Soome-ugri kroonika 1999, aprill

1995 | 1996 | 1997 | 1998 | 2000

1999

Aprill

Aprilli keskpaiku selgus, et saamidel on võimalik jätkata oma marssi Karesuandost Brüsselisse, mis katkes rahapuuduse tõttu Kopenhaagenis. Marssi korraldab Arbetsgruppen för den samiska rättskampen ja selle sõnumiks on saamide õigus omavalitsusele ning oma maadele ja vetele.

6.-8. aprillini toimusid Moskvas Karjala Vabariigi päevad. Toimusid kontserdid, majandusnäitus "Karelija 99", mille avasid Moskva linnapea Juri Lužkov ja Karjala Vabariigi valitsuse esimees Sergei Katananadov. Toimus ka ümarlaud teemal "Karjala vabariik eile, täna, homme".

9.-11. aprillini toimus Taimõri (Dolgaani-Neenetsi) Autonoomse Ringkonna pealinnas Dudinkas 3. korda folkloorifestival “Taimõri folklooriklassika”. Osalejate seas olid koreograafiline tantsu- ja lauluansambel “Hejro”, lasteansambel “Taimõr” ning nganassaani folklooriansamblid “Hensu” (Volotšanka küla) ja “Ngamtuso” (Ust-Avami küla).

14. aprillil sai 90-aastaseks Fenno-Ugria vanim liige Eesti Rahva Muuseum. Loe Infolehe artiklit.

16. aprillil korraldas Rjabovi nim. ersa keele päästmise fondi juhatus ersa keele päeva puhul piduliku koosoleku, millel räägiti fondi poolt aasta jooksul korraldatud üritustest ning ajakirjast "Sjatko", mis tähistas oma 70 sünnipäeva. 16. aprillil korraldas Rjabovi nim. ersa keele päästmise fondi juhatus ersa keele päeva puhul piduliku koosoleku, millel räägiti fondi poolt aasta jooksul korraldatud üritustest ning ajakirjast "Sjatko", mis tähistas oma 70 sünnipäeva.

20. aprillil toimus Moskvas Venemaa Rahvaste Assamblee esimene kongress. Ülevenemaaline ühiskondlik organisatsioon "Venemaa Rahvaste Assamblee" asutati 1998. aasta juulis. Organisatsiooni algatajaks ja esimeseks esimeheks oli praegune rahvuspoliitika minister Ramazan Abdulatipov. Assamblee ülesandeks on vastavalt Venemaa rahvuspoliitika (riiklik dokument) dialoogi pidamine riigi ja rahvusrühmade vahel. Kongressist võtsid osa kontseptsioonile 110 rahvuse esindajad, nende hulgas enamiku uurali rahvaste esindajad. Kongressile kutsutud Venemaa president, valitsuse esimees ja Föderaalkogu kodade esimehed piirdusid tervitusläkituste saatmisega. Kongress võttis vastu järgmised dokumendid: ülevenemaalise ühiskondliku organisatsioon "Venemaa Rahvaste Assamblee" platvorm, Pöördumine Venemaa valitsuse poole, Pöördumine Venemaa Föderatsiooni rahvaste, Föderatsiooni presidendi ja ühiskondlike organisatsioonide ja liikumiste poole. Dokumentides nõutakse , et kindlustataks kõigi Venemaa rahvaste võrdne ja väärikas eksistents, kõigi rahvaste kultuurilise eripära, keelte, traditsioonide ja kommete säilimine.

21.-23. aprillini viibis Eestis delegatsioon Mordva Vabariigist Delegatsioon tutvus Tallinna linnaga ja külastas Fenno-Ugria Asutust, Pedagoogikaülikooli, ajakirja "Tallinn" toimetust, Isamaaliitu, Soome Instituuti ja Tartu Ülikooli. Külalised osalesid 23. aprillil ersa keele päevale pühendatud hõimuõhtul Fenno-Ugria Tartu keskuses. Esines ansambli "Torama" juht Vladimir Romaškin ja puukunstnik Pjotr Rjabov. Üritusele olid sõitnud ka Tallinnas õppivad ersa stipendiaadid.

Külalisi ja nende vastuvõtjaid Tartus
23. aprillil Mordva lipuga:

Esireas: ansambli "Toorama" juht Vladimir Romaškin, Kauksi Ülle, pillimees Ain Raal, hilisem Ersa ja Mokša Sõprade Seltsi esimees Indrek Särg, Ats Särg, puukunstnik Pjotr Rjabov.

Seisavad: Ajalehe Erzjan Mastor ajakirjanik Grigori Mussaljov, üliõpilane Vitali Romaškin, Tartu ersad Viktor Danilov ja Niina Aasmäe, autojuht-ihukaitsja ning publitsist Vahur Afanasjev.

Foto: Taive Särg

23. aprillil toimus Eesti Kunstiakadeemias igakevadine soome-ugri-teemaline üliõpilaskonverents, millel käsitleti 1998. aasta Handimaa uurimisreisi materjale. Vt.: Livia Viitol. Kalast kurbuseni. - Sirp, 1999, 28. mai, nr. 21, lk. 11.

Mari kangelase päeva tähistati 26. aprillil Tallinnas ja 27.-28. aprillil Tartus. Tallinnas esietendus Ljudmila Matvejeva modernballett "Mustafa" (ühtlasi autori TPÜ diplomitöö), mis oli pühendatud represseeritud esimese mari filminäitleja Jõvan Kõrla mälestusele, kes oleks tänavu saanud 90-aastaseks. Õhtul esinesid Kloostri Aidas Aleksandr Ivanov ja ansambel "Garmon" Marimaalt. Tartus korraldas Mari kangelase päeva Fenno-Ugria Tartu keskus, Eesti Mari Selts ja Akadeemiline Hõimuklubi ja Tartus õppivad mari üliõpilased. 27. aprillil toimus Mari sangari päevale pühendatud maleturniir. 28. aprillil näidati mariainelisi filme (kommenteeris Aleksei Aleksejev), toimus kõnekoosolek ja kontsert, millel esinesid nii külalised Marimaalt kui mari üliõpilased. Vt. ka: Sander Alfred Liivak. Mari sangari päev Tartus. - Sirp, 1999, 28. mai, nr. 21, lk. 13.

30. aprillil toimus Tallinnas MTÜ Fenno-Ugria Asutuse üldkoosolek. Pärast eelmist üldkoosolekut on Eesti Humanitaarinstituut taastanud oma liikmelisuse; uuteks liikmeteks on vastu võetud Tallinna Majaka Teeninduskool, Järvamaa Rahvakunsti Ühing “Veimevakk” ja Eesti Folkloori Selts. Liikmesorganisatsioone on kokku 51. Üldkoosolek kinnitas üksmeelselt MTÜ Fenno-Ugria Asutuse, s.h. SURI, tegevusaruande, finantsaruande ja revisjonikomisjoni aruande 1998. aasta kohta ning 1999. aasta tegevuskavad ja eelarve. Koosolek kinnitas Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee koordinaatoriks FU direktori Krista Sürje, liikmeks Andres Heinapuu, asendusliikmeteks Tõnu Seilenthali ja Kaido Kama.

30. aprillil kirjutas Venemaa president Boris Jeltsin alla seaduse "Venemaa Föderatsiooni väikesearvuliste põlisrahvaste õiguste garantiidest". Seadus oli vastu võetud juba 1993. aastal, kuid president keeldus sellele, nagu ka esimest korda ümber töötatud variandile, alla kirjutamast. Kolmandat korda vastu võetud seadus rahuldas teda. Vastavalt seadusele loetakse väikesearvuliseks rahvast, kelle arvukus on alla 50 000 hinge.

Soome suursaadik Eestis Pekka Oinonen soovis teada saada, kui raske on Eesti kodakondsuse saamiseks vajalik keeleeksam. Saatkonnas korraldatud keeleeksamil osalesid lisaks suursaadikule ka proua Irmeli Oinonen, sõjaväeatašee Kenneth Nyholm, 1. sekretär Pertti Ikonen ja revident Janne Pukkila. Kõik läbisid suulise ja kirjaliku eksami heade tulemustega. Enamusel oli eelnevalt läbitud ka 60 keeletundi. Suursaadik Oinonen ei pidanud keeleeksami nõudeid võimatuteks, kuid peab eksami läbimise eelduseks mõõdukat kodutööd.

märts | mai