" (1983) mäemari keeles, Valeri Alikovi lühendatud tõlkes ja täiendustega. Rikkalikult illustreeritud raamatu trükiarv on 600, raamat ilmus Kultuurkapitali ja Avatud eesti Fondi toel.
2. oktoobril toimus Peterburis Soome Instituudis järjekordne Ingeri kultuuri ja ajaloo seminar. Esinesid Leo Suni Vene Karjalast, kes rääkis ingerlaste elust pärast Peeter Suurt, ja soome ajaloolane Toivo Flink, kelle teemaks oli Ingerimaa rahvakoolide ajalugu. Seminaril osales palju soome keele õpetajaid Peterburist ja ümbruskonnast, kelle alustatud diskussioon soome keele õppekavadest lõpetas viljakalt seminari.
2. oktoobril tähistati Peterburis Ingeri päeva. Peo oli korraldanud Peterburi Ingerisoomlaste Kultuurautonoomia, esinesid ingerisoome ansamblid Aurinko ja Kotimaa, külalistena Peterburi eesti koor Kaja ja tšuvaši folklooriansambel Šura Huran ('Valge Kask'). Ingeri päeva tähistamise algatasid neli aastat tagasi Oleg Romanov Peterburist ja Harri Tuisku Soomest. Ingeri päev on 5. oktoobril, mil soome nimepäevakalendrite järgi on Inkeri nimepäev.
6. oktoobril avati Saranskis (Mordva vabariik, Venemaa) Mordva Rahvuskultuuri Muuseum. Avamisest võtsid osa Vabariigi Juht Nikolai Merkuškin, valitsuse esimees V. Volkov ja Mordva Vabariigi Riigikogu esimees Valeri Ketškin.
7. ja 8. oktoobril toimus Saranskis III mordva (mokša ja ersa) rahva kongress. Loe: venekeelseid dokumente ja vastukajasid Mordva ajakirjandusest; kaht vastukaja kommentaariga eesti keeles.
Ajalehes Vek (8.-14. X) avaldati Igor Averini artikkel "Suur-Soome püüab tungida Jenisseini" (Velikaja Finljandija stremitsja k Enisseju).
8.-9. oktoobril toimus Peterburis ingerisoomlaste organisatsioonide koostööseminar. Seminarist võtsid osa Eestis, Rootsis ja Venemaal (Peterburis, Karjalas, Krasnojarskis ja Irkutskis) elavate ingerisoomlaste esindajad. Võeti vastu pöördumine Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomiteele ingerlaste esindamisest Kolmandal soome-ugri rahvaste maailmakongressil.
8. ja 9. oktoobril toimusid Peterburis kursused karjala-ingeri rahvamängu poppi (ryhi) treeneritele Rootsi Poppiföderatsiooni presidendi Walter Rämö juhtimisel. Poppi on kurnitaoline mäng.
8.-9. oktoobril toimus Anuses (Aunus, Olonets, karjala vabariik, Venemaa) rahvusvaheline karjala keele õpetajate seminar. Vt: Ajaleht Oma Mua karjala keele õpetamisest Karjala Vabariigis.
9. oktoobril esietendus Tartu Üliõpilasmajas Antti Salo eepilises vormis kirjutatud draama "Kullervo", mida esitasid Tartu Ülikooli draamastuudio tudengid. Näidend toetub nii Kalevala-legendidele kui ka Aleksis Kivi samanimelisele näidendile. Lavastuses kasutatakse naturaalpille, tegevus toimub üliõpilasmaja laval, treppidel ja rõdudel, ka publik paigutatakse lavale. "Kullervo" etendus on Tampere Maja eelmisel sügisel alanud rahvusromantika-teemalise aasta viimane osa, ühtlasi stuudio kolmas ja rajatava üliõpilasteatri esimene etendus.
11.-22. oktoobrini toimusid Komi Vabariigis hõimupäevad. Meistrite Liidus oli avatud soomeugrilaste rahvarõivaste näitus, televisioonis korraldati viktoriin "Kas tunned Soomet?", Rahvuskultuuride keskuses aga pidu "Una röma Komi mu" ("Kirev Komimaa").
12.-17. oktoobril toimusid Eestis hõimupäevad. Lähemalt vt.: HÕIMUPÄEVAD ANDSID POSITIIVSE IMPULSI, HÕIMUPÄEVADE PEAESINEJA OLI ANSAMBEL TORAMA
14. oktoobril esitleti Karjalas vepslase Nikolai Abramovi luulekogu “Kurgiden aig”. Oma uues raamatus kirjutab luuletaja oma maast, loodusest ja armastusest. Poeet on pärit Leningradi oblastist Ladva külast vanast vepsa perest. Nikolai Abramovi ema Marija Aleksejevna on samuti luuletusi kirjutanud. "Kurgiden aig" on Abramovi teine luulekogu.
15.-17. oktoobril toimus Raplamaal Lipa külas asuvas Raikküla Põhikoolis rahvusvaheline konverents "Maailma põlisrahvaste kultuur Uku Masingu käsitluses".
16. oktoobril sõlmisid Tallinnas Soome-Ugri Rahvaste Noorteassotsiatsioon ja Valentin Kolumbi nimeline Keskus Marimaalt lepingu, mille järgi ajaleht Kudo+Kodu saab assotsiatsiooni häälekandjaks. Ajaleht Kudo+Kodu on ainus Marimaal ilmuv riigivõimust sõltumatu väljaanne.
16. oktoobril toimus Ižkaris konverents "Udmurtide traditsiooniline kultuur: selle olemus ja säilitamine". Võeti vastu resolutsioon, milles nõutakse udmurdi kultuurikeskuse loomist Alnaši rajooni Kuzebajevo külla, Ižkari linna objektide nimetamist udmurdi suurmeeste järgi, igal aastal väljaantava auhinna asutamist, millega autasustataks avaliku elu tegelasi, teadlasi ja kunstiinimesi, kellel on suuri teeneid udmurdi kultuuri säilitamisel ja edendamisel.
16.-17. oktoobril tähistas konverentsiga
"Venemaa saamid kolmanda aastatuhande künnisel" oma
kümnendat aastapäeva Koolasaamide Assotsiatsioon, mis
asutati 3. septembril 1989. Paljus tänu Assotsiatsiooni survele
moodustati Murmanski oblasti administratsiooni juurde
põlisrahvaste komitee ning tunnustati oblasti põhikirjas saamid
oblasti põlisrahvaks. 1992. aastast esindab Assotsiatsioon Koola
saame Saaminõukogus, Norra, Rootsi, Soome ja Venemaa saamide
koostööorganis. 25. veebruaril 1999 autasustati Assotsiatsiooni
esinaist Nina Afanasjevat Murmanski oblasti kuberneri aukirjaga.
Assotsiatsiooni peakorter asub Murmanskis. Möödunud aastal
moodustati Lujavris (Lovozero), kus elab enamik poolsaare saame,
alternatiivne Murmanski Oblasti Saamide Ühiskondlik
Organisatsioon eesotsas Aleksandr Kobeleviga, millesse on
ühinenud saame Lujavri, Koola ja Kovdori rajoonist.
21. oktoobril esines president Lennart Meri Helsingi ülikoolis akadeemilise loenguga sarjas Studia Generalia. Presidendi loengu pealkiri oli "Kas väikesed jäävad ellu?". Vt ka ülevaadet infolehest.
22. oktoobril tähistati Saranskis Vene Draamateatris piduliku koosolekuga Mordva Vabariigi Rahvusraamatukogu 100. aastapäeva. Loe lähemalt.
22. oktoobrist 9. novembrini oli Lühikese Jala Galeriis Tallinnas väljas ungari kunstniku Gabor Munkacsi tekstiilide näitus. Näitusega tähistati Ungari rahvuspüha – 1956.a revolutsiooni alguspäeva. Näituse avamisel sõnas Ungari Instituudi direktor Urmas Bereczki, et tekstiilinäitusega Ungari rahvuspüha tähistamine on asjakohane, sest 1956.a revolutsiooni sümboliks sai samuti kangas: Ungari trikoloor, mille keskel oli auk – lipust oli stalinistlik sümboolika välja lõigatud. Näitusel väljas olnud kangad on galerii esindaja Kadri Viirese sõnul maskuliinselt massiivsed ja väga meditatiivsed. Ungari Instituudi vahendatud näituse avamisel viibis ka Ungari suursaadik Eestis Bela Javorszky abikaasaga.
23. oktoobril toimus Ižkaris Udmurdimaa Maride Liidu (Odo Marij Ušem) pleenum, kus arutati 2000. aastal saabuva maride ümberasumise 400. aastapäeva tähistamist. Samas toimus ka üleudmurdiline mari laulude esitamise võistlus.
25. oktoobril esitleti Tallinnas Eesti Keele Instituudis uut ÕSi – "Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999". Loe lähemalt.
26.-28. oktoobril toimus Budapestis VIII soome-ugri telesaadete festival. Peaauhinna sai teleraadiokompanii Komi Gor õppesaade "Kekönatš", publikuauhinna samuti komide saade lasteaiaonust, kes rahvuslikku kultuuri ja kombeid õpetab. Neile, kel õnnestus seda näha, tundus tugevaim programmiväliselt näidatud Hantõ-Mansiiski programm. Samas ja samal ajal toimus ka Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee meedia ja informatsiooni töörühma koosolek, millel tõdeti, et kui soome-ugri televisioonide koostöö toimub regulaarsel alusel, siis muude meedia- ja infoasutuste kontaktid on juhuslikud. Ajalehe Komi Mu esindaja ettepanekul otsustati otsida võimalusi lehemeeste kokkutuleku korraldamiseks. Tõdeti, et kuna järgmise aasta detsembris Helsingis toimuval Soome-ugri rahvaste III maailmakongressil on sektsioonide tööks eraldatud ainult üks päev, tuleb kohe alustada tööd meedia ja informatsiooni sektsiooni ettevalmistamiseks. Tehti ettepanekuid temaatika täpsustamiseks ning otsustati korraldada 2000. aasta kevadel Eestis järgmine töörühma koosolek, kus koostataks sektsiooni töökokkuvõtte eelnõu.
28.-30. oktoobril toimus Värskas Võru Instituudi ja Tartu ülikooli korraldusel konverents “Keskused läänemeresoome piiridel”. Loe Kirsti Ruuli ülevaadet FU Infolehest.
29. oktoobril toimus Riias Suurgildi majas etnomuusika kontsert, millel erakordse menuga esines liivi rokkansambel Tuļļi Lum Viljandist. Samal päeval tähistati Riias Tuļļi Lumi solisti Julgī Stalte sünnipäeva ja Liivi Kultuuri Keskuse algataja Valt Ernštreiti nimepäeva.
29. oktoobril sai Mari Rahvusteater 80-aastaseks. Teatri juubeliüritused toimusid nii Joškar-Olas kui ka mari diasporaa asualadel Baškortostanis, Kirovi oblastis ja Udmurtias. Teatri kohta loe Infolehest.
30. oktoobril toimus Riias Ajaloo Instituudis Liivlaste Liidu korraldatud kõnekoosolek, millest võttis osa u. 30 liivlast ja liivisõpra. Sissejuhatuseks esitasid Viljandi Kultuurikolledži üliõpilased eesti rahvamuusikat. Koosoleku avas Viljandi Kultuurikolledži üliõpilane Julgī Stalte koos pisipoja Karl-Oskariga. Oma tegevusest ja tulevikuplaanidest kõnelesid Aldis Ermanbriks (Liivlaste Liit), Valda Šuvcane, (ansambel Līvlist), Tiit-Rein Viitso (Liivisõprade Ühing, esines ainsana liivi keeles), Jaak Prozes (Fenno-Ugria), Edgars Sīlis (Līvõd Rānda) ja liivi ranna valdade esindajad. Ene Lukka tutvustas Viljandi Kultuurikolledžit. Nagu alati, vaadati lõpuks dokumentaalfilme.
30. ja 31. oktoobril toimusid Tšeljabinski oblasti Troitski rajoonis mordva kultuuripäevad. Korraldati ümarlaud teemal "Mordvalased Uuralis: ajalugu ja tänapäev", toimusid näitused, esinesid folklooriansamblid Mordvamaalt.
Oktoobri lõpust hakkas YLE Radio Finlandia iga nädal eetrisse andma mari- ja udmurdikeelset nädalaülevaadet. Uudistesaate pikkus on orienteeruvalt 10 minutit ja Eestis saab seda kuulata laupäeviti kell 23.00-23.10 kesklainel 558 kHz (538 m) ja ultralühilainel 103,7 MHz (Tallinnas ja lähiümbruses); pühapäeviti kell 5.30-5.40 kesklainel 558 kHz (538 m). Uudisteprogrammi valmistatab ette YLE Radio Finlandia, tõlge mari ja udmurdi keelde tehakse Turu ülikooli soome-ugri keeleteaduse õppetoolis. Lisateavet uudisteprogrammi kohta: http://www.yle.fi/rfinland.
Oktoobris ilmus Helsingis mäemarikeelne ajakiri Tsikmä 1998-99/3.
Oktoobrist alates töötab Tallinnas pärast rohkem kui 70-aastast vaheaega Ungari suursaatkond.
© SURI, 1999/2000