Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuse pressiteade 14.03.2005
Hõimuklubis tutvustatakse väekaid ja värvikaid vadjalasi
Kolmapäeval, 16. märtsil esinevad Fenno-Ugria Hõimuklubis vadja-uurijad Madis Arukask, Ergo-Hart Västrik, Taisto Raudalainen, kes on aastaid osalenud ekspeditsioonidel Vadjamaal Vaipoole külades. Nende ettekande teemaks on "Portreid ja perepärimust vadja välitöödelt 1999-2004". Näidatakse fotosid ekspeditsioonidelt ja katkeid eelmisel suvel valminud dokumentaalfilmist. Tutvustatakse Eesti Kirjandusmuuseumi seerias Littera ilmunud raamatut "Paul Ariste: Vadja päevikud 1942-1980".Vaipoole külades võib tänaseks päevaks ladusa maakeele kõnelejaid kahe käe sõrmedel üles lugeda. Ent neid, kellele vadjalaseks olemine ja vadjalus korda läheb, on siiski mõneti rohkem. Üks seesuguseid perekondi, kelle ümber ka hulk Peetrilinna vadjahuvilisi koondunud, on Luutsa küla Jefimovid. Pereema Tatjana on kirglik Vaipoole suguvõsade uurija ning külamuuseumi asutaja. Tema poeg on aga kirjutanud ja seadnud vadja hümni, mida on nüüdseks mängitud juba kahel peetripäeva paiku aset leidval külapühal. Sellest, milliseid arenguid võime täheldada seoses tänapäeva vadjalusega, kõneleb Ergo-Hart Västrik.
Suvel on Vaipooles vadjalasi rohkem kui talvel. Siia tulevad oma puhkust veetma vadjalased, kes elavad juba pikemat aega püsivalt Peterburis. Oma kodukülla naaseb igal suvel ka Nikolai Nesterov – pesueht vadja mees, kelle vanaisad ja –onud siinse merega küllalt rinda pistnud. Olid ajad, mil Vaipoole meestel olid omad võrgud, noodad, omad paadid ja lodjad, ning siinsetes rannakülades oli paadiehitus veel igapäevatöö. Kuigi aineline kultuur on nüüdseks hävinud, esindab Nikolai oma veidi karuse olemisega täiuslikult seda kunagist vadja mehemeelt. Nikolai juttudest ning mis sellest arvata võiks, kõneleb Madis Arukask.
Vaipoole on vadjalased olnud tihedas läbikäimises isuritega. Nende keelekujugi on paiguti üsna isuripärane. Tänapäevani meenutatakse, kuidas omal ajal olla isuri noorikud suisa tükkinud Vattii (st. Vaipoole vadja küladesse) mehele. Isuri ning vadja ühist keele- ning kultuuriruumi seovad teiste seas Anna Judina, Anna Trofimova ja Paraskeva Kartašova. Nende kolme naise omaeluloolist repertuaari iseloomustab Taisto Kalevi Raudalainen.
Hõimuklubi toimub Eesti Keele Instituudi III korruse saalis (Tallinn, Roosikrantsi 6) algusega kell 17.00.Järgmised klubiõhtud:
30. märtsil kõneleb Arvo Valton soome-ugri rahvaste kaasaegsest kirjandusest.
Kolmapäeviti iga kahe nädala tagant Tallinnas Eesti Keele Instituudi III korruse saalis (Roosikrantsi 6) toimuval klubiõhtul astuvad üles hõimurahvaste, nende kultuuride ja keeltega erinevalt seotud inimesed. Klubiõhtu algab kell 17.00, osavõtt on tasuta. Klubi liikmeid ei registreerita, liikmemaksu ega muid kohustusi pole. Fenno-Ugria Hõimuklubi korraldajad on MTÜ Fenno-Ugria Asutuse Hõimukeskus ja Soome-Ugri Rahvaste Infokeskus. Hõimuklubi toetab Tallinna linn.
Soome-ugri Rahvaste Infokeskus, tel 6 449 270, suri@suri.ee