HÕIMURAHVASTE ÜLIÕPILASTE ELUTUNDMISE SEMINAR

HÕIMURAHVASTE ÜLIÕPILASTE ELUTUNDMISE SEMINAR

25.-28. novembril toimus Võrumaal Kiidi turismitalus sügisene seminarlaager soome-ugri ja samojeedi üliõpilastele. Ürituse korraldas MTÜ Fenno-Ugria Asutus koostöös Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskusega. Seminari eesmärgiks oli anda üliõpilastele paremad eeldused kohanemiseks Eesti akadeemilise eluga, anda üliõpilastele algteadmisi soomeugrilastest, tugevdada rahvuslikku identiteeti ja edastada eesti kogemust identiteedi ja kultuuri säilitamise alal. Üritusest võttis osa 25 Tartu ja 10 Tallinna tudengit.

Esimeseks päevateemaks oli "Välisüliõpilaste õigused ja kohustused Eestis: praktilised nõuanded". Kuulati haridusministeeriumi kõrghariduse talituse juhataja Hillar Baumani ettekannet "Kõrghariduse struktuur ja süsteem", milles ta analüüsis üliõpilase võimalusi Eesti haridussüsteemis, erinevaid ülikoolides käibivaid hindamissüsteeme ning andis ülevaate Eesti riiklikest ja erakõrgkoolidest. Kodakondsus- ja migratsiooniameti esindaja Ene Rebane rääkis välisüliõpilase staatusest Eestis ning jagas üliõpilastele täpseid ja praktilisi nõuandeid elamis- ja töölubade taotlemise korra ja võimaluste kohta. Rühmatöö vormis lahati probleemi "Virtuaalne keeleõpe – pilk tulevikku". Leiti, et iseseisev virtuaalne eesti keele õppimine kohapealsetes soome-ugri ülikoolides enne Eesti kõrgkoolidesse tulekut on võimalik, kui keeleoskuse algteadmised peab omandama siiski otsekontaktis keeleõpetajaga.

Päevateemat "Eesti ja eestlased ning kuidas neid taltsutada" avasid Iris Pettai ettekanne “Eestlased ja rahvusvähemused: psühholoogiline aspekt” ja Anu Masso ülevaade “Eesti identiteet”, mis aitasid soome-ugri tudengitel paremini mõista eestlaste iseloomu iseärasusi. Teemat laiendas Jaak Prozes ettekandega “Eestlased maailmas”, rääkides eestlastest ja nende saatusest nii idas kui läänes. Rühmatööks, mida viis läbi Erik Juzõkain, jaguneti rühmadesse rahvuste järgi. Iga rahva esindajad pidid välja tooma eestlaste identiteedi eripära ning võrdlema neid oma rahva eneseteadvusega. Tugevamat rahvuslikku identiteeti omavad üliõpilased kritiseerisid teravalt nõrgema rahvusliku eneseteadvuse kandjaid. Äge diskussioon lõppes lepitava ettepanekuga kuulutada 26. november Karjala Taassünni Päevaks.

Kolmanda päeva loengutsükli – päevateema "Soomeugrilased, eriti Venemaal" – avas dots Tõnu Seilenthal ettekandega “Soome-ugri rahvad. Ülevaade keeltest, keelesugulusest ja praegusest kultuurilis-poliitilisest olukorrast”. Soomeugrilaste rahvuslikust liikumisest ja koostööst rääkis Jaak Prozes. Esimest aastat Eestis õppiv udmurdi üliõpilane Konstantin Zamjatin andis ülevaate Venemaa Föderatsiooni rahvuspoliitika alustest. Järjekordse rühmatöö teemaks pakutud visioon “Minu rahvas 50 aasta pärast” kutsus esile nii pessimistlikke pilte täielikust assimileerumisest kui vahel liialdatudki optimismi oma rahvuse isesäilivusest. Kohati kippusid erinevad arvamused rahvusi etnilisteks gruppideks lahutama (permi- ja sürjakomi, niidu- ja mäemari, ersa ja mokša, eesti ja võru).

Eelnevate päevade üllatavalt energiline töövalmidus kippus seminari viimasel päeval väsimusse vaibuma. Mart Rannuti ettekanne “Vähemustepoliitika maailmas” ja välisministeeriumi konsulaarosakonna esindaja Sulev Roostari loeng “Välismaalase õigused ja kohustused Eesti Vabariigis” möödusid hommikuse unisuse tähe all. Venemaa ja Soome saatkondade konsulaarosakondade esindajate praktilisema kallakuga sõnavõtud “Venemaa kodanike kohustuslikud konsulaartoimingud õppima asumisel Eestisse” ja “Kuidas sõita Soome jm küsimused” sütitasid siiski taas huvi ning küsimusi esitati hulgaliselt.

Neli päeva kestnud pingelisele tööle pakkusid vaheldust õhtuti toimunud simmanid, Võru Instituudist tulnud kadrisandid, igaõhtused saunaskäigud ning soome-ugri toitude õhtu, mil üliõpilased valmistasid omi rahvuslikke toite. Nii soome-ugri üliõpilaste kui ka seminari korraldajate ühise veendumuse kohaselt peaks taoline seminar muutuma iga-aastaseks ettevõtmiseks. Karjalast pärit üliõpilased soovisid koguni, et järgmine seminar samadel teemadel korraldataks juba kevadel.

Andres Heinapuu kommentaar. Üliõpilaste aktiivsus seminaril üllatas korraldajaid ning nii mõndagi üliõpilast. Seminari ette valmistades püüdsime välja mõelda mitmeid nippe, et ujedaid soomeugrilasi aktiviseerida ning suhtlema panna. Kiidil aga enamikku neist tarvis ei läinudki: teglikult juhtisid seminari (etteantud temaatika piires) üliõpilased ise. Kui varem on kuulda olnud, et Venemaalt tulnud üliõpilased on harjunud, et nende eest kõik ära tehakse ja ette mõeldakse, siis Kiidi kogemus seda küll ei kinnitanud. Küllap olid seminaril arutatud probleemid neile olulised. Küllap olid nad seni samadel teemadel üksi mõtteid mõlgutanud. Ent küllap oli oma osa seminari õnnestumises ka Suringul (vt eelmine artikkel; enamus osalejaist olid Tartust), kus üliõpilased olid juba koosmõtlemist ja diskuteerimist harjutanud.

Teisest Kiidi seminarist loe: Seminar ärgitab noori mõtlema, il 2000, nr 3.

FOTOSID