Soome-ugri kroonika 1999, märts

1999

1995 | 1996 | 1997 | 1998 | 2000

Märts

1. märtsi seisuga oli Karjala Vabariigis (Venemaa) töötuid 5,9% töövõimelisest elanikkonnast. Suurim töötusprotsent oli Vepsa rahvusvallas – 17,5.

Neenetsi autonoomse ringkonna statistikakomitee avaldas andmed ringkonna elanike sissetuleku kohta. 1999. a. alguses oli keskmine palk 2107,5 rubla (1306 krooni). Kõige madalam palk on põllumajanduses - 1022,3 rubla (634 krooni), kultuuritöötajatel 1195,4 rubla (741 krooni) ja hariduses - 1273 rubla (789 krooni). Ehitajatel on keskmine palk 3241,2 rubla (2010 krooni) ja valitsustöötajatel 4115,5 rubla (2552 krooni). Tööstuses on keskmine palk 11434,9 rubla (7090 krooni). Neenetsid töötavad põhiliselt põdrakasvatajate ja kaluritena e. “põllumajanduses”. Mitmetes külades elatakse täielikus vaesuses ja nälja piiril.

Märtsis algasid Komimaal filmi “Karu süda” esimesed võtted. Filmi režissööriks on Arvo Iho. Kavas on teha kaks varianti: nii viieosaline teleseriaal kui kahetunnine film. Filmi finantseerib suures osas Komi Vabariigi administratsioon. Eestist on suurim rahastaja Eesti Filmi Sihtasutus. Filmi aluseks on Nikolai Baturini samanimeline romaan, stsenaristideks Rustam Ibragimbekov, Arvo Valton ja Arvo Iho.

3.-4. märtsil toimus Kudõmkaris (Permikomi AR, Venemaa) Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee istung. Et Eesti-poolsel koordinaatoril Andres Heinapuul oli järjekordne viisasegadus, esindas maarahvast Fenno-Ugria juhatuse liige Tõnu Seilenthal. Osalesid komid, permi komid, soomlased, karjalased, Ingeri soomlased, vepslased, marid, udmurdid, handid, mansid, saamid, ungarlased ja Tveri karjalased. Puudusid isurid, ersad, mokšad, neenetsid. Vaatlejana võttis nõupidamisest osa Venemaa rahvusasjade ministeeriumi esindaja Marta Šulga. Istung toimus vastavalt varem väljakuulutatud päevakorrale. Tähtsaim päevakorrapunkt oli Soome-Ugri Rahvaste III Maailmakongressi kodukorra kinnitamine. Kodukorras arvestati Eesti delegatsiooni ettepanekut täpselt fikseerida, et delegaate võivad kongressile saata ainult uurali rahvaste omad organisatsioonid. Kongressiks ettevalmistuste osas lepiti kokku, et 10. augustiks tuleb esitada Konsultatiivkomitee peakorterile ettepanekud kongressi sektsioonide täpsustatud teemade ja sektsioonide juhatajate osas. Otsustati, et sektsioonide teemad ja juhid kinnitatakse konsultatiivkomitee koosolekul oktoobris Tartus.

5. märtsil kell 12.15 avasid Islandi kultuuriminister Björn Bjarnasson ja Põhjamaade Nõukogu Põhjala toimkonna esimees Pehr Löv Saami Web’i internetiteenistuse projekti, mida teostavad koostöös Norra ja Rootsi saamiraadiod Põhjamaade nõukogu kaasfinantseerimisel. Projekti juhid on Nils Johan Heatta Norra ja Nils Henrik Sikku Rootsi poolelt, webmasteriks on Ole Isak Mienna. Infomaterjal valmistatakse ette raadiotoimetajate poolt. Võrguleheküljed on põhjalapi, norra, rootsi, soome, inglise ja hispaania keeles, neilt võib leida uudiseid, kommentaare jm. saamide elust neljas riigis ning teiste põlisrahvaste kohta. Projekt loodetakse lõpule viia juunikuuks, kuid juba praegu võib jälgida ta arenemist aadressil http://www.saamiweb.org/. Saamid on juba siiani kõige internetiseeritum soome-ugri vähemusrahvus, kuid enamiku saami võrgulehekülgede nõrkadeks külgedeks on info vähesus ja ükskeelsus (seejuures sageli norra- ja rootsikeelsus, mitte saamikeeelsus). Arvestades Saami Web’i publitseerijate professionaalsust, võib uskuda, ta leevendab seda puudust tublisti. Oma võrguvarianti on asunud täiustama ka ajakiri Samefolket (siiani rootsi, norra ja inglise keeles: www.samefolket.se ). Avamistseremoonia järel arutasid saami raadiote juhid Rootsi kultuuriministriga teise ühisprojekti, Norra, Rootsi ja Soome ühise digitaalse saamikeelse raadioprogrammi juriidilisi külgi. Digitaalne ülesaamiline raadio peaks valmis saama 2003. aastaks.

Soome folkmuusikud Maria Kalaniemi ja Timo Alakotila esinesid 13. märtsil Tartus ja 14. märtsil Tallinnas.

24.-28. märtsini toimus Guovdageaidnus (Saamimaa, Norra) rahvusvaheline põlisrahvaste filmifestival. Lisaks saami filmidele näidati indiaanlaste, grööni, maoori filme ning filmi Tiibetist.

25. märtsil Helsingis toimunud M.A.Castréni Seltsi aastakoosolekul valiti uueks juhatuse liikmeks ühiskonnateaduste doktor Ilmari Susiluoto Välisministeeriumist. Juhatusest lahkus dots. Seppo Lallukka, kes on aktiivselt tegev olnud seltsi asutamisest saadik. Teised juhatuse liikmed jäid endisteks: dots. Ildikó Lehtinen (esimees, Soome Muuseumiamet), Urpo Vento (aseesimees, Soome Kirjanduse Selts), kirjanik Johanna Jokipaltio, prof. Heikki Laitinen (Sibeliuse Akadeemia), prof. Sirkka Saarinen (Turu ülikool), Pirjo Sinko (Koolivalitsus), mag. Laura Solanko. Seltsi esimees Ildikó Lehtinen kõneles koosoleku ettekandeosas maride rahvarõivaist. Ametlikule osale järgnes väike kohvilaud.

27.03. tähistati Staiceles (Läti, ajalooline salatsi liivlaste ala) Liivi Kultuuri Keskuse 5. aastapäeva. Kavas olid kõned, kontsert ning avati liivi muuseum-kõrts "Pivālind" ("Toonekurg"). Esitleti "Liivi-läti-liivi sõnaraamatut", mille koostajaks on TÜ magistrant Valt Ernštreit. Liivlaste esindaja Läti Seimis Ilmārs Geige pidas kõne riiklikust sihtprogrammist "Liivlased Lätis". (Loe ka Infolehe artiklit ja Sander Alfred Liivaku artiklit Õpetajate Lehest)

29.03. Tallinnas Sammas galeriis (Vabaduse väljak 6) avati ungari kunstniku Edit Morelli emailmaalide näitus. Näitus jääb avatuks 12. aprillini (T-L kl.11-18).

29. märtsist 9. aprillini toimus Peterburis seminar "Põhja põlisrahvaste reintegratsioon: majanduslikud ja sotsiokultuurilised initsiatiivid", millest võtsid osa saamid Koola poolsaarelt, neenetsid, handid ja vepsalsed. Seminaril õpetati põlisrahvaste esindajatele ärivestluste pidamist, konfliktide lahendamist ja äriplaani koostamist. Seminari käigus esitati mitmeid projekte, mis peaksid rakenduma ka praktikasse, nagu näiteks rahvarõivaid tootvate ettevõtete loomine. Kultuuritöötajad kuulasid ettekandeid neenetsi ja saami kultuurikeskuste tööst, vepsa rahvuskultuuri arendamisest ning Šoutjärve vepsa etnograafiamuuseumi tegevusest. Seminari ajal olid väljas ka mitmed näitused. Seminari korraldasid Peterburi heategevusfond "Konfliktivaba Põhi" ja flaami selts "Horizont".

30. märtsil autasustati ersa poetessi Mariz Kemali (Raisa Kemaikinat) Venemaa Trüki- ja Informatsioonikomitee aukirjaga aktiivse loomingulise töö eest ajakirjas "Sjatko".

31.03. toimus EKA galeriis Tallinnas professor Kaljo Põllu raamatu "Eesti Kunstiakadeemia 20 soome-ugri uurimisreisi" esitlus. Raamatust: Livia Viitol. Kaljo Põllu rännud ajas ja ruumis. - Sirp, 1999, 28. mai, nr. 21, lk. 11.

Märtsi lõpust alates on Vajdasa'gi (Vojvodina, Põhja-Serbia) ungarlased asunud Serbia mobilisatsiooni ja NATO pommirünnakute eest Ungarisse põgenema. Vajdasa'gis elab ühtekokku 350 000 ungari rahvusvähemuse esindajat. "Ungari valitsus teeb oma NATO-meelset poliitikat ajades Vajdasa'gi ungarlaste olukorra ainult hullemaks," ütles intervjuus Ungari riigiraadiole aprilli algul Vajdasa'gi Ungarlaste Liidu esimees Jószef Kasza.

veebruar | aprill