Soome-ugri kroonika 1999, juuni

1999

1995 | 1996 | 1997 | 1998 | 2000

Juuni

1. juunist allutati Komi vabariiklik soome-ugri kultuurikeskus Komi Vabariigi rahvuste ministeeriumile. Keskus hakkab koordineerima kõiki vabariigis tegutsevaid rahvuskultuuri ja etnoloogiaga tegelevaid keskusi.

Juuni algul ilmus saami ansamblilt "Angelit" (õdede Tuuni ja Ursula Länsmani lauluduo, varem suuremas koosseisus"Angelin tytöt") CD "Mįnnu" (Kuu). Joigude elektrooniline taust pärineb produtsent Kimmo Kajastolt. Rahvusvaheline korporatsioon Warner Music levitab plaati Soomes, Norras, Taanis, Saksamaal, USAs, Kanadas, Jaapanis, Malaisias, Kreekas, Singapuris jm.

Eesti Mari Selts tähistas oma 9. aastapäeva 2. juunil Tallinnas Soome Instituudi ruumides piduliku kõnekoosolekuga. Koosoleku avas esimees Jaak Prozes kõnega seltsi saavutustest ning esitas hiljem ettekande Eesti NSV–Mari ANSV kultuurisuhetest. Tartu ülikooli magistrand Jüri Gordejev kõneles mari tudengkonnast Eestis. Heno Sarv tõdes oma ettekandes "Idamaride tekke- ja arenguprobleemidest. Rahvastikustatistika 18.-20. sajandil", et maride taandumine endistelt asualadelt itta on aidanud säilitada mari rahvust ja kultuuri kuni tänase päevani. Tartu ülikooli magistrand Vasli Nikolajev jutustas, kuidas ta möödunud suvel Seppo Lallukka juhitud rahvusvahelise ekspeditsiooniga idamaride juures käis. Prof. Paul Kokla jagas isiklikke mari-mälestusi NSVL päevilt, mil ta külastas tihti Marimaad, kogumaks ainestikku oma kandidaaditöö tarvis, lisas mõningaid detaile Prozese suhtejutule ning tuletas meelde oma mari kirjanduse eestindaja rolli. Seltsi aastapäevaks said mari üliõpilased valmis ajalehe "Mari Kasvel" järjekordse numbri (eelmine ilmus mari kangelase päevaks, nii et toimetaja Vasli Nikolajevil on olnud tihedad päevad), mida ahjusoojalt kõigile jagati. Arvo Valton tutvustas endatõlgitud mari-eesti paralleeltekstidega luulekogu "Neli marilannat" (S.Essaulova, V.Iziljanova, A.Ivanova ja N. Nikitina loomingust), mida kohapeal ka soodushinnaga osta oleks saanud. Pedagoogikaülikooli üliõpilane Aleksei Aleksejev näitas katkeid pooleliolevast filmist, mis peaks käsitlema ühe eestlanna lugu, kes Teise maailmasõja päevil Marimaale evakueeriti. Õhtu lõpetuseks pakkus Natalja Tjapina suurepärast mari rahvustoitu ning tundmatu autor sama suurepärast mari puskarit. Üritust finantseeris EV/Põhjamaade/ÜRO Arenguprogramm "Toetus riiklikule integratsiooniprogrammile".

7. juunil külastas Karjala Vabariigi (Venemaa) valitsuse esimees Sergei Katanandov Soome Vabariiki. Ta kohtus Soome peaministri Paavo Lipponeniga, kellega arutati majandus- ja keskkonnaprobleeme. Keskseks teemaks oli puiduekspordi vähenemine Soome seoses moratooriumiga Karjala piiriäärsete alade puidu ostmisele, enne kui pole loodud põlismetsade kaitseks Kalevala, Tuulijärvi-Tuulose, Koitajoki ja Laadoga rahvuspargid. Karjala valitsus on viivitanud kaitsealade loomisega halva majandusliku olukorra ettekäändel ning tüli tõttu keskkonnaorganisatsioonidega kaitsealade suuruse pärast. Kaitsealade rajamist nõuavad lisaks Soome keskkonnaministeeriumile ka kohalikud omavalitsused Venemaa poolel ja Vene-Karjala teaduskeskus, kes on töötanud välja metsakaitseplaani. Katanandov kohtus ka traditsioonilise Vene-Karjala puidu importööri "Stora Enso" juhtkonnaga, kes ei nõustunud rikkuma moratooriumi. Samuti tegi Vene-Karjala juht ettepaneku veel ühe piiriületuskoha loomiseks Soome ja Venemaa vahel.

8. juunil tähistati esmakordselt Petroskois Karjala Vabariigi päeva. Pandi nurgakivi sõjaveteranide majale, pärg igavese tule juurde Lenini väljakul, toimus pidulik koosolek muusikateatris, millel ettekandega esines vabariigi valitsuse esimees Sergei Katanandov. Õhtul toimus pidulik kontsert, pärast seda lõbustasid petroskoilasi ansambel "Russkaja pesnja" koos Nadežda Babkinaga "Spartaki" staadionil ning diskoteek Kirovi väljakul. Uue püha kehtestas hiljuti Karjala Vabariigi Seadusandlik Kogu. 8. juunil 1920 võttis Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee vastu määruse Karjala Töörahva Kommuuni moodustamise kohta karjalastega asustatud Aunuse (Olonetsi) ja Arhangelski kubermangus, vastukaaluks iseseisva Karjala Vabariigi ajutise valitsuse loomisele Uhtuas. 1923. aastal muudeti Kommuun Karjala ANSV-ks, mis 1940-1956 jõudis ka Karjala-Soome NSV olla. 13. novembril 1991 nimetati Karjala ANSV Karjala Vabariigiks. Praegu on kolmveerand Karjala Vabariigi elanikest venelased, karjalasi on 10%, valgevenelasi 7%, soomlasi 2,3%, vepslasi 0,8%.

10.-11. juunil korraldas Mari Vabariigi valitsus Joškar-Olas konverentsi "Marid: rahvusliku ja kultuurilise arengu probleeme". Konverentsil osales üle 300 õpetaja, kultuuritegelasi ning ajakirjanikke enam kui 11 Venemaa rajoonist. Konverentsi lõppresolutsioon sisaldab konkreetseid ettepanekuid ja soovitusi föderaalvõimudele, Mari Vabariigi valitsusele ja riigikogule maride raskest majanduslikust olukorrast tingitud sotsiaalsest kriisist ülesaamiseks, mari keele funktsioonide arendamiseks ja laiendamiseks, riigi abi suurendamiseks mari kultuuri arendamisel ja maridest spetsialistide ettevalmistamiseks.

12.-13. juunil tähistas Lujavri (Lovozero) küla Murmanski oblastis (Venemaa) 425. aastapäeva. Küla on tähtsaim saami keskus Koola poolsaarel, sest seal elavad ka 60ndatel aastatel kodudest lahkuma sunnitud rannikualade saamid. Siiski on 62% küla elanikest on komid, põhiliselt Ižma põdrakasvatajatest väljarändajad.

14. juunil kaitses Tartu Ülikooli Bioloogia- ja Geograafiateaduskonnas edukalt oma magistrikraadi mari Jüri Gordejev. Magistritöö “Volga-Kama regiooni idamaride rahvuslik eneseteadvus” põhineb Baškortostanis, Tatarstanis ja Udmurdimaal tehtud sotsioloogilistel väliuurimistel. Andmete tõlgendamiseks töötas magistrand välja rahvusliku eneseteadvuse indeksi, mis arvestab eriti just maride identiteedi kriteeriume. Gordejev on esimene Eesti Vabariigi ja Marimaa vahelise 1992. aastal sõlmitud lepingu alusel Eestisse õppima tulnud üliõpilastest, kes on jõudnud magistrikraadini.

16.-20. juunil toimus Rovaniemis festival Jutajaiset, teemaks "Me sugu on suur". Pidustustest võtsid osa komid, marid, kildinisaamid, ungarlased ja soomlased. Jutajaiste traditsioon sai alguse 27 aastat tagasi. Tänavu oli festivalil umbes 60 ülesastumist ligi tuhande esinejaga kuuelt maalt. Festivali külastas umbes 30 000 vaatajat-kuulajat. 2000. aasta Jutajaiste teema on "Lapikülad on peatselt maailmakülad".

18. juunil esitles Komi soome-ugri kultuurikeskus Komi Vabariigi rahvakunstniku Lidia Loginova CD-d "Sügise kristalne hingus".

18.-19. juunil toimus Ižkaris (Iževskis) assotsiatsiooni Udmurt Keneš erakorraline kongress, et arutada aprillis toimunud Udmurdi Vabariigi rahvasaadikute kogu valimisi. Valimiste tulemusel langes udmurtidest saadikute suhtarv parlamendis järsult. Selline olukord mõjub negatiivselt udmurtide rahvuspoliitikale. Kongressi peatähelepanu oli suunatud sellise olukorra kujunemise põhjuste otsimisele. Tehti muudatused assot-siatsiooni põhikirja, mis võimaldaksid Kenešil seada edaspidistel valimistel üles oma kandidaate, koostati läkitus udmurdi rahvale, mis kutsub üles tugevdama rahvuslikku üksmeelt ja ühtekuuluvust. Foorum koostas resolutsiooni Udmurdi Vabariigi valitsusele, milles on mitmeid ettepanekuid ja nõudmisi udmurdi keele säilitamise ja arendamise, udmurdi noorte kõrgkoolidesse pääsemise kvoodi realiseerimise ning udmurdi kultuuri silmapaistvate esindajate mälestuste jäädvustamise kohta.

25. juunil asutas Tartu Ülikooli nõukogu Paul Ariste Soome-ugri Põlisrahvaste Keskuse. Keskus on Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna juures tegutsev interdistsiplinaarne üksus, mille eesmärk on koondada Tartu Ülikoolis ja Lõuna-Eesti kõrgkoolides õppivaid ja õpetavaid soomeugrilasi ning fennougristika ja teiste põlisrahvaste alase uurimisega tegelevaid inimesi. Keskuse ülesandeks on samuti aidata külalistudengeil säilitada sidet oma keele, kultuuri ja kodumaaga. Lisaks on keskuse eesmärgiks leida vahendeid, et muuta hõimurahvaste alane õppe- ja teadustöö Tartu Ülikoolis dünaamilisemaks ning tutvustada seda väljaspool ülikooli.

26. juunil anti Kihnu folkloorirühmale Kihnumua üle Euroopa Rahvakunsti auhind, mille väärtuseks on 10 000 eurot (150 000 Eesti krooni). Euroopa Rahvakunsti auhinda annab 1973. aastast välja Hamburgis asutatud Alfred Topferi Fond. Üleandmistseremooniaks saabusid Kihnu saarele fondi nõukogu president Birte Topfer abikaasaga, Oslo ülikooli professor Reimund Kvideland ja Eesti Vabariigi kultuuriminister Signe Kivi. Preemiarahaga otsustas folkloorirühm korraldada tuleval aastal Kihnu rahvamaja 50. aastapäeva tähistamiseks isetegevuslaste peo neile 230 taidlejale, kes kunagi rahvamaja laval on üles astunud. Samal ajal toimusid saarel selle sajandi viimased Kihnu päevad, millest võtsid peamiselt osa viiekümne aasta eest võõrsile põgenenud ning nüüd Rootsis ja Kanadas elavad väliskihnlased.

29. juunist 2. juulini toimus Võru Kreutzwaldi gümnaasiumis kursus "Sissejuhatus võru keelde ja kultuuri". Kursusel tutvustati võru keele põhijooni, keele ajalugu ja keelekasutuse tänapäevaseid probleeme. Anti ülevaade Võrumaa ajaloost, kirjandusest, rahvaluulest ning kultuuri ja teaduse võimalustest. Ettevõtmise korraldas Võru maavalitsuse haridusosakond koostöös Võru Instituudiga.

29. juunist 18. juulini eksponeeriti Eesti Rahvusraamatukogus Tallinnas näitust “Läänemeresoome keeled kaartidel”. Valitud kaarte Eesti, Karjala ja Soome lingvistide ühistööna koostatavast keeleatlasest "Atlas Linguarum Fennicarum" esitles atlase esimese osa toimetaja, Helsingi ülikooli läänemeresoome keelte professor Seppo Suhonen.

Juuni lõpus etendas Von Krahli teater Berliinis toimunud maailmamainega rahvusvahelisel teatrifestivalil "Theater Der Welt" 1996. aasta märtsis esietendunud lavastuse “Eesti mängud. Pulm” uue versiooni. Iga kolme aasta tagant juunis-juulis toimuvale kolmenädalasele "Theater Der Welt" festivalile valitakse välja viimase kolme hooaja jooksul maailma teatrit enim mõjutanud lavastused. Tänavuste festivalinädalate jooksul andis 33 truppi 25 maalt Berliinis ühtekokku 114 etendust. Festivalil ainsana Baltimaid esindanud Peeter Jalaka (autor ja lavastaja) ja Liina Keevalliku (autor ja kunstnik) näidend “Eesti mängud. Pulm” on Eesti ajalool, usundil ja kommetel põhinev multimediaalne lavastus-arvutimäng. Lavastuses astub pulmarituaali läbiviijate seas üles 7-liikmeline setu leelokoor Leiko. Augusti lõpus andis trupp lavastusi ka Hamburgi suveteatrite festivalil ja Amsterdamis.

Juunis ja augustis toimus kaks ekspeditsiooni idamaride juurde Baškortostani, Udmurtiasse ning Jekaterinburgi ja Permi oblastisse. Ekspeditsioonid on osa mari diasporaa sotsioetnograafilise uurimuse projektist. Projekti juhendaja on Seppo Lallukka Ida-Euroopa ja Venemaa Instituudist (Helsingi). Ekspeditsioonil korraldati ankeetküsitlusi ja tehti tööd arhiivides. Järgmiseks aastaks kavandatakse selle projekti viimane ekspeditsioon Tatarstani maride juurde. Lisainfo: http://www.rusin.fi/eastmari/home.htm

mai | juuli