Soome-ugri kroonika 1999, veebruar

1999

1995 | 1996 | 1997 | 1998 | 2000

Veebruar

Veebruari esimesel nädalal toimus Tamperes saami kultuuri festival "Põhjala metsik hing" (Vilda Vuoigna Davvin). Toimus kunstinäitusi, joiukursus ja kontserte, millest võtsid lisaks Rootsi, Norra ja Soome saamidele osa ka hispaanlased. 5. veebruaril esinesid koltasaami leu’dd’idega Elias Mosnikoff ja ta 12-aastane tütretütar Henna Mäki ja ansambel "Det Frysna Ögonblicket", mis ühendab joigu flamenco ja india muusikaga, solistideks Inga Juuso ja flamencolaulja Rogelio de Badajóz, kaasa tegemas india löökpillimängija Jai Shankar. Saami rahvuspühal esinesid Niko Valkeapää ja ansambel "Vilddas". Näidati ka kaht saami režissööri Paul Andres Simma filmi: vastvalminud dokumentaalfilmi “Andke tagasi meie luukered” ja möödunud aastal valminud komöödiat “Sagojoga minister”. Päevadest võtsid veel osa kirjanik Kerttu Vuolab, aja- ja kirjandusloolane Veli-Pekka Lehtola jt. Korraldati multimeediaesitusi ja Merja Aletta Ranttila ning Britta Marakatt-Labba personaalnäitused, lisaks eksponeeriti veel kahekümne saami kunstniku töid.

6. veebruaril, saami rahvuspäeval, kaitses Oulu Ülikoolis doktoriväitekirja Vuokko Hirvonen teemal "Saamimaa hääli. Saami naise tee kirjanikuks". Tegemist oli esimese täielikult saami keeles kirjutatud väitekirjaga. Kaitsmine toimus soome ja saami keeles. Väitekiri on ilmunud ka raamatuna nii saami kui soome keeles (Vuokko Hirvonen, SAAMENMAAN ÄÄNIÄ. Saamelaisen naisen tie kirjailijaksi. SKST 725). Vt. ka: Raija Forsström. Ensimmäinen saamenkileinen väitöstyö syntyi saamen naisten kirjailijantiestä.- Helsingin Sanomat, 1999, 6.02.

15. veebruaril lasti Soomes käibele Kalevala-teemaline margiplokk. Markidel on kujutatud naiste ehteid: "Vierusmäe sõlge" 11. sajandist, "hobusõlge" ristiretkede ajast ja Kuhmoste Papinsaarest pärinevat sõlge 9. sajandist. Taustaks on kaljujoonised Uittamonsalmest. Väikeploki kujundas Eeva Oivo. Ploki hind on 9 marka.

Norra Jalgpalliliit ei toeta Saami rahvusmeeskonna pürgimusi FIFA liikmeks saamisel, teatas selle president Per Omdal 17. veebruaril, viidates asjaolule, et saamidel ei ole oma riiki.

17.-20. veebruarini toimus Ufaas (Baškiiria, Vene Föderatsioon) Soome-Ugri Rahvaste Noorteassotsiatsiooni (SURNA) nõukogu järjekordne istung. Nõukogu istungil annavad senisest tegevusest aru SURNA president Jaak Prozes ja koordinaatorid (Margit Kohjus Eestist, Jussi-Santeri Junttila Soomest, Aniko Fülikki Ungarist ja Galina Sizõh Venemaalt) ning nelja toimkonna (meedia ja info, kultuuri-, üliõpilaste ja kõrgkoolide ning kooliõpilaste toimkonna) juhid. Nõukogu kinnitas põhikirja muudatused, samuti 1999-2000 aasta tegevuskava. SURNA nõukogu võttis vastu ka märgukirja Vene Föderatsiooni rahvusasjade ministeeriumile, milles juhitakse tähelepanu soome-ugri noorte olukorrale – pole võimalik saada emakeelset haridust, noorteorganisatsioone ei toetata – ning kutsutakse üles toetama soome-ugri noorte organisatsioone. President Jaak Prozesel ei õnnestunud takistusteta Ufaasse jõuda: Ivangorodis tõstis Vene piirivalve ta rongist maha, et dokumente kontrollida. Dokumendid leiti korras olevat alles pärast seda, kui rong oli juba lahkunud. Siis palusid piirivalvurid vabandust ning küsisid Prozeselt, kas ta soovib sõita edasi või koju tagasi. Kui Prozes soovis teada saada, miks teda siis ikkagi rongilt maha võeti, paluti tal see küsimus esitada Tallinnas Vene saatkonna konsulaarosakonnale. Vene saatkond pole siiani, hoolimata infokeskuse korduvaist telefonikõnedest, asja kommenteerinud. See oli kolmas kord, kui Vene piirivalve Jaak Prozese alusetult rongilt maha võttis. Alati on selgunud, et ta dokumendid on korras, kuid alles pärast rongi lahkumist.

27. veebruaril toimus Tartus Eesti Ingerisoomlaste Liidu 10. aastapäeva konverents.

jaanuar | märts