22. märts 2001
22. märtsil toimunud Fenno-Ugria Hõimuklubi õhtul kõneles
Fenno-Ugria Asutuse Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuse juhataja Andres
Heinapuu 2000. aasta detsembris Helsingis toimunud
soome-ugri rahvaste III maailmakongressist, võrreldes seda
eelmise kahe kongressiga (Sõktõvkar 1992, Budapest, 1996).
Vaadeldes muutusi soome-ugri vähemusrahvuste poliitilises elus
viimase kaheksa aasta jooksul, püüdis ta leida vastust
küsimusele, kas ja kuidas saab väike suurt enesega arvestama
sundida. Heinapuu näitas ka viimasel maailmakongressil filmitud
videomaterjali.
“Veel 1992. aastal, kui toimus esimene soomeugrilaste maailmakongress, uskusid kongressi algatanud Venemaa soomeugrilased kongressil lausutud sõnade jõusse. Arvati, et piisab pelgast nõudmisest ning soome-ugri vabariikides luuakse kahekojaline parlament, kehtestatakse kohalik kodakondsus, põlisrahva keel seadustatakse riigikeeleks ning sunnitakse “soome-ugri” presidendikandidaate seda selgeks õppima. Tänaseks on selge, et kõik see on (vähemalt Venemaa tingimustes) võimatu.
Lisaks vähendab uus Venemaa president Vladimir Putin oma regionaalreformidega rahvusvabariikide niigi kasinat iseseisvust ning julgeolekuorganid kahtlustavad, et iga põlisrahva kultuuriline edenemine viib uuele Tšetšeenia-tüüpi sõjale. Seetõttu ei teatudki täpselt, mida Helsingi kongressilt oodata. Mõned kartsid oma mõtteid avaldada, sest kuulajate hulgas oli ka Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse asedirektor.
Siiski, hoolimata teatavast peataolekust, olid kongressi tulemused asjalikud: lõppdeklaratsioon sai sisukam kui eelmistel kongressidel, sektsioonides peeti konkreetseid plaane, kuidas võib-olla väikeste, kuid siiski praktiliste sammudega hõimurahvaste keelte ja kultuuride olukorda parandada.
Fenno-Ugria Hõimuklubi korraldajad on MTÜ Fenno-Ugria Asutuse Hõimukeskus ja Soome-Ugri Rahvaste Infokeskus.
Kirsti Ruul
Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuse referent