Soome-ugri kroonika 1999, juuli

1999

1995 | 1996 | 1997 | 1998 | 2000

Juuli

1. ja 2. juulil toimus Tallinnas Eestluse elujõu kongress "Uue aastatuhande väljakutse". Ülevaade kongressist ja Kauksi Ülle ettekanne ETNOFUTURISM KUI ELUVIIS on ilmunud FU infolehes.

2.-11. juulini toimusid Nurmeses (Põhja-Karjala, Soome) järjekordsed Bomba pidunädalad alapealkirjaga “Tee uude aastatuhandesse”. Eestist osalesid soome-ugri teatrifestivalil Kõrgema Lavakunstikooli tudengid Anne Türnpuu lavastatud “Kalmuneiuga”. Esmakordselt esines välismaal Mari Noorsooteater, kes esitas Miklai Rõbakovi näidendi “Rahakott” teatri peanäitejuhi Oleg Irkabajevi lavastuses. Kalevala-aasta puhul oli kavas Paavo Haavikko “Raua-ajal” ja “Kalevala” tekstil põhinev “Kullervo” lavastus Ungari teatrilt Kava ja Soome tantsuteatri Raatikko “Koerte Kalevala”, samuti Pop-Kalevala rühmalt Lyyran Tähtikuvio & Vega. Noortele korraldati reivipidu. Näidati ka karjala pulmakombeid. Seminaril “Laps ja pärimus” nappis kahjuks osavõtjaid.

2.-10. juulil toimus 13. Pärnu rahvusvaheline dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festival. Linastamisele tuli ligi 60 dokumentaalfilmi, millest võistlusprogrammis osales 33. 13 filmi näidati televaatajatest žüriile ETV vahendusel. Festivalil peeti Ida-Euroopa dokumentalistikat käsitlev konverents. Filmifestivali peaauhinna, traditsioonilise Läänemaa teki, pälvis soome režissöör Lasse Naukkarinen oma pojast rääkiva dokumentaalfilmiga “Kunstniku elu”. Festival toimus seekord eesti filmideta, samuti polnud esmakordselt ühtki filmi omariikluseta hõimurahvastest.

6.-9. juulil toimus Lõuna-Eestis soome-ugri laste folkloorifestival “Suveharja Ilo”. Ligi 80 esineja seas astusid lisaks eesti lastele üles soome, vepsa ning udmurdi lapsed ja noored. Kontserdid toimusid Obinitsas, Meeksis, Värskas ja Tartus. Toimus seminar lastefolkloorist ja lasterühmade juhendajate koostöönõupidamine. Esmakordselt peetud soome-ugri laste folkloorifestivali lõpukontsert peeti Tartu Raelaval ning ürituse pidulik lõpetamine toimus Tartu Raekoja saalis. Idee soome-ugri laste festivalist sündis 1997. aastal Soome-Ugri rahvaste VI folkloorifestivali ajal. Festivali staap leidis toona, et oluline oleks kaasata oma ettevõtmistesse ka lapsi, sest neist saavad traditsioonide kandjad tulevikus. Festivali korraldas Fenno-Ugria Asutus koostöös Setumaa Arengufondiga.

7. juulil sõitis Eesti Kunstiakadeemia 17-liikmeline ekspeditsioon Kadri Viirese juhtimisel Bashkiirimaale soomeugrilaste rahvakunsti ning arhitektuuri uurima. Tänavune, 22. uurimisreis oli eriline selle poolest, et lisaks Põhja-Bashkortostani udmurtide ja idamaride rahvakultuuri uurimisele kavatsetakse käia ka Lõuna-Bashortostanis Sterlitamaki rajooni eestlaste juures. Osaleti ka idamaride ja udmurtid paganlikel ohvrirituaalidel. Uurimisreisist, mida on aidanud ette valmistada Fenno-Ugria Asutus, võttis lisaks Kunstiakadeemia üliõpilastele osa kaks Müncheni Rahvateadusmuuseumi teadurit ning folkloristikadoktorand Jonathan Roper Sheffieldi ülikoolist Inglismaalt. Lähemalt vt. Kadri Viirese intervjuust Baškiirimaal hõimurahvaid avastamas.

8.-11. juulil sai teoks Võru V folkloorifestival. Hõimurahvaste seast osalesid peol ungarlased, soomlased ja mordvalased. Viimaseid esindas tuntud rahvamuusikaansambel Torama. Kokku astusid tänavusel festivalil üles 15 rahva muusikud ja tantsijad. Lisaks kontsertidele olid kavas võistumängimised, teatrietendused, tantsutunnid, rahvusõhtud, näitused ja käsitöölaat.

8.-11. juulil peeti Moskvas Põhja Väikerahvaste Noorsooliidu asutav koosolek. Koosolekul räägiti erinevate rahvaste olukorrast ja liitudest. Asutaval koosolekul kiideti heaks Venemaa Väikerahvaste Liidu eesmärgid ja leping väikerahvaste liiduga, samuti noorsooliidu juhtorgan, millesse kuulub üks esindaja igast liitu kuuluvast rahvast. Koosolekul arutati väikerahvaste haridus- ja kultuurielu, noorte tööhõivet, traditsioonilisi elatusalasid, keskkonnakaitset ja meedia mõju puudutavaid küsimusi. Asutav koosolek kiitis heaks noorsooliidu tegevusstrateegia kontseptsiooni ja tööplaani aastateks 1999-2000.

15. juulil tähistati Võrumaal Juhan Jaigi 100. sünniaastapäeva. Rõuge mõisapargis avati Juhan Jaigi loomingule pühendatud monument “Kaarnakivi”, kirjaniku sünnikohta asetati mälestuskivi ja Ööbikuorus mängis Eesti Näitejuhtide Teatritrupp Kaarel Kilveti lavastatud vabaõhuetendust “Kaarnakivi ehk esivanemate kuld”.

16.-20. juulil toimus Kirovi oblastis Tšumbõlati mäel ühispalvus. Osales üle saja palvetaja Mari- ja Baškiirimaalt. Palvuse organiseeris usuühing Ošmari – Tšimari. Pärast palvust pidi toimuma mari omausupreestrite aastakoosolek, kuid see jäi korraldajate sõnul ära Kirovi oblasti administratsiooni vastuseisu tõttu. Igatahes oli tee palvetamiskohta suurte kividega blokeeritud ning kohale ei tulnud Kirovi oblasti marid, kes muidu on alati palvustel osalenud. Eestist käis palvusel Eesti maausuliste esindaja Anzori Barkalaja, kes andis üle eestipoolsed tervitused, üleskutse soome-ugri maausuliste ühinemiseks ja Rahvususundite Maailmakongressi pöördumise. Loe ka Aleko Juzykaini artiklit.

17.-18. juulil toimus Jõhvis Eesti Ingerisoomlaste Liidu IX laulu- ja tantsupidu. Esimesel õhtul leidis Toilas aset ühine lõkkeõhtu, teisel päeval jumalateenistus Jõhvi Mihkli kirikus, laulupeokontsert ja tantsupeoetendus. Esinejaid oli paarisaja ringis enamikust üheteistkümnest Eestis tegutsevast ingerisoomlaste seltsist, pealtvaatajaid 500-600. X laulu- ja tantsupidu toimub järgmisel suvel Viljandis.

17. juulil toimus Pokšignadbue (Bolše-Ignatovo) maakonna Tšukal’i küla lähedal väljal Rasjkenj ozks ehk ‘rahvapalumine’, millele olid kutsutud esindajad kõigist paigust, kus ersalased elavad. Rahvapalumine toimus täpselt selles kohas, kus ersa rahvas viimati 370 aasta eest oma suurkogunemist pidas. Pikemalt loe FU infolehest: Raskjkenj Ozks Ersa- ja Järvamaal ja Raskenj Ozks Ersamaal.

17.-20. juulini viibisid Soomes Kaustise rahvusvahelisel folklooripeol võru muusikud ja meistrimehed, et tänutäheks juuli alguses Võru rahvamuusikafestivalil vaatajaid võlunud soome pulma etendamise eest sõprusfestivalile maarahva sigivusmaagiline külakiik kinkida. Lähemalt vt. FU infolehe artiklist Soome pulmast eesti külakiigele.

19. juulil ilmus Joškar-Olas soome-ugri ajalehe Kudo+Kodu esimene number. Lehte annab välja Valentin Kolumbi nimeline keskus, peatoimetaja on Vladimir Kozlov. Ajalehe 1. numbris on mari luuletaja Valentin Kolumbi (1935-1974) luuletus ja lugu tema muuseumist, mis on loodud 1998. a novembris, sõnumid ersa püha Rasken Ozksi, mari püha Agavairemi (põllupüha) ja mari kangelase päeva kohta, G. Škalina artikkel mari kultuuri hetkeseisust ja tuleviku-perspektiividest, Rahvususundite Maailmakongressi deklaratsioon, Jaak Prozese artikkel soome-ugri noorte tuleviku kohta, Laid Šemjeri etnofuturistlik lugu, I.Galkini artikkel Antal Reguly 180. sünniaastapäevaks. Leht on vene- ja marikeelne. Teine number suudeti välja anda augustis.

22.-25. juulil toimus Viljandis igasuvine pärimusmuusika festival. Soomeugriliseks peaesinejaks Venemaalt oli ersa ansambel Torama Vladimir Romaškini juhtimisel. Festivali viimast päeva võib pidada liivi roki sünnipäevaks: toimus ansambli Tuļļi Lum (Kuum Lumi) esmaesinemine. Ansambel korraldas suvel veel mitu esinemist ning kavandab CD väljaandmist. Ansambli solistist Julgī Staltest on ilmunud Betty Esteri artikkel 16. septembri Õhtulehes. Tähelepanuvääne oli Celia Roose regilauluõpikoda, milles esmakordselt nii läbimõeldult regilaulu ellu püüti äratada. Loodetavasti ilmub pikem ülevaade festivalist järgmises infolehes.

25.-31. juulil toimus Vaid-külas Liivi rannas Liivi Kultuurikeskuse korraldusel liivi keele laager. Pouliņ Klaviņa juhtimisel loodi kümmekonnale osavõtjale liivi keskkond: räägiti ainult liivi keelt, valmistati ja söödi liivi toite, lauldi liivi laule. Üritust finantseerisid Kultuurikeskus ja Liivisõprade Ühing.

juuli- ja augustikuu vahetusel peeti Lepistu Põhikoolis Võrumaal XI Kaika suveülikooli.

juuni | august