UKU MASINGUT MÄLETADES

Uku Masingu 90. sünniaastapäevale pühendatud suvekool ja konverents
9.-11. augustil 1999 Raikkülas

Suvekool

Uku Masingu aasta kulminatsiooniks kujunenud suvekool kestis kaks päeva, osalesid essee- ja muusikavõistlusest osavõtnud ja inimesed, kes on huvitatud Uku Masingu radadel kaasakõndimisest ja neilt edasi minemisest.

Esimese päeva teema oli Tuul (viide Uku Masingu jutlusele ”Kui vanasti räägiti tuulest, siis kõneldi vaimust”: rahvalauludes ja hõimurahvaste mütoloogias tähendab tuul vaimu, samuti ka Vanas Testamendis). Seda teemat käsitles üks võistlusessee. Toomas Kibur kirjutas võrdlevalt tuulest-vaimust Uku Masingu loomingus. Evald Saag kõneles samuti sel teemal, järgnes arutelu. Päeva teisel poolel kõneles Vello Salum teemal “Globaalökoloogia ja teoloogia”, väites, et algusest peale oli Jeesuse sõnumiks elu hoidmine. Inimese suhetes Jumala ja kõiksusega on tähtis, et inimesel oleks aukartus elu ees. Päeva lõpuks vaadati kahte filmi, 1992. a detsembris Eesti Televisioonis näidatud filmi “Masing Masingu poolt”, kus Eha Masing räägib Uku Masingust ja jõulumõtisklust Uku Masingu luulest, mida luges Toomas Lõhmuste.

Suvekooli teise päeva teema oli Looming, mida vedasid Ly Seppel ja Andres Ehin. Kõik koosolnud kirjutasid loova kirjutamise seminaril töid vabal teemal. Seejärel kõneles Juuru kirikuõpetaja Jüri Bärg Uku Masingu mõjust 1960.-70. aastatel. Rapla kandis räägitakse palju kloostrikabelitest, eriti Padise kloostri kabelist. Munkade üks tegevus oli ka tekstide ümberkirjutamine, mis haakub sellega, et 60.-70ndail levisid Uku Masingu tekstid käsitsi ümberkirjutatuina. Masingu meelekindlus andis paljudele tuge: ta ei läinud ajaga kaasa ega redigeerinud oma tekste tollel ajal avaldamise kõlblikuks. Mitmed luuletajad on tema loomingust inspiratsiooni saanud, näiteks Jaan Kaplinski ja Viivi Luik. Masing on meile vahendanud reformatsioonieelset eesti keelt ja meelt, kandes seeläbi maarahva järjepidevust. Teine kõneleja, Uku Masingu naaber Enn Vetemaa, rääkis oma mälestusi Masingust külainimesena, tema vanematest ja küla taustast. Vetemaa rääkis ka Uku Masingust täppisteadlasena, tema huvist astronoomia ning matemaatika vastu.

Arutati, mis saab suvekoolist edasi. Järgmisel aastal toimub see 7.–13. augustil. Pärast Uku Masingu aastat hakkab sama lühend UMA tähistama Uku Masingu Akadeemiat, kuhu kuuluksid ka järgnevatel aastatel jätkatavast esseevõistlusest osavõtjad ja kõik, kes on huvitatud Uku Masinguga kaasaminekust. Järgmistes suvekoolides peaks umbes kaheksa kuni kümne aasta jooksul käsitletama erinevaid teemasid, nii et iga kord oleks üks põhiteema humanitaar-, teine reaalalalt. Esinema peaksid lektorid nii Eesti kõrgkoolidest kui ka välismaalt.

Õhtu viimases osas tutvustati Rapla koguduse ja pastoraadi ajalugu. Teine päev lõppes keskaja muusika kontserdiga Rapla kirikus. Via Sonora esitas Püha Hildegardi loomingut ja Uku Masingu laule.

Konverents "Uku Masing – õppija, looja, õpetaja"

toimus 11. augustil, Uku Masingu 90. sünniaastapäeval. Ettekanded olid liigendatud kolme ossa, järgides Uku Masingu esimese luulekogu "Neemed Vihmade lahte" jaotust.

Esimeses osas Kitsas rada keset metsa rääkis Evald Saag Masingust õppijana, esitades omi mälestuskilde ta akadeemilisest tööst ja isiklikust elust. Kristi Salve ("Uku Masinguga džungliradadel") tutvustas mõningaid aspekte Masingu tööst folkloristina (eelkõige muinasjutu-uurijana) ja tema vaateid folkloristi eetikast, kasutades džungli võrdpilti rahvaluule kohta: parem uurija arvestab, kuivõrd keerulise materjaliga on tegu ja paneb tähele iga üksikut oksa, painutades neid ettevaatlikult ning väldib moeteooriate liiga üldistavat ja hoolimatut rakendamist.

Teises osas Inimesepoeg Valgel Laeval kõneles kõigepealt Kalle Kasemaa Masingu teaduslikust pärandist. Ammendavat ülevaadet sellest on peaaegu võimatu anda, arvestades Masingu laiu huvisid. Kogu tema pärandis paistab silma, et Masing tegeles keeruliste ja "kahtlaste" teemadega, mida oli harjutud pigem vältima. Kohati kasutas Masing pea interdistsiplinaarseid meetodeid (teoloogias väljakujunenud allikakriitiliste meetodite rakendamine Eesti keskaegse ajaloo primaarallikatele).

Vello Salo meenutas tundmatut luuletajat Uku Masingut. Ettekande pealkiri oli parafraas Ilmar Mikiveri artikli tiitlist, mis heitis ette Laabani mahavaikimist. Salo meenutas, millal ja kuidas oli Masingu eelmisi juubeleid paguluses meeles peetud, andis ülevaate ta luuleloomingu avaldamisest ja selle tänasest seisust. Muuhulgas on avaldamisel Uku Masingu bibliograafia.

Kolmandas osas Surm on öömaja põllul käsitles Jaan Kiivit Masingut luteri kiriku keskselt, sealhulgas EELK Usuteaduse Instituudi õppejõuna, nimetades praegu meie armsas riigikirikus tegevaid kunagisi Masingu õpilasi, keda olla nimetatud "Masingu põhjakõrbenud pajatäieks". Liivi Aarma kõneles Raikküla kandi muinasajast ja keskajast.

Konverentsi lõpuks kuulutati välja Uku Masingu aasta kirjandusvõistluse ja muusikavõistluse võitjad ning jagati auhinnad. Pärast lõunat pidas Eesti Raamatu Aasta Peakomitee Raikkülas väljasõiduistungi ning suvekoolist ja konverentsist osavõtjad jalutasid Lipa külas. Õhtul lõpetas suvekooli Kadri Hundi kontsert eesti vaimulikest rahvalauludest, esines Rapla lastekoor Riinimanda.

Paralleelselt suvekooliga toimus Eesti Rahvakultuuri Arenduskeskuse organiseeritud muinasjutulaager, juhendajaks Piret Päär. Osa võtsid lastega tegelevad inimesed: õpetajad ja lasteaiakasvatajad. Seekordses muinasjutulaagris ühendati huvi muinasjutu ja Uku Masingu kui muinasjutu-uurija vastu, viimasest kõneles ka Kristi Salve. Samas püüti ühendada muinasjutu jutustamine käsitööga.

Vestluse põhjal Marju ja Mikk Sarvega
Ott Heinapuu ja Julika Laulik

© SURI