VÄRSKAS VAETI PERIFEERSEID KESKUSI

VÄRSKAS VAETI PERIFEERSEID KESKUSI
Konverents “Keskused läänemeresoome piiridel”, Värska, 28.-30. oktoober 1999

Kirsti Ruul

Sellesügisene konverents oli juba neljas läänemeresoome piiridele keskenduv. Kuna üritus leidis aset Setumaal, siis oli ka seekordne orientatsioon vast veidi enam setu-keskne ja kolm ettekannetki peeti setu keeles, kuigi neid oli ka võru, soome, karjala ja eesti keeles. Kaugeim külaline oli kainuulane (kveen) Terje Aronsen, kes tuli Värskasse Pyssyjoki külast Põhja-Jäämere äärest, kuid peale setude, võrokeste ja eestlaste oli veel külalisi Karjalast, Saksamaalt, Lätist, Mordvast ja Soomest.

Konverentsi üks kaalukamaid ettekandeid oli Kalevi Wiiki “Läänemeresoome piirkonna mõjusuundi”, milles ta rääkis erinevate kultuuride kandjate keelte mõjust kohalikele keeltele, prestiiži mõjust lingua franca kujunemisele ning põhjustest, miks emakeel asendub lingua francaga. Väga põneva ettekande pidas ka ajaloolane Jouko Heyno Soomest, kes ajalooliste faktide ning väljakaevamistel leitu põhjal peab võimalikuks väga tugevat türgi mõju (sh geneetilist) Läänemere areaalile. Väitlust tekitas Heyno esitatud tabel, kus ta esitas sobivad türgikeelsed vasted Soome hüdronüümidele. Üldiselt on varem toponüüme peetud kõige vanemat kihistust säilitavaks.

Kainuulane Terje Aronsen rääkis Põhja-Norras elava rahvakillu elust, praegusest rahvuslikust elavnemisest, probleemiks olevast tugevast norrastumisest ning sellestki, et Pyssyjoki külasse on loodud esimene kainuukeelne kool.

Konverentsil esitleti 1998. aastal tehtud uuringu tulemusi kagueestlaste kommete, keele ja kultuuri kohta. Vastav raamat peaks ilmuma 2000. aasta algul. Mitmeid ettekandeid oli setu lauludest, Kagu-Eesti kohanimedest jms.

Kuulajaskonnas tekitas elevust Jan Rahmani ja Pulga Jaani ettekanne, milles analüüsiti laulu “Saksamaal” (ilmunud ka Marju Kõivupuu koostatud laulikus “Tsirr virr lõokõnõ”). Eepiline laul jutustab sellest, kuidas tüdruk Saksamaal kümme aastat teenijaks oli. Saadud töötasu (kana, kukk, part, hani, lammas, siga, lehm, hobune, maja ja lõpuks mees) arvestasid Pulga Jaan ning Jan Rahman ringi vastavalt praegu kehtivatele hindadele ning said kümne aasta palgaks kokku üle kolme miljoni krooni. Mehe hinna fikseerimisega oli neil küll raskusi, sest lähemaid andmeid mehe isikuomaduste ega ka töövõimekuse kohta laulust välja ei tulnud.

Konverentsil peetud ettekandeid võib hiljemalt järgmisel sügisel lugeda Võru Instituudi toimetiste sarjas ilmuvast kogumikust.