Komid III aastatuhande künnisel

Indrek Jääts, Tartu Ülikool

Komid, täpsemalt sürjakomid, moodustavad umbes veerandi Venemaa Föderatsiooni kuuluva Komi Vabariigi elanikest. Pealinnas Sõktõvkaris moodustavad põlisrahva esindajad umbes kolmandiku elanikkonnast, ent linn on siiski põhiliselt venekeelne. Ametlikud püsisildid on küll kakskeelsed nagu seadus ette näeb, ent kõik ajutised sildid ja kirjutised (teated, reklaam jms), mis tegelikust keelesituatsioonist palju adekvaatsemat aimu annavad on venekeelsed. Raamatupoodides on komikeelse kirjasõna all parimal juhul kümnendik müügipinnast. Komikeelseid telesaateid edastatakse paar tundi ööpäevas, kordussaated kaasa arvatud.

Kohapealkäinu muljete ja tähelepanekute ning erialasest kirjandusest lisaksloetu põhjal tuleb juttu poliitilisest olukorrast Komi Vabariigis, komide rahvuslikust identiteedist ja keelesituatsioonist. Komimaa maaelu hetkeseisu vaadeldakse Izhma rajooni Lasta küla näitel. Kolhoosid ja sovhoosid on küll alles, ent kiratsevad. Palgad viibivad kuude kaupa. Rahva elatustase on nõukogudeaegsega võrreldes tublisti langenud, tervis halvenenud, juuakse palju. Peamine elatis saadakse oma kodusest majapidamisest. Izhmal on oluline ka kalapüük ja küttimine, siin aga tulevad mängu looduskaitseprobleemid.

Vesi Izhma jões on ülemjooksul paiknevate tööstuslinnade poolt tugevasti reostatud. Nüüd ihuvad maavaradenäljas ettevõtjad hammast ka Sebõsi kaitsealale, kust loodetakse leida naftat. Sellel pinnal tekkis konflikt, kus ühel pool kohalikud looduskaitsjad, Greenpeace ja kehtiv seadusandlus ning teisel pool ettevõtjad, seljataguseks vabariigi täitevvõim eesotsas president Spiridonoviga. Selle konflikti käik ja lahendus võib osutuda oluliseks pretsedendina, sest sarnaseid probleeme on mujalgi.

Huvitav on selle juhtumi puhul ka roheliste ning rahvuslaste koostöö. Vähegi radikaalsemate rahvuslike parteide mõju komidele on seni jäänud väga piiratuks. Rahvuslikud pisiparteid - Dorjam Asnõmös (Kaitskem end!); Komi Stav (Komi Rahva Kaitse Assotsiatsioon) - pole suutnud oma sõnumit massidele arusaadavaks teha, nende nõudmised tunduvad peamiselt majanduslikust heaolust mõtlevatele inimestele liialt äärmuslikena. Seevastu looduskaitsjate püüdlused on komidele arusaadavamad. Marjul, seenel ja kalal käimine on neile alati olnud lahutamatu osa elust ja seda soovitakse jätkata sealjuures tervist kaotamata. Seega tundub rahvuslaste koostöö rohelise liikumisega perspektiivikana. See võib rahvuslasi massidele lähendada, nende mõju suurendada.

Juttu illustreerivad slaidid Sõktõvkarist ja Izhma rajoonist 2001. aasta suvel.

Loe komidest veel: http://www.suri.ee/r/komi/

Hõimuklubi kava