Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuse pressiteade 04.05.2004
Looduse-ja rännumees Hendrik Relve Põhja-Siberi keelesugulastestNeljapäeval, 6. mail kell 17.00 esineb Fenno-Ugria Hõimuklubis looduse-ja rännumees Hendrik Relve, kes jagab retkedelt Põhja-Siberisse muljeid loodusest ja keelesugulastest. Klubi toimub Tallinnas TPÜ Akadeemilise Raamatukogu III korruse saalis Rävala pst 10.
Hendrik Relve rännud koos Eesti Kirjandusmuuseumi töötajate ekpeditsioonidega Põhja-Siberisse on toimunud kahel korral: esimene retk 1986. aastal põhja-hantide juurde, teine 1989. aastal nganassaanide juurde Taimõril.
Põhja-hantide juures käidi aastavahetusel Lophari külas, kus ekspeditsiooni-grupp viibis ühe kuu. Hantide juures koguti laule ja lugusid peamiselt karupeiede kohta, jäädvustati hantide ainelist kultuuri.
Teine reis Taimõri poolsaarele nganassaanide juurde toimus 1989. aastal. Külastati Ust-Avami küla eesmärgiga tutvuda viimase šamaanisoo esindaja Dubjaku Kostjõrkini rituaalide ja šamaani vaimuilmaga. Samuti uuriti nganassaani küla traditsioonilist elu ning pärimusmaailma.Handid kuuluvad soome-ugri rahvaste obiugrilaste keelegruppi, nganassaanid põhjasamojeedide hulka.
Handid elavad hajusalt Loode-Siberis Obi ja selle lisajõgede ääres. Halduslikult kuuluvad nad Tjumeni oblasti Handi-Mansi (keskus Hantõ-Mansijsk) ja Jamali-Neenetsi Autonoomsesse Ringkonda ja Irtõši jõe ääres aga Tomski oblastisse. Hantide arvukus pole kunagi olnud eriti suur, rahvaarvu esimene suurem langus toimus 1930-ndail aastail, kui stalinlike repressioonidega hävitati suur osa handi täisealistest meestest. Alates 1970-ndaist aastaist on hantide emakeelsus vähenenud seoses venestumisega.Nganassaanid elavad Taimõri poolsaarel Põhja-Jäämere ääres, kuuludes admini-stratiivselt Krasnojarski krai Taimõri Autonoomsesse Ringkonda. 1989. a. elas Taimõri poolsaarel (862 100 km²), peamiselt asulates ja linnades, 55 000 inimest. 40-ndail mõjutas nõukogude võimuga kokkupuutumine nganassaanide elu drastiliselt, kui keelati nganasaanide religioon – shamansim - Taimõril. Nomaadi elulaad lõppes ja nganasaanid asusid elama vene küladesse. Nganassaanidele on uute elunõudmistega kohanemine põhjustanud suuri probleeme – on palju töötuid, alkoholism on üldine.
Hõimuklubis näitab Hendrik Relve slaidiprogrammi mõlemal ekpeditsioonil jäädvustatud fotomaterjalist.
***
Hendrik Relve rännupajatustega lõpetab Hõimuklubi kevadise hooaja ja ootab huvilisi taas sügisel.
Fenno-Ugria Hõimuklubi korraldajad on MTÜ Fenno-Ugria Asutuse Hõimukeskus ja Soome-Ugri Rahvaste Infokeskus. Hõimuklubi toetab Tallinna linn.
Siiri Ries
Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuse juhataja kt
e-mail suri@suri.ee,
tel 6 448 322