18. novembril tähistasid Liivi Kultuuri Keskus, Liivisõprade Ühing ja Fenno-Ugria Asutus Tartus Fenno-Ugria salongis liivi lipu päeva. Korraldati joonistusvõistlus, kus liivi, võru ja eesti lapsed joonistasid liputeemalisi pilte. Õhtu juhataja Valt Ernštreit andis sõna Martti Haaviole, kelle 1924. aastal ajakirjas Suomen Heimo ilmunud ettekanne meenutas esimest liivi lipu väljatoomist 1923. aastal Lätis. Haavio ettekanne kummutas ühelt poolt muistendi lipu sisseõnnistamisest Irē kirikus ja teiselt poolt andis lipu värvide algupärase seletuse (roheline – niidud, valge – luited, sinine – meri). Eduard Vääri käsitlus liivlastest laiemalt oli tuntud headuses, lõppedes käsuga Valt Ernštreitile panna liivlased liivi keelt õppima. Tiina Halling tervitas kohalolnuid ainsa läbinisti liivikeelse sõnavõtuga Liivisõprade Ühingu juhatuse poolt. Järgnes seltskondlik koosviibimine suitsulestade ja Riias pruulitud Sovetskoje Šampanskojega. Liivi hümni ei lauldud, filme ei vaadatud, ühegi liivi ansambli kontserti ei toimunud, kuid liivi keelt räägiti ja kogu õhtu lehvis korp! Ugala maja fassaadil liivi lipp. Liivi lipu päeva tähistatakse alates 1998. aastast Liivi Kultuuri Keskuse ja Liivisõprade Ühingu ettepanekul. 18. novembril 1923 lehvis esmakordselt avalikult liivi sini-valge-roheline lipp.

© SURI
Fenno-Ugria Infoleht, 1999, nr 4