Edasi järgnes mitu nädalat mööblikauplustega asju ajades ja samal ajal rahataotlusi kirjutades 1996. aasta ürituste jaoks. Viimasel minutil tekkisid kardinad ja külalisteraamat ja eelviimasel läks poolsada kutset FU Tartu keskuse avamise pidustuste puhul laiali. Seda tuli pidada tõesti nagu traditsioonilist pulma, mitu päeva mitmete rahvastega.
21. septembril oli peakõnelejaks Ago Künnap, kes leidis et pole me sugulasrahvastega ühte nägu ega tegu, aga sõprust see ei sega. Võru maavanem Tiit Soosaar sai kingituseks "Veelinnu tee", kus võrulased on esitatud omaette rahvana. Jõgeva kultuuriosakonna juhataja Arne Tegelmann leidis, et on hea kui Lõuna-Eestisse tekib rahvusvahelisi kultuuriasutusi juurde. Ajakirjanikud pildistasid ja raadiod rääkisid. Liivimaa Kroonika leidis materjali seltskonnalehekülgede jaoks.
22. septembril oli uurijate, klubide, üliõpilaste ja teiste entusiastide päralt. Väikese toa täiest rahvast kolmveerand laulis kaasa laulu ilmalinnust, kes otsis kohta, kus pesa teha, et mune muneda ja neist munadest said kuu, päike ja tähed. Eest laulis Mari Sarv. Fenno-Ugria Tartu keskuse rajamine oli ka pikaajaline projekt, vahepealsed rasked aastad ei võimaldanud Tartus sobivatel tingimustel ruumi leida. Suur tänu Tartu Linnavalitsusele ja eriti tookordsele juhile Riho Illakule, kes ajutist telefoni ja töölauda võimaldas, nii et Soome-ugri noorte loojate etnofuturismikonverents tehtud sai. Fenno-Ugria on väga tänulik Krista Arule ja Kirjandusmuuseumi nõukogule ning töötajatele meid tuppa lubamast. Loodame omalt poolt ühtteist teha kirjandusmuuseumi ja keeleinstituudi töö populariseerimiseks.
Lilled vaasides ei jõudnud veel närtsida enne hõimupäevade algust. Telefon oli juba ettenägelikult punane ostetud. Hõimupäevade üritused sai jagatud terve oktoobrikuu peale, nii et igal nädalal toimus ühtteist. Hõimupäevadest on loetud ja kirjutatud, aga Tartus ja Lõuna-Eestis kestsid nad kuu aega edasi, sest need koolid, kuhu kauged hõimukülalised ei jõudnud, tahtsid ka sugulasrahvastest kuulda ja nii läkski väljasõitudeks ja loenguteks.
16. oktoobril külastasime Mari Sarvega Laeva põhikooli. 50 suuremat last tegid algul suurt jutuvada, aga jutustades hõimurahvastest ja lauldes vaheldumisi, hakati kaasa laulma, telliti veel laule ja paluti laulda midagi, mis endale ka raske on. Mari laulis vepsa pääsulindu, kus on pika reaga viis korrata.
24. oktoobril külastasime Tartu 8. keskkooli folgiklubi "Saaremaast Setumaani". Olime kohal kaheksakesi FU Tartu keskuse laulurühmaga, teiste hulgas ka Julia Kuprina.
26. oktoobril esines Hummuli koolis Valgamaal mari tudengite kandleansambel. Neilt küsiti rõõmsaid laule lisapalaks. Julia muretses, et traditsiooniline mari kandlemuusika ja laul ongi nukra alatooniga ja lubas repertuaari midagi uuemat ka lisada.
27. oktoobril sõitsime Patküla põhikooli. Esinesime laste viimasel vaheajaeelsel päeval eraldi väikestele ja suurtele. Väikesed elasid rohkem kaasa ja mängisid rahvamänge nii et põrand nagises.
8. novembril esinesin hõimurahvaste teemal Võru 1. keskkoolis. Esimene vahetus oli 4 paralleelitäit neljandaid klasse. Kõige vaiksemalt kuulati hantide ja laplaste kohta käivat. Teine tund oli 12. saksa keele eriklassis. Neile rääkisin eesti ja soomeugri kultuuri säilitamisest ühinevas Euroopas ja soomeugri rahvaste tänapäevaolukorrast. Kolmas tund oli ligi sajale kuuenda-seitsmenda klassi lapsele aulas ja isegi hantide võrdlemine indiaanlastega aitas vaikust hoida vaid esimesed 35 minutit. Siis ei jäänud muud üle, kui kadri- ja mardilaule õpetada kui praktilist ning end ära tasuvat folkloori osa. See aitas.
21. novembril sõitis kogu laulurühm Meeri lastekodusse. Oli pikk ja põhjalik ning mõjuv esinemine. Praegu esineb tihti Väike Hellero Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja laupäevadel.
Novembrikuu teine pool on kulgenud fondidele projektide koostamise, soovitamise nõustamise ja kohaleviimiste tähe all. Sügisel toimuva Soomeugri noorte loojate konverentsi ja muusikafestivali eelarve kipub 2 miljonini kerkima. Käib ooperilibretode ja laulusõnade tootmine, kontserdisaalide ja hotellide hindade täpsustamine ja muu seesugune. 19. kuni 23. septembrinil 1996 on võimalik tulemust hinnata. (Vajalikku 2 miljonit ei õnnestunud kahjuks hankida ning üritus jäi kahjuks ära. - Toim.)
Detsembris lõpetan Tartu keskuse voldiku tegemist ja täpsustan maakondades tuleval aastal asetleidvate seminaride aegu ja teemasid ja üldse hakkab jõul meid ähvardama, nagu Jaak Prozes teraselt märkis. Järgmise aasta plaanidest edaspidi, pärast summade täpsustuste saabumisi.
Kauksi Ülle