Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuse
pressiteade
6. aprill 2001
Fenno-Ugria Hõimuklubi alustas tegevust selle aasta 8. veebruaril. Neljapäeviti iga kahe nädala tagant Tallinnas Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasiumi ringauditooriumis (Vene 22) toimuval klubiõhtutel on üles astunud hõimurahvaste, nende kultuuride ja keeltega erinevalt seotud inimesed. Kuulatud on ettekandeid soome-ugri rahvaste praegusest kultuurilisest, sotsiaalsest, poliitilisest ja majanduslikust olukorrast, vaadatud filme ja kuulatud filmitegijate endi kommentaare. Räägitud on ka fennougristika uuematest arengusuundadest.
Siiani on avalikud soome-ugri-teemalised üritused toimud enamasti oktoobris hõimupäevade ajal. Hõimuklubi eesmärk on pakkuda hõimuhuvilistele võimalust regulaarselt läbi aasta koos käia, ennast harida ja soomeugrilistel teemadel arutleda. Klubiõhtutel peetavad ettekanded võiksid huvi pakkuda nii õpilastele, kes tahaksid hõimurahvastest rohkem teada, kui kooliprogramm pakub, emakeele- ja ajalooõpetajatele inspiratsiooni saamiseks kui ka üliõpilastele ja muidu ärksamatele inimestele, kes oma maailma avardada tahavad.
Hõimuklubi on juba viiel korral soomeugrihuvilisi kokku toonud:
8. veebruaril rääkis helilooja Veljo Tormis soome-ugri maastikest muusikas ja andis soome-ugri rahvamuusika ainetel loodud muusikat ka kuulata.
22. veebruaril katsus Tartu Ülikooli uurali keelte professor Ago Künnap leida vastust küsimusele, kas me oleme soomeugrilased või ei. Ago Künnapi sõnul on uuenduslikud fennougristid on seisukohal, et eestlased on põliselt, vähemalt 12 000 aastat elanud oma praegusel territooriumil. See põhimõtteline seisukoht välistab iganenud vaated suhteliselt hilisest idast saabumisest, mongolisegusest geneetilisest päritolust ning muust sellelaadsest. Ago Künnapi väiteil on kogu Põhja-Euroopa vanim elanikkond olnud igati tõenäoliselt soomeugrikeelne ning meie nn sugulaskeelte levikusuund on olnud hoopis läänest itta kuni Kesk-Siberini välja.
Ago Künnapi loengut olid kuulma tulnud Marimaal ilmuva soome-ugri ajalehe Kudo+Kodu peatoimetaja Laid Šemjer ja Mari Riikliku Ülikooli soome-ugri kateedri juhataja, professor Juri Anduganov, kellele president Lennart Meri andis 23. veebruaril üle Maarjamaa Risti V klassi ordeni. Eesti riikliku autasu pälvinud esimesed idapoolseid soomeugrilased tutvustasid ennast Hõimuklubi külalistele sulaselges eesti keeles. 23. veebruaril anti Valgetähe V klassi orden ka professor Ago Künnapile.
8. märtsil näitas ja kommenteeris oma filme “Nõiatrumm” (40 min) ja “Pimi jõe handid: uus põlvkond?” (15 min) Viljandi Kultuurikolledži rektor Anzori Barkalaja.
Film “Nõiatrumm” (1994) näitab šamaanitrummi valmistamist. Filmi peategelane on Semjon Pesikov, Surguti rajooni Ljamini jõgikonnas elanud hant – viimane meessoost esindaja perekonnas, kus isalt pojale anti edasi huvitavat sünkretistlikku šamaaniliini, mis pärimuse järgi saadi pühalt Nikolailt.
“Pimi jõe handid: uus põlvkond?” (1999) on naftatööstuse pealetungiga kultuurišoki üle elanud Surguti rajooni hantidest. Filmi sõnum erineb enamikest samateemalistest teostest, kus hante on kujutatud abitute ja haletsusväärsete ohvritena. Naftatööstuse kujundatud maastik on nende elukeskkond, millega nad proovivad kohaneda, otsides aktiivselt uusi ellujäämisstrateegiaid.
22. märtsil rääkis Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuse juhataja Andres Heinapuu mullu detsembris Helsingis toimunud soome-ugri rahvaste III maailmakongressist, võrreldes seda eelmise kahe kongressiga (Sõktõvkar 1992, Budapest, 1996) ja soomeugrilise poliitika võimalikkusest Venemaal. Vaadeldes muutusi soome-ugri vähemusrahvuste poliitilises elus viimase kaheksa aasta jooksul, püüdis ta leida vastust küsimusele, kas ja kuidas saab väike suurt enesega arvestama sundida. Näha sai viimasel kongressil üles võetud filmimaterjali.
5. aprillil esines Loit Jõekalda slaidiprogrammiga “Pilte muinasajast. Kaljujooniseid soome-ugri aladelt ja naabrusest”. Eile Hõimuklubis esitatud muinastaidematerjal on kogutud Äänisjärve idakaldalt ja Valge mere kaljudelt Uikujõelt Karjalas, Solovetsi saartelt, Ponoi jõelt ning Umbalt Koola poolsaarel, kaljumaalinguleiukohtadest Soomes, Kesk-Rootsis ja Põhja-Norras, Tomi jõe äärest ja Minusinski orust Siberis. Loit Jõekaldal endal on selja taga paar-kolmkümmend ekspeditsiooni ja rikkalikult kogemusi: “Kohati võib sõnumeid muinasajast leida pea igal sammul, kuid see, mis säilinud, on vaid väike osa paratamatult hävivast pärandist.”
19. aprilli Hõimuklubi õhtu on pühendatud mari sangari päevale (26. aprill). Sel puhul näidatakse mari rahvusest Tallinna Pedagoogikaülikooli magistrandi Aleksei Aleksejevi filme. “Mari rahva pulmad” (26 min) pälvis XIV Pärnu rahvusvahelisel dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festivalil noore looja eripreemia. Esilinastub “Püha mägi” (28 min) loodususu palvusest Tšumbõlati mäel Mari-Elis.
3. mail esineb Ain Sarv teemal “Põhjala müüdid on vanemad kui 40 000 aastat”. Taustaks on ta lubanud mängida Põhjala muusikat kivi- ja pronksiajast.
17. mail peab Tallinna Pedagoogikaülikooli läänemeresoome keelte professor Jaan Õispuu ettekande “Karjalased ja karjala keel aastatuhande vahetusel”.
Fenno-Ugria Hõimuklubi esimese hooaja viimane õhtu toimub 31. mail ja see on planeeritud tavapärasest vähem akadeemiliseks ja rohkem meeleolukaks. Kindlasti mängitakse sel õhtul muusikat ning lisaks vaimutoidule pakutakse ka üht-teist suupärast. Hõimuklubi esimest hooaega lõpetava piduliku õhtu esinejaga läbirääkimised veel käivad, esineja selgub hiljemalt 19. aprilliks.
Hõimuklubi algus on kell 17.00, osavõtt on prii, kõik huvilised kooliõpilastest pensionärideni on teretulnud. Klubi liikmeid ei registreerita, liikmemaksu ega muid kohustusi pole.
Seni on Hõimuklubi leidnud rohket osavõttu, keskmiselt on igal klubiõhtul olnud külalisi 50-60, põhikooliealistest pensioniealisteni välja, rohkelt on õpetajaid ja üliõpilasi, kuid üldistusi teha on raske, sest hõimuhuvilisi on väga erinevatelt elualadelt.
Fenno-Ugria Hõimuklubi korraldajad on MTÜ Fenno-Ugria Asutuse Hõimubüroo ja Soome-Ugri Rahvaste Infokeskus. Avaldame tänu Vanalinna Hariduskolleegiumile ja Vanalinna Hariduskollegiumi Gümnaasiumi direktorile Kaupo Padarile, kes on gümnaasiumi ringauditooriumit koos tehnikaga Hõimuklubile täiesti tasuta kasutada andnud.
Hõimuklubil on ka oma kodulehekülg, mida jõudumööda täiendatakse. Aadressilt http://www.suri.ee/klubi/ võib praegu leida teavet Fenno-Ugria Hõimuklubi eesmärkide ja korralduse kohta, Hõimuklubi kava ja pressiteateid. Lähemas tulevikus on kavas täiendada lehekülge piltide ja lühikokkuvõtetega toimunud Hõimuklubidest. Teretulnud on kõik ettepanekud Hõimuklubi sügishooaja esinejate ja klubi korralduse kohta.
Kirsti Ruul
Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuse referent