Juttu tuleb jõulutraditsioonist hõimurahvastel, selle ühis- ja erijoontest ungari, eesti, soome, karjala, vepsa, mordva, udmurdi jne tavandi näitel.

“Teadlaste arvates on sõna regöles soomeugri päritolu ja kuulub ungari šamaanide sõnavarasse. Selle kombe taustaks on viljakusetaotlus ja soov kaitsta taluinimese töövilja maagiliste vahenditega. Regöles on ilmselt jäänuk paganlikust talvise pööripäevaga seonduvast tavandist. Selles osalevad noormehed olid zoomorfse maskeeringuga.” (I. Grozdova, Ungari.)

           Just siis, kui jõulukülalised ja talupere olid lauda istunud, kihutas Nikkari Samuli õue, aisakell looga ja kaks raudkella kummagi reeaisa küljes. Ta astus tuppa, teivas käes ja hõikas:
           “Head hommikut, Niemelä naabrid! Kas Tahvan kodus, või lükkan ahju ümber?” ja pistis teiba ahjuaugust sisse.
            “Jumal andku tahvanitele hüva hommikut! Küll meil Tahvan kodus on, jäta aga ahi rahule,” vastas Mauno-taat.” (J. Häühä, Vuodenajat. Kuvaelmia itäsuomalaisten vanhoista tavoista.)

“Maja, kus toimus külakondlik palvus koduloomade kaitsejumalustele, nimetati roštuvan kud (mokša) või roštovan kudo (ersa) – jõulukodu. Muistsel Mordvamaal algasid jõulud talvise pööripäeva eelõhtul. Uskumuse järgi pidid palvusesoovid seda paremini täituma, mida enam kogunes rahvast, seepärast lubati oma maja heameelega jõulukodu tarvis.” (M. Hiiemäe, Mordva rahvakalender.)

Loe ettevalmistuseks: Viktoria Konchina. Jõulukombed soome-ugrilastel