LENNART MERI LOENG VÄIKERAHVASTE TULEVIKUST

Presidendi loengu inglisekeelse originaalteksti "Wil the small endure?" ning tõlked eesti ja soome ("Onko pienillä toivoa elää?") keelde leiate presidendi koduleheküljelt Internetis aadressil www.president.ee, eesti keeles on see ilmunud ka ajakirjas "Akadeemia", 1999, nr.12.

21. oktoobril esines president Lennart Meri Helsingi ülikoolis akadeemilise loenguga sarjas Studia Generalia. Presidendi loengu pealkiri oli "Kas väikesed jäävad ellu?". Meri ütles, et praegu on kõigil, kellel on ühine Euroopa identiteet, ka teatav ühine poliitilise kultuuri standard – ettekujutus sotsiaalsetest normidest, millega on integreeritud traditsioonilised institutsioonid. Poliitiliste institutsioonide mitmekesisus ei mõjuta nende üldist mõtlemis- ja tegutsemisviisi ega meile kõigile ühiste põhiliste sotsiaalsete väärtushinnangute lahknemist. Tõeline mitmekesisus on muus: kõigi Euroopa rahvaste kultuuripärandis, keeles, traditsioonides ja (rahva)kunstis. See mitmekesisus on võimeline poliitilise ühtsuse raames looma kultuurilist dünaamilisust.

Väljavõtteid loengust: "Kultuuriline mitmekesisus rikastab meid. Selles suhtes on huvitav vaadelda Nõukogude Liidu keelepoliitikat kahe maailmasõja vahel ja suurele hulgale rahvusvähemustele, sh. ka meie soome-ugri sugulasrahvastele kirjakeelte konstrueerimist Venemaa territooriumil. Enamikul selles ettevõtmises osalenud teadlastest oli muidugi aus huvi keelte ja kultuuride vastu ja nad olid ka veendunud, et uue kirjakeele loomisega tekkivad kultuurilised muutused tooksid neile väikerahvastele kasu. Teisest küljest näitab põgus pilk neile sõnaraamatutele ka selle ettevõtmise teist külge: kui keele-moodustajad ei leidnud nõutud poliitilise reaalsuse, näiteks ''linna täitevkomitee'' väljendamiseks sobivat kohaliku keele sõna, otsisid nad abi vene keelest ja moodustasid mõnes siberi keeles, mille kõnelejatel polnud tavaliselt aimugi, mis on tegelikult linn, ammugi siis komitee, uue sõna gorispolkom.

Seega pidid need rahvad võtma oma keele õigeks tundmiseks üle rohkem venelikku, kui nad oleksid tahtnud. Nad pidid õppima ära terve hulga uusi sõnu ja väljendeid ja nendega kaasnevaid mõttemalle. Ja oma kultuurilise identiteedi tugevdamise asemel omandasid nad selle käigus uue identiteedi – mis ajalooliselt mitmekesisusele sugugi kaasa ei aidanud, selle asemel asuti pragmaatilise assimileerumise teele."

"Milliseks võib kujuneda Euroopa rahvaste ja kultuuride tulevik? Euroopa tulevane ühtsus ei tähenda ühte keelt või ühte kultuuri. /---/ Euroopa tugevus peab olema Euroopa mitmekesisuses, kusjuures mitte konfliktses, vaid üksteist arvestavas ja täiendavas mitmekesisuses. Euroopa ühtsus ei ole keeleline või religioosne ekspansiivne ühtsus, Euroopa on üksteist täiendav ühtsus, mille edu garanteerib mitmekesisuse sünergia ja mille aluseks on iga indiviidi õigusi tagavad, kakskümmend sajandit vanad eraõiguslikud põhimõtted ning niisama vanad indiviidi õigusi garanteerivad lääne-kristlikud põhimõtted.

Euroopa kirjakeelte algusaegu meelde tuletades peame aga paratamatult järeldama, et kõik tänapäeva suured keeled olid kunagi tegelikult väikekeeled. /---/ Kui me nüüd küsime, kas meie väikekeeltel võiks tulevikku olla, ei ole sellele kuigi keeruline vastata. Meie keeltel on tulevikku vaid siis, kui meie, nende kõnelejad, seda soovime. Kui 300 000 eestlast kogunes 1988. aastal Tallinna lauluväljakule süsteemi vastu meelt avaldama, oli meie keele tulevik üks tähtsamaid kaalulolevaid küsimusi, ja oleks kuidagi mõeldamatu arvata, nagu oleks olukord vahepeal radikaalselt muutunud.

Euroopa kultuuriruumi idapiiril, sageli rüüstatud ristteel, kus seisab meie kodu, ei oska me oma iseseisvust tegelikult teistmoodi ette kujutadagi kui kultuurilise ja mitte ainult poliitilise mõistena. Aga me tunneme, et meie keele ja kultuuri säilitamine on meie kohus mitte ainult meie lastelaste, vaid ka oma Euroopa naabrite ees. See on meie panus Euroopa dünaamilisse mitmekesisusse, ilma milleta Euroopast ei saa kunagi Euroopat."

Loengu järel toimunud arutelul vastas president arvukatele küsimustele väikerahvaste tuleviku kohta.