Soome-ugri kroonika 1999, mai

1999

1995 | 1996 | 1997 | 1998 | 2000

Mai

Mais avati Narjan-Maris (Neenetsi AR, Venemaa) Barentsi Infokeskus. Keskus avati vastavalt Barentsi Sekretariaadi otsusele 1999. a. märtsis Kirkenesis (Norra). Keskuse ülesandeks on teavitada ringkonna rahvast Barentsi regiooni koostööst, kuidas algatada projekte, kuhu neid saata ja millised on Barentsi programmi tingimused. Infokeskuse aadress on: 164700 Arhengelskaja oblast, NAO, Narjan-Mari, ul. Studentšeskaja, 1.

4.-8.05. toimus Tartus Soome-ugri noorte loojate III etnofuturismikonverets "10 aastat etnofuturismi". Peakorraldajaks oli Fenno Ugria Asutus. Põhiettekannetega esinesid Rein Taagepera (Tartu), Kari Sallamaa (Oulu) ja Kaido Kama (Võru). Konverentsi raames avati neli kunstinäitust.

6. mail näidati Tallinnas Kinomajas Veiko Taluste lühifilmi hantide olelusvõitlusest "Kodu kõrvalt" (TPÜ filmi ja video õppetool, 1999).

10.-14. maini toimus Sõktõvkaris (Komi Vabariik, Venemaa) 16. rahvusvaheline soome-ugri üliõpilaskonverents IFUSCO (International Finno-Ugric Students Conference). Venemaa territooriumil korraldati IFUSCO esmakordselt. Konverentsi avas Komi Vabariigi Juht Juri Spiridonov. Osa võttis enam kui 80 välismaalast Soomest, Ungarist, Eestist, Saksamaalt, Austriast, Tšehhimaalt ja Jaapanist ja 20 külalist Venemaalt: Karjalast, Udmurdimaalt, Mordvast, Permi Komi AR-st ja Baškortostanist, ja 50 Komi üliõpilast. Järgmine IFUSCO toimub 2000. aastal Tallinnas. Vt.: Jürgen Rooste. Mis hakkas silma IFUSCO-l, Komimaal. – Sirp, 1999, 28. mai, nr. 21, lk. 12.

11. mail esitleti Sõktõvkaris Ivan Kuratovi muuseumis Arvo Valtoni ja Leelo tungla tõlgitud komi-eesti kakskeelset luulekogumikku "Neli komilannat". Originaalis esitasid luulet autorid Galina Butõreva, Aljona Jeltsova, Aleksandra Mišarina ja Niina Obrezkova, eestikeelseid tõlkeid lugesid Arvo Valton ja Kaia Pruel. Vt.: Jürgen Rooste. Neli komi luuletajat Sõktõvkaris. - Sirp, 1999, 28. mai, nr. 21, lk. 12.

11.-16. mail Elistas (Kalmõki Vabariik, Venemaa) toimunud rahvusvahelisest seminarist "Venemaa rahvaste keeled: Arenguperspektiive" võttis osa ainult ühe soome-ugri rahva esindaja, Komi Vabariigi Rahvusasjade Ministeeriumi osakonnajuhataja Olga Norkina. Konverents oli korraldatud Kalmõki Vabariigi poolt koostöös UNESCO Kataloonia keskusega, osalesid lisaks Venemaa esindajatele ka kirgiisid ja mongolid. Seminaril tõdeti Venemaa vähemusrahvuste erinevat keelepoliitilist olukorda: kui näiteks Tatarstanis on tatari keel kõigile kohustuslik esimesest üheteistkümnenda klassini, siis suures osas Venemaa "rahvusautonoomiatest" pole ka kõigil nimirahvuse esindajatel võimalik emakeeles lugema ja kirjutama õppida.

17.-19. maini toimus Moskvas rahvusvaheline konverents "Põhjarahvaste looduskasutuse tänapäevaprobleemid".

18. mail sai Soomes tegutsev saami muuseum "Siida" (Anįr/Inari) Rahvusvahelise Muuseuminõukogu Soome Komitee auhinna "Muuseumitegu '98".

18. mail andis Erkki Wilho Ponkala fondi juhatuse esimees Lassi Nummi Tartus Ain Kaalepile üle fondi preemia (15 000 FIM) elutöö eest. Teise, 10 000 marga suuruse preemia sai ungari tõlkija Gyözö Fehervari, kes on vahendanud ungari keelde rohkesti nii soome kui eesti nüüdiskirjandust. Erkki Wilho Ponkala on sajandivahetusel tegutsenud soome pedagoog, kes soovis oma loodud sihtkapitaliga toetada Soome, Eesti ja Ungari hõimuliikumist ning edendada nende maade kultuurivahetust. Varem on Ponkala fond määranud preemia Lennart Merile, Viivi Luigele, Debora Vaarandile, Märt Väljatagale ja Tõnu Õnnepalule ning tõlkija Béla Javorszkile, kes on olnud Ungari suursaadik nii Soomes kui ka Eestis.

20. mail andis Ungari suursaadik Eestis József Vig president Lennart Merile üle oma volikirjad. József Vig on sündinud 1954. aastal. Ta on lõpetanud Moskva Rahvusvaheliste suhete ülikooli välissuhete ja Põhjamaade erialal. Välisministeeriumi süsteemis asus ta tööle 1975. aastal ja on töötanud mitmetel ametikohtadel pressiosakonnas ning viibinud välislähetuses Helsingis. Enne Eestisse suursaadikuks nimetamist oli ta välisministeeriumi pressi- ja rahvusvahelise informatsiooni osakonna juhataja.

24. mail teatas Soome Teadeteagentuur, et Soome valitsuse immigratsiooni- ja pagulasasjade töörühm asub lahendama ingerisoomlaste probleemi. Töörühma esimees siseminister Kari Häkämies peab oluliseks täpsustada ingerlaste immigratsioonitingimusi nii, et Soome saaksid ümber asuda ainult need, kelle soome kultuuri tundmine ja soome keele oskus on piisav Soome ühiskonnas toime tulemiseks. Ingerisoomlaste Soome kolimise algatajaks oli president Mauno Koivisto kümme aastat tagasi. Praeguseks on Soomes u. 20 000 ingerisoomlast, teist samapalju ootab järjekorras elamisluba. Ingeri noortel on eriti Helsingis tõsiseid narkoprobleeme, paljudest on saanud kurjategijad. Selle põhjuseks peetakse asjaolu, et puudulik keeleoskus põhjustab juurtetust ning raskusi töö saamisel.

26.-27. mail toimus Karjalas Petroskois Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee haridus- ja kultuurikomitee korraldatud kohtumine, millest võttis osa ligi 50 parlamendisaadikut, Vene Föderatsiooni Riigiduuma delegatsioon, uurali rahvaste esindajaid ja nende asualade kõrgeid riigiametnikke. Kohtumisel arutati uurali rahvaste seisukorda, arengutendentse ning keele ja kultuuri olukorda. EN riikide parlamendisaadikud avaldasid muret uurali keelte säilimise ja funktsioonide suhtes ning pidasid ohtlikuks uurali rahvakildude rahvusmeelsuse kadumist. Veel väljendasid haridus- ja kultuurikomitee liikmed kavatsust pakkuda toetust uurali keelte ja kultuuriga konkreetselt seotud olevate projektide realiseerimiseks. Uurali rahvaste toetamiseks loodetakse saada toetust ka Euroopa Liidu Venemaale suunatud abiprogrammist Tacis. Koosolekust osavõtjad tutvusid Karjala haridus- ja kultuuriasutustega, külastasid Vepsamaad ja Karjala Priäžü rajooni Lõuna-Karjalas.

29. mail esines Tartus "Dionüüsial" Haukur J. Gunnarsson (endine Saami Rahvusteatri "Beaivvaš" peanäitejuht) vestluse ja videoprogrammiga «Teater ja identiteet – Saami ja Põhja-Norra teater».

aprill | juuni