17. mai 2001
17. mail pidas Fenno-Ugria Hõimuklubis ettekande Tallinna Pedagoogikaülikooli
läänemeresoome keelte professor Jaan Õispuu
(pildil), kes rääkis teemal “Karjalased ja karjala keel
aastatuhande vahetusel”.
Karjalased on eesti lähisugukeelt kõnelev rahvas. Karjala keele peamurded (päriskarjala, aunus e livvi ja lüüdi) erinevad üksteisest palju. Lüüdi murret on ajuti peetud koguni iseseisvaks keeleks. 1989. aasta rahvaloenduse andmeil elas Nõukogude Liidus umbes 131 000 karjalast. Karjalaste peamisi asualasid on kaks: Karjala vabariik ja Tveri oblast. Eestis elas 1989. aastal 881 karjalast.
Nõukogude perioodil oli karjala keel kõnelejaskonnalt suurim kirjakeeleta keel Nõukogude Liidus. Lühiajalise kirjakeele kasutamise kogemuse said karjalased 1930-ndail aastail. 1990. aasta kujunes karjala keele ja identiteedi ajaloos tähtsaks: ilmusid esimesed aabitsad, alustati karjala keele õpetamist koolides ja karjala keele õpetajate ettevalmistamist Petroskoi Riiklikus Ülikoolis; anti välja karjalakeelse ajalehe Oma Mua esimesed numbrid, loodi Karjala Rahva Liit. 1990-ndate aastate alguses tekkis teisigi rahvusseltse ja -organisatsioone. Viimast aastakümmet võib õigusega pidada karjala keele ja kultuuri velmamise kümnendiks.
Kuigi karjala keele staatus on viimasel ajal tõusnud, hääletas Karjala Vabariigi seadusandlik kogu 2000. aasta detsembris karjala keele teiseks riigikeeleks muutmise vastu.
Fenno-Ugria Hõimuklubi korraldajad on MTÜ Fenno-Ugria Asutuse Hõimukeskus ja Soome-Ugri Rahvaste Infokeskus.
Kirsti Ruul
Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuse referent