LAARA: JOIG EI OLE MUUSIKA

LAARA: JOIG EI OLE MUUSIKA

Ott Heinapuu vestlus lõunasaami ansambli Exiljoikband juhi Laara Stinnerbomiga,
eestlase Andres Heinapuu ja hollandlasest saamieksportööri Nic Rieki sekkumisega lõpus

O: Joig ja jazz sobisid üllatavalt hästi kokku. Milliseid elemente kasutate veel oma muusikas peale joigude ja mismoodi te neid ühendate? Milline on teie muusikaline kontseptsioon?

L: Selle aluseks on karukultus, loomade maailma laskumine. Nende vägedega tuleb siis töötada. Samuti ekstaas, mida on mitu erinevat liiki. Üks võimalus on olla vaimust seestunud ja kontroll kaotada. Kuid meie päritolupaigas kontrollitakse vaimu, kaitsevaimu, kes meid juhatab.

Me kombineerime joigu muusikaga ja loome nii saami muusikat, me ei tee džässmuusikat, et sinna joigu sisse tuua, vaid võtame aluseks joiu. Angelit, Wimme ja meie alustame joiust ja lisame sellele muid elemente. Tegelikult oleme saami oma muusika loomisel veel üsna alguses. Milliseid elemente kasutan? Kasutan midagi siis, kui olen mõnest muusikust väga inspireeritud või kui mul on mõnd heli tarvis. Aga aluseks on ikkagi karukultus. Palju neist asjust, mida praegu kasutame, ei pruugi meie muusikasse püsima jääda ja ilmselt kaob mõne aja pärast, kui silmas pidada nt järgmise saja aasta perspektiivi.

O: Kui palju erinevad lõunasaami joiutraditsioonid põhjasaami omadest?

L. Põhjasaami joigudes on pentatoonika, s.o kasutatakse viit tooni, lõunasaami joigudes enamasti kolme. Lõunasaami joiud kipuvad olema pigem rütmilised. See seostub muusika suunaga: suund võib olla horisontaalne, rütmidega edasiliikumine, aga võib olla ka toonidega üles- või allapoole liikumine. Kui neid kombineerida, võib midagi erilist välja tulla.

O: Nagu ma aru saan, on joig traditsiooniliselt saamidele midagi isiklikku. Üks huvitav asi, mida te olete teinud, on joiu-õpikojad, või siis see, kuidas kontserdil kuulajaid joigama panna üritate. Kas see on midagi uut või on keegi seda ka enne teinud?

L: Norras ja Rootsis on olnud joiu-õpikodasid ka enne, teistes maades mitte. Ka siin korraldasin mõned joiu-õpikojad. Ma ei tee seda eriti tihti, aga ma arvan, et see on väga huvitav, sest parim viis inimestel joigu mõista aidata, on lasta neil ise proovida. Joig ei ole laul, aga tänapäeval on ta mõnikord ka laul. Ja siiski on joig midagi veel. See on meie asi, mida me sellest teeme. Kui ma tahan transformeerida energiat, siis ei kasuta ma joigu muusikalisel viisil, vaid traditsioonilisel kombel nagu meie esivanemadki.

O: Kelle jaoks te õpikodasid korraldate, kas saamide või teiste rahvaste jaoks?

L: Igaüks võib neist osa võtta. Kui teised rahvad tahavad kasutada joigu, siis nad peavad väga hästi mõistma, mis see on. Kasvõi Lääne tehnomuusikud võtavad tänapäeval tihti üle igasuguseid helisid igalt poolt, nende tausta enamasti tundmata. Arvavad: kõlab hästi, selle võtame.

O. Kas saamidele endile on vaja joiu-õpikodasid? Kas on saame, kes on elavast traditsioonist niivõrd võõrdunud või sulanud muusse kultuuri, nii et neile oleks vaja joigamiseks kursusi?

L: Jah, muidugi. Mõned inimesed ei taha joigamist proovida, sest nad pole seda kunagi teinud, aga nüüd on olukord muutumas, nad proovivad ja teevad seda järjest paremini. On inimesi, kes on hakanud joigama alles kaheksakümneaastaselt või vanemalt, ja see tuleb neil suurepäraselt välja. Kui siis küsida, kuidas nad küll niivõrd hästi joigavad, öeldakse: “Ma kuulsin seda, kui ma väike olin.”

O: Teil oli üks õpikoda Viljandi Kultuurikolledžis. Millised muljed teil sellest on?

L: See oli väga hea, olin šokeeritud. Lasin publikul mõnd aega pärast joiuga alustamist toolid ära panna ja muutsin nad osaks joiugrupist. Joigamisel ei ole miski vale ega õige, lihtsalt peab olema avatud, kõik peab olema spontaanne, tulenema olukorrast endast. Kasutasin selles õpikojas mitmeid tehnikaid. Inimesed mitte ainult ei joianud, nad töötasid hingamise ja helidega, nad tantsisid ja vestlesid omavahel.

O: Osa õpikoja publikust olid rahvamuusikaüliõpilased, s.h Celia Roose õpilased, kes on osalenud vanema rahvalaulu velmamisel ja seetõttu ehk avatumad. Kas te olete midagi kuulnud etnofuturismist?

L: Ei.

O: Teie ise olete tegelikult ka etnofuturist, sest viis, kuidas traditsiooni suhtute ja kasutate, on etnofuturistlik.

L: ????

Andres Heinapuu: You have to have your roots deep and your head in modern world with the newest.

Nic Rieck: You are talking like a Saami.

Inglise keelest tõlkinud Julika Laulik