Rahvusvaheline konverents "Maailma põlisrahvaste kultuur Uku Masingu käsitluses" toimus 15.-17. oktoobril Raplamaal Raikküla Põhikoolis Lipa külas.

Enne ürituse algust tutvusid osavõtjad Rapla suure paekivist kirikuga, kus kirikuõpetaja Mihkel Kukk tutvustas koguduse ajalugu. Ta rõhutas, et koguduse aktiivne elu avaldas mõju ka Uku Masingu teoloogiahuvile.

Konverentsi juhatajaks oli üks korraldajatest Mikk Sarv.

Alljärgnevalt tutvustan hõimurahvaste ja Uku Masinguga seotud ettekandeid.

Rapla maavanem Kalle Talviste ja Raikküla vallavanem Jaak Pregeli tervituste järel pidas kõne professor Evald Saag, Uku Masingu õemees, kes käsitles sumeri keelega tegelemist Eestis ja viitas tänapäeva maailma üldistele probleemidele. Kirjanik ja tõlkija Andres Ehin oma ettekandes “Uku Masingu ideoloogia põlisrahvaste kultuuri küsimuses ja selle juured” püüdis avada Masingu vaimset orientatsiooni. Ta tõstis esile Masingu vastandumuse Euroopasse suunatud Noor-Eesti liikumisele. Esimese päeva lõpetas kultuuriprogramm. Kuulati liivi muusikat ansamblilt Vīm ja vaadati Uku Masingu tõlgitud katalaani muinasjuttude dramatiseeringut Rapla Teatritegemise Seltsi esituses.

Teine päev algas Mikk Sarve eestütlemisel “Laula, laula suukene” ühislauluga. Soomlanna Jaana Kouri rääkis šamaanitrummist ja põristas oma valmistatud trummi. Esialgsele kavale lisandus hetkel Eestis viibiva udmurdi rahvaluuleuurija Tatjana Vladõkina käsitlus udmurdi omausu šamaanist “tuno”. Ürituse korraldaja Marju Sarve sisukas ettekanne käsitles Eestis vähe uuritud saamide usundiga seotud sõnavara erinevates saami murretes. TÜ mäemarilasest magistrand Julia Kuprina tutvustas maride omausu kombeid, Eestisse hiljuti õppima saabunud hant Aleksei Objatin rääkis hantide elust ja uskumustest. Soome-ugri bloki lõpetas TÜ doktorand Tatjana Minnijahmetova. Ta jutustas udmurtide maailmapildist, usukommetest ning näitas slaidide abil ekspeditsioonidel oma kogutud materjale idaudmurdi (Baškiirimaa) küladest.

Selle õhtu kultuurikavas oli ersa ansambli Torama kaasakiskuv kontsert ja Lennart Meri film “Toorumi pojad” ning dokumentaalfilm “Tuulde lõigatud nimi” Uku Masingust.

Pühapäeval alustasid päeva soome teadlased. Panu Hallamaa Helsingist kõneles Alaska eyaki indiaanlaste traagilisest saatusest, Oulu ülikooli kirjanduse professor Kari Sallamaa käsitles Uku Masingut etnofuturismi liikumise vanaisana. Professor Sallamaa rõhutas Masingu seisukohta, et kunagi valitsesid Euroopat soomeugrilased.

Konverentsi lõpetasid Tartu folkloristid. Mare Kõiva jagas isiklikke mälestusi kohtumisest Uku Masinguga ja rõhutas tema mõju tänapäeva folkloristikale. Kristi Salve manitses enam käsitlema vepslasi, kelle ainestikku on rohkesti oma töödes kasutanud ka Masing. Piduliku jumalateenistusega, kuhu küll osavõtjad diskussiooni tõttu hilinesid, ja kirikukohviga lõpetati sisukas konverents, mida ei suutnud rikkuda ka mõnede siin mainimata jäetud lääneeurooplaste heatahtlikult pealiskaudsed ettekanded.

Toimetuselt. Konverentsi ettekandeid võib lugeda võrguleheküljelt http://www.raplamv.ee/masing/konverents.htm
(järjest, vastavalt kavale). Lisa on tulemas, kuid esialgu on avaldatud järgmised:

Uku Masingu ideoloogia põlisrahvaste kultuuri küsimuses. Eelkäijad. Mõttekaaslased - Andres Ehin
Tales and the Transmission of Discontinued Cultural Motifs among the Iroquois - Thomas McElwain
The Spirit’s Apprentice: Shamanism As A Spiritual Path - Jonathan Horwitz
The Other Side of the Drum – the view from inside - Jaana Kouri
Shamanic Singing in the Old Nordic Seidr Ritual - Annette Höst
Hantide uskumustest - Aleksei Obatin
Uku Masing as the Pioneer of Ethnofuturism - Kari Sallamaa

Andres Ehini ettekanne on avaldatud ka Rapla maakonnalehes Nädaline (30. okt. 1999, lk. 6).

© SURI