Survivali 1998. aasta üleskutse

Survivali 1998. a oktoobris ilmunud üleskutse

“Me protesteerime oma maa hävitamise vastu.
Looduse hävitamine tähendab meie hävitamist.
Me mõistame, et maa vajab naftat, aga mitte meie elu hinna eest!
Siin on tegutsetud nii nii nagu meid ei olekski olemas,
nagu meie esivanemad poleks siin elanud,
nagu meie rahva elu oleks lõppenud.”

Jugani handi kogukonna palvekirjast

Jugani hante ähvardab naftatööstuse ekspansioon

Siberi taiga Venemaal, subarktilise soo ja metsa territoorium oli hantidele koduks juba tuhandeid aastaid enne venelaste tulekut. Igal perekonnal oli oma kindel territoorium (usuti, et seda kaitseb perevaim), kus nad elatusid jahist, kalapüügist ja püüniste seadmisest, liikudes hooajati toidu ja karusnaha otsingul.

1960ndatel algas Handimaal suur naftapalavik. Sel ajal asustasid veel jõgikonna paljusid alasid handi perekonnad, kuid nüüd on suurem osa neist aladest inimtühjad. Isegi nendel hantidel, keda jõuga lahkuma ei sunnitud, et naftakompaniidele teed anda, polnud muud valikut kui oma maa maha jätta, sest ulukid, keda nad küttisid, olid minema kihutatud ja nad ei saanud naftareostusega jõgedes kala püüda. Need, keda sunniti kolima küladesse, kus neil polnud vahendeid enda üleval pidamiseks, elavad viletsuses. Nad on kaotanud oma maa, eluraskuste tõttu esineb palju alkoholismi ja suitsiide, samuti diskrimineerivad neid venelased, kutsudes hante koerteks ja mõnitades neid tumeda nahavärvi pärast.

Vene majanduse kokkuvarisemine ja nõrgalt toimivad keskkonnaalased õigusaktid tingivad selle, et naftakompaniid kasutavalt aina rohkem vananenud ja lagunenud tehnikat, mille tulemusel voolab pinnasesse ja jõgedesse igal aastal üle 20 000 tonni naftat ning selline naftakadu ainult kehutab tööstust edasi laienema. Paljude naftakompaniide esindatel on kõrge positsioon omavalitsuses, samal ajal kui handid seal esindatud pole, mis teeb nad ülekohtu ja manipuleerimse ees võimetuks. 847 Jugani regiooni hanti, mis on üle 40 suurpere, on üks suurematest handi kogukondadest, kelle maa ja pühad paigad pole veel nafta kaevandamisega hävitatud. Hoolimata nõukogude võimu jõupingutustest handi keel ja kultuur hävitada, saates nende lapsi internaatkoolidesse, kus neid karistati emakeeles rääkimise eest, ja õigeusu kiriku ponnistused neid ristiusku pöörates, räägivad nad ikka oma keelt ning hoiavad alal oma usku.

Jugani handid on üritanud saada oma maale biosfääri kaitseala õigusi, mis kaitseksid maad naftapuurimise eest. Esialgu kohalike võim seda aktsepteeris, aga just hiljuti teatati, et nende maa kohta esitati naftafirmadele pakkumine. Jugani hantide esindaja on palunud seda õigustega mitte lubada ja Survival annab oma hääle Jugani hantide toetuseks, nõudes hantidele õigusi omandile ja tunnustust ning respekteerimist nende maale.

[Edasi järgnes üleskutse saata kirju Handi-Mansi AR kubernerile]