PÄIKESELAPSED

Uurimusfilm udmurdi identiteedist

Autorid Liis Ruussaar ja Kristel Kaljund
  


KAADREID FILMIST:  Udmurdi taat heinakoorma otsas

Uurimusfilm valmis aastatel 2001–2002, võttekohad olid Ižkar, Kez, Izgurt ja Kuzebajevo; uurimisplaan ja montaaž tehti Tallinnas.

Meie eesmärk oli audiovisuaalse kvalitatiivuuringuga näidata udmurdi identiteedi (hoiakute, väärtushinnangute jmt) variatiivsust ning seeläbi erapooletult (st ilma autoritepoolseid poliitilisi hinnanguid andmata) kujutada udmurdi rahvusliku identiteedi elujõulisust või kaduvust, iseloomu ja omapära Udmurdi Vabariigis.

Uurimusfilm on interditsiplinaarne projekt, mis ühendab sotsioloogia, fennougristika ja interkultuurilise suhtluse valdkonda. Valitud lähenemist õigustab vajadus uurida soomeugri rahvaid ning nende kultuuri ja identiteeti kui arenevat ja ümbritseva keskkonnaga suhtlevat fenomeni, nii nagu tänapäeval uuritakse näiteks enamikku elujõulistest Euroopa rahvaist.

Fakt, et selline uurimus on udmurdikeelsena üldse võimalik ja meie ning meie toetajate arvates mõttekas teostada, ütleb juba iseenest midagi udmurdi rahvuse elujõulisuse kohta.

Loodame, et meie audiovisuaalse dokumendina vormistatud uurimus hõlbustab kogutud materjali tutvustamist ja aitab saavutada suurema auditooriumi kui uuringu kirjalik aruanne seda suudaks. Sarnaselt kirjalikule aruandele peab uurimusfilm võimaldama eelkõige iseseisvat analüüsi ja seisukohavõttu esitatud sotsioloogilise (loe ka: poliitiliselt objektiivse) algmaterjali põhjal.

Uurimismaterjali kogumisel oleme lähtunud teesist, et soomeugri väikerahvaste liikmetel Vene Föderatsioonis on välja kujunenud duaalne etniline identiteet, milles soomeugri rahvuslik identiteet on vene identiteediga lahutamatult läbi põimunud. 

Sellise selgelt duaalse identiteedi kujunemist toetab rahvusliku intelligentsi vähesus, mis on seotud emakeelse kooli puudumisega, ning väikerahvaste vähesed ôigused Vene Föderatsioonis.

Samas oleks ainult oma rahvusliku identiteedi (antud juhul udmurdi identiteedi) omamine piirav element inimlikul tasandil: vene identiteedi samaaegne omamine vôimaldab tunda ennast täisväärtusliku kodanikuna ning kasutada enam võimalusi selles majanduslikult ja demokraatlikult mitte just heal järjel riigis. Niisiis pole kahese etnilise identiteedi omamine iseenesest veel oht; küll aga selle ühe osa – udmurdi identiteedi – puudumine on ohuks udmurdi rahva tulevikule.

Projekti eesmärgist ja uuringu iseloomust lähtuvalt koostati plaanitud audiovisuaalse uuringu sihtrühm mitteproportsionaalsena – lähtuti peamiselt sellest, kas küsitletav kuulub uuringu sihtrühma või ei. Samas nõudis projekti eesmärk nii linna- kui maaudmurtide, nii humanitaar- kui ka äriintelligentsi, nii rahvuslaste kui ka karjääriinimeste värbamist uuringusse. Uuringu sihtrühma kuulusid ainult Udmurdi Vabariigis alaliselt elavad udmurdi identiteeti tunnistavad udmurdid, mis aga kindlasti ei välista vene identiteedi samaaegset omamist. Huvist eri identiteetide koosmõju suhtes värvati sihtrühma ka udmurdi identiteeti kandvaid inimesi, kes kuuluvad udmurdi-vene segaperekondadesse.

Ajavahemikul 11.–25. august 2001 läbi viidud intervjuude vestluskava sisaldas järgnevaid teemasid:
1. Udmurdi identiteedi tajumine ja iseloomustus;
2. Vene identiteedi tajumine;
3. Udmurdi ja vene identiteedi koostoime ning vastastikuste mõjutuste ja konfliktide tajumine;
4. Rahulolu udmurdi identiteediga ja udmurdi kultuuri hetkeolukorraga;
5. Hinnang udmurdi rahvuse mainele ehk: kas aastal 2001 Udmurdimaal on moes udmurt olla;
6. Udmurdi rahvuse maine kujunemise mõjurite tajumine;
7. Väärtushinnangute tajumine;
8. Hinnang udmurdi kultuuri olemasolu ja arenguvõimaluste kohta ning udmurdi kultuuri rollist linnakultuuris ja/või selle rolli võimalikkusest tulevikus;
9. Sotsiaalse mobiilsuse hindamine.

Viisime läbi 10 süvaintervjuud plaanitud sihtrühmas. Kontaktid ja intervjuud küsitletavatega salvestati täispikkuses ning udmurdikeelsena (v.a üksikud spontaansed keelevahetused intervjueeritavate endi poolt).


Udmurdi eit hanekarja taustaks


Need udmurdi neiud maailma suurimast lõõtsakoorist oskavad väga hästi udmurdi muusikat mängida, kuid armastavad ka vene lööklaule


Kutšõran Juri on elukutseline udmurdi šamaan, kuid tunnistab filmis, et on tegelikult õigeusklik


Udmurdi tee - ehk siit on midagi õppida ka Euroopasse integreeruval Eestil?

Salvestatud 10-tunnisest materjalist (nii intervjuudest kui visuaalsetest piltidest-dokumentidest), monteerisime uurimusfilmi, mis sisaldab olulist kõigist intervjuudest, vältides müüte, propagandat, autoritepoolseid hinnanguid ja kommentaare. Filmi monteerijate ülesanne oli olemasolev ‘must’ materjal puhastada ja seeläbi saavutada kontsentreeritum dokument, mis oleks jälgitav ja analüüsitav, sest valmiva dokumendi eesmärgiks oli eelkõige ärgitada iseseisvat analüüsi (mitte pakkuda valmis järeldusi).

Uurimusfilm on lähtuvalt kasutusotstarbest tõlgitud nii eesti kui saksa keelde.

Projekti kava koostasid Eesti Humanitaarinstituudi sotsioloogia magistrand Liis Ruussaar ja Müncheni Ülikooli fennougristika doktorant Kristel Kaljund, kes viisid läbi ka intervjuud. Võttegruppi kuulusid veel Tartu Ülikooli üliõpilane Irina Orehhova, fotograaf Thomas Kneißl ja operaator Priit Palomets.

Stuudios monteerisid Liis Ruussaar, Urmas Sepp, Kristel Kaljund ja Irina Orehhova. Eestikeelsed subtiitrid sai film Irina Orehhovalt, Liis Ruussaarelt ja Kristel Kaljundilt, saksakeelsed subtiitrid Kristel Kaljundilt.

Uurimusfilmi valmimist toetasid rahaliselt Hõimurahvaste Programm, film valmis Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuse ja Nikodemus Filmi koostöös. Täname neid südamest!

Autorid

Tagasi