Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuse pressiteade 10.02.2004
Tiit Matsulevitš: Soome-ugri rahvaste poliitiline tulevik.
Neljapäeval, 12. veebruaril, kell 17.00, kõneleb Fenno-Ugria Hõimuklubis Riigikogu liige, suursaadik Tiit Matsulevitš soome-ugri rahvaste poliitilisest tulevikust. Hõimuklubi toimub Tallinnas TPÜ Akadeemilise Raamatukogu III korruse saalis Rävala pst 10.
Tiit Matsulevitš: “Seoses Ungari ja Eesti väljumisega raudse eesriide tagant ning nende riikide muutumisega demokraatliku arengu subjektiks on avardumas võimalused soome-ugri rahvaste Euroopa-poliitilise raamistiku kujundamiseks. Edukas saab selline tegevus olla vaid siis, kui toimib tihe koostöö Eesti, Soome ja Ungari vahel.
Idapoolsed soomeugrilased on kaua aega poliitiliselt nähtamatud olnud, ent eelseisvail segaseil aastail võib soome-ugri faktor mõjutada Ida-Euroopa ajalugu positiivses suunas.
Soomeugrilaste endi ajalugu on oluline tegur oleviku mõistmiseks ja tuleviku tajumiseks, sestap on tarvis ühendada jõud, et teha nende rahvaste hääl laiemalt kuuldavaks, nende eesmärgid tunnustatavaks väljaspool nende etnilisi piire. Igal juhul on idapoolsete soomeugrilaste käekäik selleks katsekiviks, mis võimaldab hinnata tänapäeva Venemaa liikumist sallivuse ja õigusriigi poole.
Kui Moskval ei õnnestu soomeugri rahvaste kultuurautonoomiat sallida, jäävad kõik deklaratsioonid Vene demokraatiast pinnapealseks ja ebausaldatavaks. Senine kogemus näitab, et Vene administratsioon jälgib mis tahes soome-ugri suunalist askeldamist umbusu ja tõrksusega, haistes kõikjal separatismi.
Samal ajal on idapoolsete soomeugrilaste koostööhuvi Eesti, Soome ja Ungariga püsinud raugematuna ning viimase tosina aasta murrangulised arengud Euroopas andnud neile uut lootust oma olukorra paranemisele. Kui meie soome-ugrilisi aktiviteete jääb endistviisi mõjutama vääriti mõistetud arusaam "poliitilisest korrektsusest", kujuneb olukord lootusetuks ning toob paratamatult varem või hiljem kaasa ka nende põhimõtete hülgamise, mis on meie endi riikluse vaimseks ja ideoloogiliseks aluseks. Riiklikku iseseisvust nautivatel soome-ugri rahvastel on ühtlasi kohustus kasutada rahvusvahelise suhtlemise instrumente, kaitsmaks teiste soome-ugri põlisrahvaste ja minoriteetide enesemääramisõigust ning inimõigusi.EV Valitsus on 05.05.1998 heaks kiitnud riikliku "Hõimurahvaste programmi aastateks 1999-2004", mille põhirõhk on soome-ugri põlisrahvaste keelte ja kultuuride toetamisel. 07.02.2000 moodustas EV haridusminister oma käskkirjaga Hõimurahvaste Programmi Nõukogu. Selge on, et nüüdisaja maailmas jääb etnograafilisest romantikast väheseks, kui soovime tõepoolest oma hõimlasi aidata. Kui idapoolsed soomeugrilased ei suuda arendada kodumaist majandust, ettevõtlust, ärijuhtimist ja marketingi, jäävad nad lootusetult elule jalgu ja minetavad peagi identiteedi, kuna ei suuda täita rahvusliku eksistentsi hädavajalikke eeldusi ega olla seetõttu atraktiivsed teistelegi.”