Soome-ugri kroonika 1999, august

1999

1995 | 1996 | 1997 | 1998 | 2000

August

31. juulist 6. augustini toimus Udmurdimaal Ižkari (Iževski) lähistel laagrikompleksis Dzeržinets (endine KGB ja miilitsa pioneerilaager, Feliks Edmundovitši järgi nimetatud) V soome-ugri vanemate klasside õpilaste laager. Laagris osalesid udmurtide kõrval veel ersad, mokšad, karjalased ja marid. Osalejaid oli umbes 120. Kahjuks ei saanud osaleda eestlased. Laagri korraldajaks oli Ižkari Humanitaarlütseum. Laagris toimusid ühiskonnategelaste haridus- ja rahvuspoliitika-alased loengud, vanemate klasside õpilaste konverents, rahvussuhete ümarlaud ja arutelu XXI sajandi rahvuskooli üle. Anti välja ajalehte Eskar, info laagrist on ka internetis aadressil http://www.fu.udm.net. Kohal viibinud Soome-Ugri Rahvaste Noorteassotsiatsiooni president Jaak Prozes arvas, et idee soome-ugri lastelaagris rahvusproblemaatika küsimusi arutada on igati tervitatav, kuid laagris jäi aga ikkagi puudu rahvuslikust vaimsusest. Liiga palju oli vene keelt, liiga vähe anti soome-ugri rahvaste esindajatele võimalust oma soove välja öelda. Prozesele jäi siiski mulje, et vigadest ollakse teadlikud, sest järgmisel aastal lubati saadud kogemusi arvestada. Olla avaldatud ka soovi, et tulevikus võiks laagris tegelda eelkõige soome-ugri rahvaste rahvushariduse probleemidega.

4. augustil alustas Ungaris tööd Eesti saatkond. Eesti Vabariigi ajutine asjur Ungari Vabariigis Lembit Luht andis Ungari välisministeeriumi Kesk-Euroopa osakonna peadirektorile György Vargale 4. augustil üle oma akrediteerimiskirja. Ungari saatkond Tallinnas on kavas avada oktoobri lõpus. Eesti saatkonna esialgne kontakttelefon/faks on +361 3 168 029.

6. augustil abiellusid Irēl (Mazirbes) liivlane Bille (Renāte) Blumberga ja soomlane, Liivisõprade Ühingu laekahoidja Tapio Mäkeläinen. Pulmapidu oli rahvarohke, soomeugrilastest osalesid eestlased, võrokesed, setod, soomlased ja liivlased. Viskiklubi esitas võro rahvalaulu dramatiseeringu. Joogiks oli muuhulgas Liivi Kultuurikeskuse Kange ja liivikeelse sildiga pulmaõlu.

6.-9. augustil toimus Ižkaris (Iževskis; Udmurdimaa) VII soome-ugri rahvaste folkloorifestival. Kahjuks osalesid festivalil ainult Venemaa Föderatsiooni esinejad, sest Ungari, Soome ja Eesti folklooriansamblid said ürituse toimumisest teada liiga hilja. see-eest olid vaatajate hulgas soome Moskva-suursaadik ning Ungari kulturriesinduse juhataja Rita Mayer. Lähemalt loe FU infolehest Tunne Zore ülevaadet .

7. augustil toimus Irēl (Mazirbes) Liivi rannas Liivi püha. Tähistati Liivi Rahvamaja 60. juubelit. Nagu tavaliselt, esines liivikeelse kõnega Eduard Vääri. Toimus lätikeelne jumalateenistus, Mere-emale viidi tammepärg, näidati dokumentaalfilmi varasematest liivi pühadest. Toimus ka kontsert, millel esinesid nii liivi kui kohalikud kollektiivid. Läbi öö kõlas üle kogu küla võimas läti rokk. Samas toimus ka Liivisõprade Ühingu aastakoosolek. Juhatus jätkab endises kosseisus. Loe lähemalt: Jaak Lõhmus, Liivi kodudes võiks varsti jälle kuulda tittede vääksumist – Postimees, 14.08.1999; Livia Viitol, Liivlased loodavad oma majale – Eesti Päevaleht, 12.08.1999.

7. augustil anti president Lennart Merile üle Soome Kodukandi Liidu auliikme tunnistus. 6.–8. augustini toimunud riigivisiidi käigus Soome osales president Meri Kodukandi Liidu kokkutulekul Suomussalmil, kus viibis ka Soome president Martti Ahtisaari. Samas näidati 6. augustil Lennart Meri filmi “Veelinnurahvas”.

7. augustil kuulutati Setomaal seitsmendat korda välja oma kuningriik. Külalisi võttis Setomaa piiril vastu tollimees ja tema käest sai osta ka viisa. Kuningriigi pealinnaks oli sel aastal Mikitamäe. Edasi loe FU infolehest: Seto Kuningriik.

7. augustil peeti Põlvamaal Värskas Petseri Eesti kooli endiste õpilaste ja õpetajate kokkutulek. Tänaseni eestikeelses koolis on teadmisi jagatud juba 1918. aastast alates. Hetkel õpib seal umbes 30 õpilast. Õpetajate kaader vananeb. Keerulise ja kalli piiriületamise tõttu on Eestis elavad vilistlased ja õpetajad hakanud kokkusaamisi korraldama Eesti poolel.

7. ja 8. augustil toimus Udmurdimaal VII soome-ugri rahvaste folkloorifestival. Algselt 1998 aasta suveks kavandatud üritus jäi siis majanduslike raskuste tõttu ära. Et täpne informatsioon ürituse kohta jõudis välismaale liialt hilja, ei osalenud festivalil ei Eesti, Soome ega Ungari esinejaid. Küll aga austasid üritust oma kohaloluga Soome suursaadik Moskvas Markus Lyra ja Ungari Moskvas asuva kultuurkeskuse juhataja, Ungari saatkonna nõunik Rita Mayer. Esmakordselt ei osalenud festivalil ühtki välismaist esinejat. Loe lähemalt Tunne Zore artiklist Ootamatu folkloorifestival.

7. ja 8. augustil toimus Lahemaal Palmses interdistsiplinaarne seminar ‘Kultuur ja loodus’.

11. augustil toimus Raikkülas Raplamaal konverents “Uku Masing 90”.

12. augustil kiitis Komi ministrite nõukogu oma istungil heaks riikliku rahvuspoliitika programmi realiseerimise aastatel 2000 – 2003 ning Komi Vabariigi seaduse "Riigikeeltest" realiseerimise aastatel 2000 – 2005.

13.-15. augustini viidi Värska õppebaasis ja Setu Talumuuseumis läbi 3. Seto suvõülikuul. Tegevuskava oli mitmekülgne. Arutlusel oli 9. oktoobril toimuv Seto Kongress, diskuteeriti päevapoliitika ja Setomaal valitsevate raskuspunktide üle. Mare Aun oli üles seadnud väljapaneku Setomaa väljakaevamiste saagist ning asjahuvilistele näidati, kuidas arheoloogide töö toimub. Mare Piho näitas slaide ja rääkis seto ehetest. Üliõpilased keetsid sõira ja valmistasid teisi traditsioonilisi sööke. Osavõtjatel olid kaasas ka lapsed ja neilegi oli palju tegevust ja õpetust korraldatud. Obinitsa kooliõpetaja Terje Lillmaa mängis koos nukkudega loo "Paabakõsõst, teedakõsõst ja munakõsõst". Järgmisel õhtul olid sama loo mängijateks suured ja väikesed suveülikoolist osavõtjad. See oli väga hea keeleõppe meetod. Ettevõtmine sai teoks Setomaa arendusseltsi alaprojektina.

16.-27. augustini toimus Ungaris Szombathelys 6. hungaroloogia suveülikool Venemaa soomeugrilastele, mille on algatanud kuus aastat tagasi ajalooprofessor Antal Bartha. Suveülikooli peakorraldajaks oli Szombathely Daniel Berszenyj nimelise pedagoogikaülikooli uurali filoloogia õppetool eesotsas kateedrijuhataja Janos Pusztayga. Käesoleval aastal toetasid suveülikooli korraldamist Soome-Ugri Rahvaste Maailmakongressi ungari rahvuslik organisatsioon ja Ungari kultuuri- ja haridusministeerium.Lähemalt loe Erik Juzykaini ülevaatest.

26. ja 27. augustil toimus Helsingis Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee laiendatud sekretariaadi koosolek. Eestit esindasid koordinaator, Fenno-Ugria direktriss Krista Sürje ning komitee liige, Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuse juhataja Andres Heinapuu. Kõne all oli 2000. aasta detsembris Helsingis toimuv Soome-ugri rahvaste 3. maailmakongress ja selle ettevalmistamiseks tänavu 13. ja 14. oktoobriks Tartusse kavandatav konsultatiivkomitee täiskogu. Arutusele tuli ka konsultatiivkomitee majanduslik olukord ja Eesti raskused liikmemaksu tasumisel. Võeti vastu Tartu istungi päevakord, kongressi sektsioonide temaatika eelnõud ja konsultatiivkomitee 2000. aasta tööplaani projekt.

30. augustist alustas Eesti Vabariigi kõrgkoolides õpinguid 20 uut soome-ugri ja samojeedi üliõpilast. Kokku on Eestis kõrgharidust omandavaid uurali rahvaste stipendiaate 93. Juba teist aastat kannab kõik nende õppe- ja elamiskulud Eesti Vabariik. Varasematel aastatel toimus nende koolitamine Eestis Soome abiga (Sjögreni stipendiumid). Hõimurahvaste koolitamise eesmärgiks Eestis on rahvuslikult mõtleva ja maailmale avatud soome-ugri intelligentsi kujundamine. Vastuvõtutingimusteks on soome-ugri emakeele valdamine ja eelnev akadeemiline edukus.
Tudengite valimise korraldas MTÜ Fenno-Ugria Asutus. Vastuvõtukomisjoni otsusel võeti tänavu esmakordselt iseseisva Eesti Vabariigi ülikoolidesse õppima neenetseid, vepslasi, permikomisid ja Tveri karjalane. Erinevalt varasematest aastatest käisid vastuvõtukomisjoni esindajad tudengeid kohapeal valimas. Tartu ülikooli professor Tiit-Rein Viitso käis Karjalas, doktorant Sven-Erik Soosaar Neenetsi ja Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas ning üliõpilane Nikolai Kuznetsov Permi Komi Autonoomses Ringkonnas. Esimene aasta kulub uustulnukatel kohanemiseks ja eesti keele õppimiseks, järgmisest õppeaastast asuvad nad õppima majandust, ärijuhtimist, õigusteadust, ajalugu, psühholoogiat, pedagoogikat, soome-ugri filoloogiat, saksa keelt, küberneetikat ja kunsti.

juuli | september