Soome-Ugri Rahvaste
Infokeskuse pressiteade
18. aprill 2001
Homme,
19. aprillil toimuv Fenno-Ugria Hõimuklubi õhtu on pühendatud
mari sangari päevale (26. aprill). Sel puhul näidatakse mari
rahvusest Tallinna Pedagoogikaülikooli magistrandi Aleksei
Aleksejevi etnograafilisi dokumentaalfilme. “Mari
rahva pulmad” (26 min) pälvis XIV Pärnu rahvusvahelisel
dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festivalil noore looja
eripreemia. Esilinastub “Püha mägi” (28 min) loodususu
palvusest Tšumbõlati mäel Mari-Elis.
Filmi “Mari rahva pulmad” kohta ütleb Aleksei Aleksejev ise järgmist: “Mari pulm ei ole tänaseni kaotanud oma eripära. Mari vanasõna ütleb: “Nii nagu sa pulmi pead, nii sa ka elad!” Seepärast tavatsetakse pulmi pidada nii, nagu seda on tehtud põlvest põlve. Osa marilaste pulmakombeid on saanud oma traditsioonilise aluse loodususust. Pulmad algasid alati reedel, sest see päev on marilastel püha päev. Kui mõnes külas on pulmad tulemas, siis kogu küla ootab ning teeb ettevalmistusi. Naised panevad selga rahvariided, mis on iseenesest keeruline ja sakraalne toiming, millega kaitstakse ennast kurja silma eest. Igaüks toob pulmalauale ka oma söögi ja joogi. Pulmas on igaühel ette nähtud mingi kohustus. Pulmad viib läbi pulmavanem, tavaliselt on see peigmehe vend. Väga suur tähendus on pulmatantsudel, usutakse, et kui keegi eksib mõne tantsu tantsimisel, võib ta noorpaarile õnnetuse kaela tuua. Pulm kestab 2-3 päeva, iga päev on seotud ühe kindla tseremooniaga.
Film “Püha mägi” näitab, et mari
paganausk pole kaotanud oma esialgset kuju. Paljud palved on
säilinud ja elavad edasi tänapäevalgi. Iga 4 aasta tagant
korraldab mari rahvas Vjatka jõel Tšumbõlati mäe juures
paganausu palvetamise. Legend räägib, et mägi kannab niisugust
nime mari vanema Tšumbõlati auks. Pärast surma maeti ta
sellesse kohta ja nüüd puhkab siin tema hing. Tšumbõlati
palvet nimetatakse ka “Mäe esivanema” kummardamiseks ja
sellepärast on see mägi püha. Arvatakse, et taevani tõusev
mägi on lähemal peajumalale Kugu Jumole.
Palvuse valmistab ette paganausu õpetaja kart, ta valmistub selleks kogu eelneva aasta. Püha mäe juurde tullakse palvetama tervete perekondade ja küladega. Sellel päeval Tšumbõlati mäe juurde kogunevatel inimestel on kaasas rahvustoidud. Kindlaksmääratud kohas süüdatakse lõke ja kart loeb palve ning palub jumalaid: Valget Suurt Jumalat, Tuulte Jumalat, Viha ja Välgu Jumalat, Maaema, et nad hoiaksid looduslikud hädad viljapõldudest eemal ja aitaksid kasvatada rikkaliku saagi. Nad toovad ohvriks härgi, lambaid ja hanesid. Alamateks loomadeks loetakse kanu ja kukkesid ja seepärast ei ole nad ohverdamiseks kõlbulikud. Suur palvetamine kestab 2-3 päeva ja sinna sõidavad kokku marid erinevatest regioonidest. Kultusriitusi võib läbi viia ainult kindlatel nädalapäevadel: esmaspäeval, neljapäeval, reedel ja pühapäeval. Palvetamist läbi viia on lubatud noore kuu ajal või täiskuu ajal. Ükskõik millise palve eesmärk ei ole ainult inimeste kokku kutsumine ja nende eest palvete lugemine, vaid iga uskliku südames õilsate tunnete: vastastikuse mõistmise, kaastunde ja halastuse äratamine.”
Neljapäeviti iga kahe nädala tagant Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasiumi ringauditooriumis (Vene 22) toimuval klubiõhtul astuvad üles hõimurahvaste, nende kultuuride ja keeltega erinevalt seotud inimesed. Hõimuklubi algus on kell 17.00, osavõtt on tasuta. Klubi liikmeid ei registreerita, liikmemaksu ega muid kohustusi pole.
Fenno-Ugria Hõimuklubi korraldajad on MTÜ Fenno-Ugria Asutuse Hõimukeskus ja Soome-Ugri Rahvaste Infokeskus. Avaldame tänu Vanalinna Hariduskolleegiumile ja Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasiumi direktorile Kaupo Padarile, kes on gümnaasiumi ringauditooriumit koos tehnikaga Hõimuklubile täiesti tasuta kasutada andnud.
Kirsti Ruul
Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuse referent