|
Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuse pressiteade 2.11.2005
"FOLKLOOR, IDENDITEET JA POLIITIKA". FENNO-UGRIA HÕIMUKLUBIS RÄÄGITAKSE XI SOOME-UGRI FOLKLOORFESTIVALIST Kolmapäeval, 2. novembril jagavad Fenno-Ugria Hõimuklubis (Tallinnas, Roosikrantsi 6, Eesti Keele Instituudi III korruse saalis) Kädi Kallau ja Marko Veisson oma muljeid XI soome-ugri folkloorifestivalilt Hantõ-Mansiiskis 27.06.—3.07.2005. Soome-ugri folkloorifestivalid said alguse aastal 1990 Marimaalt. 1993. aastal peeti IV folkloorifestival Handi-Mansimaal. VI festival toimus Eestis 1997. aasta juulis. Ja käesoleval aastal oli festival taaskord Hantõ-Mansiiskis. Eestist osales kaks kolmeliikmelist folkloorirühma: “Hõbejoude” (koosseisus Koidu Ahk, Kadi Priske ja Lemmo Lattikas) ning “Kolm Kala” (Kädi Kallau, Heleriin Elmend ja Marko Veisson). Kädi Kallau ja Marko Veisson: "2005 suvel Hantõ-Mansiiskis toimunud soome-ugri folkloorifestival pakkus vastuolulist mõtteainet rahvakultuuri esitlemisel tekkivatest poliitilistest tähendustest. Festival oli organiseeritud suurejoonelisena, programm ülitihe ning võõrustajate hoolitsus lubas külalisesinejatel tunda end tõeliste rahvakunsti staaridena. Naftaekspordist tõusvate tulude toel ülesehitatud pealinnas ringi liikudes tundus, nagu oleksime sattunud skandinaavialikku heaoluühiskonda. Meie jaoks tõstis folkloorifestival olulisena esile küsimused kultuuri ja võimu vahekorra kohta. Juba eeldatavalt oli teemaks hantide-manside olukord, ent tähelepanu tõmbasid veel soome-ugri folklooriansamblite lavaprogrammides väljenduvad identiteedipeegeldused ning kogu festivali raamiv „družba narodov“ diskursus. Kas folkloorifestivali eesmärk on legitimeerida korraldajamaa rahvuspoliitikat?
Või polegi tegemist alati väga teadliku poliitilise manipuleerimisega?
Meile „pakazuhhana“ tunduv võib kohalikus kontekstis olla korraliku
kontserdikorralduse hea tava. Erinevused väljenduvad ka folklooriesitluse
hindamise aluseks olevates esteetilistes kriteeriumites. Hõimuklubi algus on kell 17. |