Raila Pirinen kõneles linnasaamide elust

Helsingis elav saamide seltsi City Samit üks asutajaid Raila Pirinen kõneles Fenno-Ugria Hõimuklubis 7. veebruaril saami rahvuspühale pühendatud õhtul saamluse säilimise võimalustest linnas.

Raila Pirinen: "Linnas peavad saamid põhjendama õigust olemasolule ja oma kultuurile, sest seal me ei eristu väliselt enamusrahvast. Linnasaam pole piisavalt eksootiline, et saam olla. Linnasaamlus on vastuolus kõigi nende stereotüüpidega, mida on saamidega harjutud seostama. Siiski jäävad ka eluviisi muutudes emakeel ja rahvuslik väärtussüsteem püsima ning käivad inimesega kaasas kogu elu. Väärtused ja kultuuripärand paistavad edasi kanduvat põlvkonnalt teisele, hoolimata elukohast."

Saamide peamisi tegevusalasid on põhjapõdrakasvatus, mis on saamidel aidanud säilitada oma traditsioonilist kultuuri ja elulaadi. Tundrusaamide põdrakarjade kohta on teateid juba 9. sajandist, üldiseks muutus põdrakasvatus alles 16.-17. sajandil.

Huvitav on fakt, et esimene saamikeelne raamat (kirikukäsiraamat) trükiti Rootsis 1619. aastal, Uus Testament ilmus Norras 1728, Rootsis 1755. Esimene saamikeelne piibel trükiti Rootsis 1811. Saami ajakirjanduse algusaasta on 1873.

Varem said saamid end avalikult väljendada ainult härrasrahva keeles ja kultuuris, praeguseks aga, tänu möödunud sajandi lõpus alanud saamide võitlusele oma õiguste eest, on Norras, Soomes ja Rootsis loodud paremad tingimused saami kultuuri arenguks.

Hoolimata sajandeid kestnud assimileerimispoliitikast on saamid suutnud välja arendada rahvuslikele traditsioonidele toetuva moodsa euroopaliku kultuuri.

Raila Pirinen: "Soome 7000 saamist elab umbes viissada Suur-Helsingis ja üle kahe tuhande mujal väljaspool Saamimaad.
Maailma suurim lapiküla on Oslo, kus elab 5000 saami. Siiski on linnasaamlust siiani vähe uuritud. Anna-Riitta Lindgreni
uurimus "Helsingi saamid ja oma keel" on üks esimestest, mis vaatleb saami eluviisi ja identiteedi muutusi seoses linnastumisega."

Illustratsiooniks sellele, kuidas saami elu on muutunud, näitas Raila Pirinen saami režissööri Paul-Anders Simma tõenäoliselt parimat lühifilmi "Let’s Dance", mis on võitnud Norra rahvusliku lühifilmifestivali peaauhinna, Risto Jarva auhinna Tampere festivalil ja teisigi auhindu. Film on humoristlik jutustus 12-aastase saami poisi esimesest armastusest. Lapimaa pimedusse ja külma toob valguselaigu tantsupeo ootus. Õhtu sai teoks tänu Soome Instituudi toetusele.

Siiri Ries
Soome-Ugri Rahvaste Infokeskuse referent

Fotod: Eha Viluoja

Tagasi