SAAMI KULTUURIPÄEVAD ÜLE KOGU EESTI

SAAMI KULTUURIPÄEVAD ÜLE KOGU EESTI

Andres Heinapuu

Üle mitme aasta toimusid Eestis 5.-9. novembril taas saami kultuuripäevad. Kui kõik eelmised saami kultuuri päevad alates 1989. aastast alates olid Eesti-Saami Ühenduse korraldatud, siis nüüdsete algatajaks oli Soome Turismiarenduskeskus. Et päevade korraldamises lõid kaasa ka Põhjamaade Ministrite Nõukogu, põhjamaade saatkonnad, Soome Instituut, Eesti Rahva Muuseum, FilmiMAX, Eesti Rahvusraamatukogu, Kunstiakadeemia, Kloostri Ait ja Olümpia hotell, loomulikult ka vanad tegijad Eesti-Saami Ühendus, Eesti Muinastaideselts, saamide poolt Norra Saami Event ja sponsorina Finnair, said seekordsed saamipäevad laialdasemad kui kunagi varem, nii haardelt kui sisult.

Saamiüritusi toimus lisaks Tallinnale veel Tartus, Viljandis, Haapsalus ja Rakveres. Toimus kaks seminari: Soome Instituudi korraldusel Tartus ning ESÜ ja Muinastaide Seltsi korraldusel Tallinnas. Tartu seminaril kõnelesid saamidest ja nende suhtest muu maailmaga Jaan Kaplinski ja Heno Sarv, kes esitasid vähemalt meil ootamatuid seisukohti ja oletusi. Veli-Pekka Lehtola rääkis koltadest ja Tartu rahust, Ain Kaalep luges ette oma paarikümmend aastat tagasi "Nooruses" ilmunud artikli saamidest kommentaaridega ja meenutas oma kirjavahetust Kirsti Palttoga, gümnasist Mallor Lind andis ülevaate saamide peegeldamisest Eesti pressis. Annukka Hirvasvuopio arvas, et saamiks olemise viisid on tänaseks muutunud: et olla saam, ei pea vastama traditsioonilisile laplase tunnustele (nt kasvatama põhjapõtru või oskama saami keelt). Tallinna konverents "Maa ja ilma serva pealt" kontsentreerus kunstile ja usundile-ilmavaatele. Väino Poikalaise (kõneles muinastaidest ja selle motiivide ülekandumisest mitme tuhande aasta taha), Veli-Pekka Lehtola (nüüdiskunstist), Louise Bäckmani (usundist ja mütoloogiast) ja Kärt Summataveti (muinastaide ja nüüdiskunsti seostest) üksteisele viitavatest ettekannetest kujunes aasta- ja kilomeetrituhandeid ületav terviklik saami-eesti maailm, osalt ka tänu publiku (eeskätt Toomas Helbi) kommentaaridele. Tallinnas toimus ka kaks näitust: Kadri Viirese koostatud kammerlik näitus Kunstiakadeemia ekspeditsioonidest Koola poolsaarele Adamson-Ericu muuseumis ja Loit Jõekalda – Väino Poikalaineni kaljutaide näitus Kiek in de Kökis. Rahvusraamatukogu Põhjamaade saalis oli saami raamatute näitus (põhiliselt Eesti-Saami Ühenduse raamatukogust). Kinomajas näidati kolm päeva heal tasemel saami ja saamiainelisi filme. Erilist esiletõstmist väärib neist Paul Andres Simma "Koeraelu" ja kümneminutiline etnosümbolistlik muusikavideo Mari Boinega "Tule minuga pühale mäele". Muusikaline külakost oli sedakorda luksuslik: peaesinejaks olid Angelid koos oma musikaalse emaga. Esmakordselt olid Eestis lõunasaami muusikud eesotsas Laara Stinnerbomiga, kes korraldas Viljandi Kultruurikolledžis ka joiuõpikoja (loe intervjuud temaga). Samuti esmakordselt Eestis oli võimalik maitsta Lapi toite: seda nii Olümpia hotellis, Kloostri Aidas kui ka Tartu seminaril (tegijateks Tartu Tööstuskooli ja Teeninduskooli õpilased). Isetegemistki oli: kaks noorte amatööride rühma, üks Tallinnas, teine Tartus, mängisid saami muinasjuttude ainelisi lavastusi. Neile, kes saamiüritustele ei jõudnud, tõid riigitelevisioon ja Kanal 2 saamipäevad koju.

Nii pika ja esindusliku loetelu lõpuks ei jää muud üle, kui lugeda saamipäevad erakordselt õnnestunuks.