7. ja 8. oktoobril toimus Saranskis (Mordva Vabariik, Venemaa) III mordva (ersa ja mokða) rahva kongress. Kongressi avas ettekandega Mordva Vabariigi juht Nikolai Merkuðkin (rahvuselt mokða), kes oli vahetult enne kongressi kirjutanud alla Mordva Vabariigi põhiseaduse muutmise seadusele, millega anti kongressile seaduste algatamise õigus. Mordva Rahva Taassünni Komitee esimees Mihhail Mossin jagas oma ettekandes kiitust Mordva Vabariigi võimudele, kes on hakanud muret tundma mordva (ersa ja mokða) rahva saatuse pärast. Siiski märkis ettekandja ära ka mõningaid puudujääke nii valitsuse kui Mordva Taassünni Komitee tegevuses. Mossin ütles, et üksikute üritustega ei ole võimalik lahendada rahvusliku taassünni ja arengu keerulist küsimustekompleksi ega peatada assimilatsiooni ning rahvuslikku nihilismi, eriti noorte seas. Ta väljendas tõsist rahutust seoses asjaoluga, et viimase kahekümne aasta jooksul on ersade ja mokðade üldarv vähenenud 8,9% võrra, Mordva Vabariigis aga 14,1% võrra. Kongress võttis vastu rea otsuseid, resolutsioone ja soovitusi. Muu hulgas otsustati kinnitada rahvusajaloo, kultuuri ja kunsti sektsiooni resolutsioon, milles öeldakse, et mordvalased on ühtne rahvas. Põhjendus: ersa ja mokða rahva erinevateks rahvusteks tunnistamine viiks Mordva Vabariigi muutmisele Saranski oblastiks tatari, ersa ja mokða rahvusrajoonidega ning madaldaks nii mordvalaste staatust. Seda seisukohta kritiseerisid opositsioonilise Ersa Keele Päästmise Fondi aktivistid. Ülevaate prof Ivan Jefimovi selleteemalisest artiklist ajalehest Erzjan Mastor avaldame Infolehe järgmises numbris. Kongressil osales 243 delegaati. Eelmine ersa ja mokða rahva kongress peeti neli ja pool aastat tagasi.
Kongressil osales külalisena ka Eesti Vabariigi suursaadik Moskvas Tiit Matsulevitð, kes kohtus ka Mordva Vabariigi juhi Merkuðkiniga. Mordva pool tegi ettepanekuid majanduskoostööks Eestiga, soovides eelkõige bartertehinguid ja vahetuskaubandust. Mordvas näiteks napib piiritusetööstuse toorainet, kuid paraku pole neil ka raha selle ostmiseks, teisalt aga jääb üle lambipirne.
© SURI
Fenno-Ugria Infoleht, 1999,
nr 4