Seoses eestikeelse Office'i ja nüüd ka Windowsi tulekuga on
varasemast laiema publikuni jõudnud äratundmine, et tarkvara
võib tõesti olla eesti keeles. Kas on see mõttetu ugrimugritamine,
mis toob ohvriks arusaadavuse ja inimeste rahvusvahelise konkurentsivõime?
Või hoopis kauaoodatud pääsemine võõra keele pealesurumise alt?
Värske uuringu tulemused näitavad ootamatultki suurt poolehoidu
teisele variandile.
Ettevalmistava etapina eesti keele strateegia
väljatöötamisele valmib aasta lõpuks kirjakeele kasutusalade
ja nende seisundi uuring, mille infotehnoloogia ehk IT ala keelt
kirjeldava peatüki on koostanud Kristel Pikk ja allakirjutanu.
Möödunud aasta lõpul viisime läbi kaks küsitlust: ankeedi vormis
400 "tavalise inimesega" ja ekspertintervjuu 26 selle
ala keelekasutust mõjutava inimesega (õppejõud, tehnikaajakirjanikud,
raamatute autorid jne). Lisaks analüüsisime viimastest aastatest
pärinevaid avalikult kättesaadavaid kirjalikke tekste: raamatuid,
ajakirjandust, reklaammaterjale, tarkvara kasutajaliideseid.
Miks on IT eriline?
IT erineb vanematest tehnikaharudest sellega
seotud keelekeskkonna ulatuse poolest. Kui näiteks autonduse-alaseid
tekste näeb tavaline tarbija peamiselt autot ostes või remontides,
siis verbaalse kasutajaliidesega IT-vahendid nagu arvutid, telefoniaparaadid,
sidesüsteemid, veebikeskkonnad jne demonstreerivad mingisugust
keelekasutust ka tavalisele kasutajale pidevalt. Nii mõjutab
IT-ala keelsus lausa otseselt väga suurt osa eesti keele kõnelejatest.
Tehnika arenedes selle poole, et IT-ga saaks suhelda loomulikus
keeles, omandab üha suuremat rolli keeletehnoloogia. Praegu
on maailmas laiatarbetoodetena olemas kiiresti kasvav ja täiustuv
hulk keeletarkvara ja -ressursse. Praktiliselt kõik nad on keelespetsiifilised.
Kui tehnika jõuab ingliskeelset loomulikku suhtlust võimaldavale
tasemele (see aga võib juhtuda ootamatult ruttu) siis on hädavajalik
jõuda väga kiiresti samale tasemele ka eestikeelse suhtluse
osas, muidu ähvardab lisaks eesti keele kasutussfääri ahenemisele
ka ebapiisava inglise keele oskusega kasutajate tegelik äralõikamine
moodsatest tööriistadest. Loomulik suhtlus seab võõrkeeleoskusele
veidi teistsugused nõuded kui ekraanil hiirega võõrterminite
hulgas orienteerumine. Keeletehnoloogia vajalikkust, praegust
seisundit, arengusuundi ja arenguks vajalikke eeldusi on põhjalikult
kirjeldanud Haldur Õim (2001) ja Heiki-Jaan Kaalep (2000).
Miks on iga valdkond oluline?
Põhjamaades on keelesituatsiooni kirjeldamisel
sagedane märksõna valdkonnakaotus (i.k domain loss): keele asendumine
mingis ühiskonnaelu valdkonnas teise, tugevama keelega. Valdkonnakaotust
soodustab ala teadmiste importimine ühe võõrkeele mõjusfäärist
- sel juhul on lihtne neid üle võtta koos keelega - ning tihe
rahvusvaheline suhtlus ühes võõrkeeles. Mõlemad tegurid on IT-alal
selgelt olemas.
Valdkonnakaotuse viimast staadiumi on näha mõnes
Aafrika riigis ja Indias, kus kohalikele keeltele on alles jäänud
ainult mõni üksik kasutussfäär, nende hulgas tavaliselt intiimsfäär
(siit ka nende nimetamine köögikeelteks); kogu avaliku sfääri,
sealhulgas hariduse, on üle võtnud dominantne keel. Sellisel
juhul toimub emakeele omandamine ainult kodus, mitteformaalselt,
kuid dominantset keelt õpitakse formaalse haridussüsteemi osana.
Sellesuunalise nihke algeid on näha meie reaalalade kõrgkooliprogrammides,
mis sisaldavad küll võõrkeeleõpet, kuid mitte emakeeleõpet.
Kultuurilised ja majanduslikud olud võivad tingida
võõrkeeleoskusel põhineva sotsiaalse stratifikatsiooni: dominantse
keele abil on parem ligipääs heale haridusele ja prestiiþsetele
töökohtadele ning kõrgema sotsiaalse staatusega grupid eristavad
end mittepühendatutest omavahelise võõrkeelekasutuse abil.
Kasutajate eelistused
Nn tavalisi kasutajaid küsitlema asudes kartsime
varasema kogemuse põhjal, et eelistatakse ingliskeelset tarkvara
ja eestikeelset pole eriti nähtud. Oletades, et mujal peale
tarkvara peetakse inglise keelt vähem loomulikuks, uurisime
keele-eelistust ka raamatu või ajakirja lugemise ning arvutipoe
müüjaga suhtlemise kohta.
Vastanutest eelistab tervelt 68% eestikeelset tarkvara. Ilmselt
ei oska paljud tõepoolest ikka veel inglise keelt, mis teeb
raskeks ka tolles keeles tarkvaraga töötamise.
Joonis 1. Eestikeelse tarkvara eelistajatel on üllatavaltki
suur ülekaal.
Ingliskeelse tarkvara pooldamist põhjendati peamiselt harjumusega;
samuti arvati nii säilivat inimeste konkurentsivõime rahvusvahelisel
tööturul, ilmselt taipamata, et tarkvara tõlgitakse ka teistes
riikides.
Väga sarnaseid tulemusi näitas Eesti Päevalehe
Interneti-küsitlus (kokkuvõte EPL 18.12.2001), kus küsimusele
"Kas kogu arvutitarkvara peaks olema kättesaadav eesti
keeles?" vastati järgmiselt:
· Loomulikult - 40%
· Jah, kuid vaid korraliku tõlkega - 43%
· Ei, inglise keel on parem - 17%
Väärib tähelepanu, et selle küsitluse järgi ei saa tervelt 40
protsendi jaoks eestikeelse tarkvara nõudmisel takistuseks isegi
korratu tõlge.
Kas ainult tarkvara?
Joonis 2.
Mida paremat keeleoskust nõudev kanal, seda vähem võõrkeelt
sobivaks peetakse.
Nagu arvata oligi, tahetakse kirjandust inglise
keeles näha tarkvarast vähem ning poes ei kiputa pea üldse võõrkeeles
suhtlema. Põhjus on ilmne: iga inimese, ka ingliskeelse tarkvara
eelistaja võõrkeeleoskusel on oma piirid.
Uut pole siin midagi
Eestikeelsust ollakse üsna palju näinud juba
tükk aega, kuna lisaks praegu kõneainet andvatele laiatarbeprogrammidele
on tegelikult tõlgitud terve rida tooteid. Eesti keeles on 2002.
aasta kevade seisuga:
· Ettevõtete sisemisi infosüsteeme
· Väikefirmade finantsarvestustarkvara
· Mitmesuguseid Eesti päritolu tooteid
· Osaliselt Microsoft Office XP (Word, Excel ja Outlook)
· Osaliselt Microsoft Windows XP
· Linuxi komponente jm vaba tarkvara
· Mobiiltelefonide tarkvara
· Eestisse suunatud veebikeskkonnad ja portaalid (veebipõhine
elektronpost jm rakendused, Interneti-pangandus jne)
Seega ei pea paika kohati esitatav arvamus, nagu oleks tarkvara
hakatud tõlkima alles nüüd.
Joonis 3. Senine kokkupuude eestikeelse tarkvaraga.
Ehmatus möödub
Joonisel 4 näeme mittelineaarset sõltuvust kasutuse
ja keele-eelistuse vahel: kontakti täielikul puudumisel eelistab
15% inglis- ja 63% eestikeelset. Esimesed kontaktid on ehmatavad
(inimesele jõuab kohale, kui harjumatu eestikeelne tegelikult
on) ja eestikeelsuse eelistamine langeb 54 protsendini. Seejärel
suureneb see tegeliku kasutuse tekkides taas - sagedastest kasutajatest
eelistab juba 86% eestikeelset ja vaid 3% ingliskeelset.
Joonis 4.
Tarkvara keele-eelistuse sõltuvus eestikeelse tarkvara kasutustihedusest.
Ekspertide eelistused
Määrav tähtsus ala keelsuse kujunemisel on kirjalike
tekstide autoritel, kellest Eesti-suuruses riigis õnnestub intervjueerida
märkimisväärset osa ning saada nii üsna representatiivne pilt
kogu autorkonnast.
Ootuspäraselt esitasid IT-alal kirjutavad inimesed
tugevaid väljakujunenud hoiakuid, alates juba teema väga oluliseks
pidamisest, mida põhjendati kahe vajaduse kaudu: IT-ala arusaadavus
ja eesti keele säilimine. Iga eluvaldkond, kus keel aktiivselt
kasutuses pole, on sammuke selle väljasuremise suunas.
Kuigi kõik vastanud olid ühel nõul, et eesti
keelt on vaja, ei õnnestunud päris konsensust siiski saavutada
eestikeelsuse ulatuse osas. Sarnaselt kasutajate küsitlusega
leidus ka ekspertide hulgas ingliskeelse laiatarbetarkvara eelistajaid.
Keele teadlikku arendamist peeti enamasti vajalikuks,
sest kuigi keel on iseorganiseeruv süsteem, ei saa ta sellise
spetsiifikaga alal nii väikese rahvaarvu korral ise hakkama.
Kui spetsialistid ise oma keelt ei arenda ja jätavad uue terminoloogia
sissetoomise ajakirjanike hooleks, siis oleme üsna varsti olukorras,
kus spetsialistile vajaliku täpsusega saab oma mõtteid väljendada
vaid võõrkeeles. Samas oldi mures reaalsete korraldusvõimaluste
pärast ning peeti keelekorraldusaparaati liiga jäigaks ja aeglaseks,
et järele jõuda pideva väljendusvajaduse tõttu keelt spontaanselt
arendavatele kasutajatele.
Mis siis häirib?
Kasutajate tagasiside (nii kõnealuse küsitluse
vastustena kui ka mujalt saadu) käib pea eranditult terminoloogia
kohta, nagu on arvutiala keelevaidlustes ikka kombeks olnud.
Vastajate arvates on eesti arvutiterminid arusaamatud, imelikud,
harjumatud, naljakad, ebamäärased jne. Paar küsitletut avaldas
arvamust, et kas üldse on mõtet tõlkida eesti keelde nende arvates
juba juurdunud termineid (nt save). Üks vastaja ütles end võivat
häirivast ja segasest terminoloogiast tervelt kolm lehekülge
kirjutada.
Üllatav on aga inimesi pahandanud terminite valik.
Konkurentsitult kõige häirivam on Microsofti toodetes kasutatud
sõna suvandid (options), mis tekitab reaktsioone leebest imestusest
tõsise ärrituseni. Ilmselt on vähetuntud sõna pandud liiga silmatorkavat
mõistet tähistama.
Järgnevad inglise laenud: nii päris värsked nagu
viisard või suum kui ka vanemad nagu printima või string. Viimane
on erialakirjanduses ammu kodunenud korraga töödeldava märgijada
tähenduses, aga nüüd selgub, et see olevat hoopis pesuese. Ilmselt
ei tohi alahinnata tarkvara üldisest kättesaadavusest tingitud
determinologiseerumisprotsessi - mis tundub loomulik insenerile,
ei tarvitse pesupoe müüjale vastuvõetav olla.
Samuti üllatuslikult ei ole üldse häirivana mainitud
agurisme (suvandid välja arvatud), mis veel mõned aastad tagasi
olid arvutiala keelekriitikute meelisteema.
Anne Kaaberi magistriprojektist "Arvutiterminid tegelikus
keelekasutuses" (2001), kus autor võrdleb "Arvutikasutaja
sõnastikus" sisalduvaid termineid ning tema küsitlusele
vastanute seas kasutusel olevat arvutisõnavara, selgub, et kasutajad
eelistavad terminoloogiale vähemspetsiifilist arvutikõnekeelt.
Tema arvates on selline omaette allkeel tekkinud valdavalt sellepärast,
et kõik sõnastikus ja standardites välja pakutud terminid kas
pole veel kasutusse läinud, neid ei teata või ei võeta neid
mingil põhjusel omaks.
Samas ei pane pea keegi tähele ei edukalt lahendatud,
vaieldavalt lahendatud ega lahendamata jäänud süntaksiprobleeme,
semantikast, pragmaatikast ja sisulistest tõlkevigadest rääkimata.
Või pannakse tähele, aga ei osata formuleerida ja jäetakse seetõttu
enda teada.
Ainus erandina mitte-terminoloogiline kõneaine on kasutaja teietamine.
Selle poolt on meie senine traditsioon, et võõraid täiskasvanuid
ei sobi sinatada, vastu jällegi teietamise loodav vajalikust
suurem distants arvuti ja kasutaja, sealhulgas algaja, niigi
kartliku kasutaja vahel. Mõlemal arvamusel leidub pooldajaid,
nagu leidub ka mõlemal viisil käituvaid ja lausa sinatamist-teietamist
segamini kasutavaid tarkvaratooteid.
Tõlke arusaadavus
Tarkvaratõlgete teemal sõna võtnute hulgas on
ootamatult levinud veendumus, et mingi keele emakeelena rääkimisest
piisab või peaks piisama kõige tolles keeles väljendatu mõistmiseks.
Kui ei piisa, siis seda mittepiisamist peetakse teksti, mitte
lugeja omaduseks, sest samast tekstist inglise keeles saab sama
lugeja ju aru. Ei tunnistata nähtust, mida Els Oksaar on nimetanud
intranatsionaalseks multilingvismiks - loomuliku keele allkeeled
on omavahel nii erinevad, et ühes väljendatu taasväljendamist
teises sobib nimetada tõlkimiseks.
Väidetavalt eestikeelne, kuid senitundmatu ja järelikult arusaamatu
väljendusvahend tekitab konflikti nimetatud veendumusega. Eriti
just tarkvaratõlgetelt oodatakse omadust, mida neil realistlikult
kuidagi olla ei saa - et kõik terminid oleksid motiveeritud,
st juba esimesel lugemisel raskusteta mõistetavad ka selle alaga
eesti keeles varem mitte kokku puutunud inimesele. Samas ei
pea keegi sobimatuks selliseid inglise termineid, mida esimesel
kasutamisel seletada tuleb. Vastupidi, paljud praegused arvutiõpikud
ja -kursused just terminite seletamisega tegelevadki ja neid
peetakse investeeringuks, mida ei tohi raisata: "Kas see
on hea, et tarkvara on eesti keeles? Iga arvutit kasutanud eestlane
teab, kuidas on inglise keeles "lõikama" ja "kleepima"
ning kindlasti on märkimisväärne osa inglise keelt mõistvaid
ja rääkivaid eestlasi saanud head koolitust just arvutist, kus
kõik on võõras keeles." (EPL 23.08.01)
Sellist suhtumist oma keelde võib tõlgendada
valdkonnakaotuse aktsepteerimisena. Allkeelte, vähemalt arvutiala
oskuskeele, olemasolu eesti keeles seatakse kahtluse alla ning
selle koha hõivamist inglise keele poolt peetakse loomulikuks
- ühesõnaga aktsepteeritakse IT-valdkonna kaotust inglise keelele.
Meie tulemuste järgi ei ole kirjeldatud seisukoha
toetajad siiski enamuses (15% ankeetküsitluse vastanutest ja
1 intervjueeritav eelistasid ingliskeelset (laiatarbe)tarkvara;
1 intervjueeritav eitas allkeelte erinevust). Leidub ka vastuseid,
mille kommentaarides küll tunnistatakse harjumisraskusi, aga
peetakse loomulikuks ka esiteks harjumise vajadust ja teiseks
seda, et harjumine nõuab aega ja jõupingutust.
Seda jõupingutust saab tavalise järjest loetava
teksti autor lihtsate vahenditega vähendada, tekitades seose
vähetuntud termini ja mõiste vahele, lisades eesti termini esimesel
kasutuskorral kas seletuse või inglise termini, kui on alust
toda tuntuks pidada: Uus protsessoripesa ehk socket jätab ..
(MicroLink Astrodata reklaam). Tarkvaras on seda raskem teha,
kuna ühtegi kasutuskohta ei saa pidada "esimeseks"
ning pideva kasutaja seisukohalt raiskaks üleüldine dubleerimine
liialt ruumi.
Kokkuvõtteks
Tarkvara tõlkimine on tootjate ärihuvidest lähtuv
majanduslik paratamatus, mis meie õnneks ühtlasi aitab eesti
keelele tagasi võita ühe suhteliselt mõjuka valdkonna ning seeläbi
parandada keele säilimise väljavaateid. Ka tõlgete esialgse
harjumatuse pärast ei tasu muretseda. Nagu näitab arenenud lähinaabrite
kümneaastane tarkvaratõlke kogemus, harjutakse omakeelse tarkvaraga
suhteliselt kiiresti ja täielikult. Veelgi pikema tõlketraditsiooniga
prantslased näiteks ei kujuta praegu enam üldse ette, et tarkvara
võiks ka mõnes muus keeles olla.
Soovitusi edasilugemiseks
Eesti keeletehnoloogia arenduskava 2000. Koostajad: Haldur Õim,
Heiki-Jaan Kaalep, Einar Meister. Versioon 2 (10.02.2000); http://www.eki.ee/keeletehnoloogia/tutvustus/arenduskava.html.
Kaaber, Anne 2001. Arvutiterminid tegelikus keelekasutuses:
magistriprojekt. Juhendaja Krista Vogelberg. Tartu: Tartu Ülikool,
Inglise keele ja kirjanduse õppetool.
Kaalep, Heiki-Jaan 2000. Virtuaalne ingliskeelne Eesti; http://www.eki.ee/keeletehnoloogia/tutvustus/kultleht.html.
Liivak, Sander 2000. Eesti arvutikeel kui oskuskeel ja släng.
- Õiguskeel nr 2, lk 32-37.
Mihkla, Meelis 2001. Eestikeelsus infoühiskonnas. - Õiguskeel
nr 2, lk 25-29.
Õim, Haldur 2001. Keeletehnoloogiast ja eesti keelest. - Keel
ja Kirjandus 2001, nr 7, lk 499-501.
Allikas: http://www.eki.ee/keeletehnoloogia/tutvustus/kultleht.html