Selle aasta oktoobris-novembris toimus liivlaste ja Läti Vabariigi vahel kokkupõrge. Liivlaste poolt vaadatuna oli see sõda. Sõda liivlaste oleviku eest. Sõda liivlaste tuleviku eest. Liivi sõda. Nüüd on see läbi. Võit on saavutatud ja selleks kulus veidi üle kuu. Keegi Liivi Kultuuri Keskusest ei uskunud, et see õnnestub. Esimesest päevast oli kõigil selge, et seekord ei tule valida hea ja paiema, halva ja halvema, vaid elu ja surma vahel. Inimesed töötasid pidevas ahastuses, lootusetuses, kuid siiski millegi nimel, mille õnnestumisse keegi eriti ei uskunud. Liivi Ranna töötajad kolisid Liivi rannast Riiga. Teised mõtlesid seile peale, kuidas LKK saaks tegutseda oludes, kus mingit võimalust tegutseda ei ole, majandusstruktuuride asutamisest LKK all, tegevuse viimisest Lätist välja ja mida kõike veel. Kuid jäi alles liivikeelse ajakirja Õvā 1994. aastal ilmunud esimese numbri moto: Realiseerime utoopilisi ideid.

Seda sõda ei võitnud raketid, tankid ega lennukid. See oli infotehnoloogiate sõda. Arvuti, printer, paljundusaparaat, faks, telefon, mobiiltelefon, elektronpost olid igapäevased relvad. Nad tagasid seda, et kõik tegutsesid ühe kooskõlastatud strateegiaga, et kõik uudised said samal päeval edastatud kõigile asjaosalistele ning igas uues olukorras otsiti uusi lahendusi ja kooskõlastati tegevust.

8.-10.1998

Soome-Ugri Rahvaste Konsultatiivkomitee istung Liivi rannas.

12.10.1998

Läti Vabariigi Keskkonnakaitse ja regionaalarengu ministeeriumi (KM) kantsler Guntis Puķītis teatab KM Põhja-Kuramaa rahvuspargi töögrupi istungil riigi erilise kaitse all oleva liivlaste kultuur-ajaloolise territooriumi “Līvõd Rānda” (LR) direktorile Edgars Sīlisele ja liivi keele õpetaja Zoja Sīlele KM kavast likvideerida LR 1999. aasta 1. jaanuarist ning jagada LR-le iga-aastaselt eraldatava raha konkursi korras «kompetentsele organisatsioonile». Seoses sellega käsib G. Puķītis suuliselt viia käesoleva aasta lõpuks LR bilanss nulli ja valmistada kõik dokumendid üleandmiseks KM-le. G. Puķītise sõnul on selline vajadus tekkinud muuseas seoses korduvate Liivlaste Liidu (LL) kaebekirjadega, milles “Līvõd Rānda” süüdistatakse raiskamises, raha kasutamise salastamises, reaalsete tulemuste ning koostöövalmiduse puudumises. LL arvates tuleks LR raha rohkem suunata kohalike elanike elujärje parandamisele ning kohaliku infrastruktuuri (teed, majad jms) korrastamisele. Samuti väidab G. Puķītis, et LR ei saavat läbi ka kohalike omavalitsustega.

Liivi Kultuuri Keskus (LKK) ei saanud nõustuda sellise äkilise KM otsusega, millega oleks laastatud kümne aasta pikkune töö ning mille tulemusena riik sisuliselt loobuks oma kohustustest liivi keele ja kultuuri kaitsel ja uurimisel. Samuti on LKK meelest ülaltoodud põhjendused alusetud: LR eelarved ja raha kasutus on pidevalt avaldatud nii Läti ajakirjanduses kui ka LR ajakirjas Līvli, LKK-l on õnnestunud teha väga head koostööd LR-ga, LR tegevuse tulemused on kõrgelt tunnustatud erinevate asutuste (k.a. Läti teaduste akadeemia poolt) ning 28000 LVL (600 000 EEK) kasutamises LR poolt on rohkem näha totaalset kokkuhoidu kui raiskamist, kõik tööd on tehtud normaaltasust 8-10 korda madalama tasu eest. Samuti ei poolda LKK raha suunamist kultuuri ja keele säilitamise asemel majanduse toetamisele. LKK ei saa nõustuda KM-i sellise äkilise otsusega, mille tulemusena riik sisuliselt loobuks oma vastutusest liivlaste ees. Sama päeva õhtul arutatakse LKK-s tekkinud situatsiooni ja võimalikke lahendusi. Et muud organisatsiooni, mis astuks välja Läti Vabariigi liivi poliitika kaitseks, ei ole, otsustatakse, et LKK-l tuleb hakata tegelema ka sellega.

13.10.1998

KM-i saabub kolmeliikmeline LL delegatsioon koosseisus A.Ermanbriks (esimees), D.Stalts (juhatuse liige) ja R.Pasa (juhatuse liige), kes on rahul KM poolt pakutud lahendusega ning toetavad seda.

14.10.1998

LKK alustab ulatuslikke konsultatsioone erinevate inimestega, kuna LKK liikmetel pole varem millegi sarnasega tegelda tulnud.

15.10.1998

Läti ajalehes "Diena" ilmub J. Tropsi artikkel KM kavatsustest, kus KM Keskkonnakaitseameti juhataja I.Jepsena selgitab olukorda: edaspidi räägitakse KM poolt LR ja Slītere kaitseala kavandatavast ühendamisest, mille tulemusena LR funktsioonid jäävad vabaks ning neid antakse täitmisele konkursi korras “mõnele kompetentsele organisatsioonile”. Tema sõnul võib konkurss leida aset juba 1999. aasta alguses ning sellest võib osa võtta teiste seas ka LR (?!: mis peaks juba olema ühendatud Slītere kaitsealaga). Samas artiklis KM kantsler G.Puķītis väidab, et tegemist on alles projektiga ning, et pole teada, millal, kuidas ja kas üldse mingi ühendamine toimub. Artiklis väljendatud KM seisukohad on segased ja kohati ebaloogilised, kuid artikkel on esimene kirjalik dokument KM plaanide kohta.

Samal päeval selgub, et LR on tõepoolest raisanud raha aastail 1993 ja 1994, toetades rahaliselt bussiliiklust Liivi rannas ja restaureerides mõningaid ajaloolisi hooneid, sest LR-le eraldati raha “toetuseks kultuuriüritustele”. Rikkumiste kohta on LR saanud noomitusi ka Riigikontrollilt.

17.10.1998

Liivi Kultuuri Keskuse koosolekul Tallinn-Helsingi laeval pannakse lõplikult paika tegevussuunad, mille tulemusena LKK teeb ettepaneku Liivisõprade Ühingule (LSÜ) kirjutada ühine avalik kiri Läti Vabariigi presidendile, peaministrile ja Seimi esimehele.

18.10.1998

Helsingis valmib LKK ja LSÜ ühine avalik kiri, millele samal õhtul kogutakse ka esimesi allkirju.

Avalikus kirjas räägitakse sellest, et KM kavatsuste põhitulemusena on liivlased kaotamas garantiid Läti riigi poolt, et töö liivi kultuuri, keele ja ajaloo säilitamise vallas riiklikul tasemel ei kaota järjepidevust. Kirjas leitakse, et ainus väljapääs on riikliku strateegilise programmi loomine Lätis, mis tagaks liivlaste kultuuri, keele ja ajaloo säilitamise juriidilise aluse ning paneks paika Läti riigi poolse toetusmehhanismi. Programmi elluviimise algushetkeni tuleks LR säilitada.

19.10.1998

Avaliku pöördumise tekst jõuab Tallinna. See tõlgitakse eesti keelde ja alustatakse toetusallkirjade kogumist.

20.10. 1998

Avaliku pöördumise tekst jõuab Lätti, kus samuti alustatakse allkirjade kogumist.

21.10. 1998

Pöördutakse Läti presidendi rahvusasjade nõuniku G.Tipānsi poole palvega korraldada avaliku pöördumise üleandmiseks umbes veerandtunnine kokkusaamine Läti vabariigi presidendi Guntis Ulmanisega. G.Tipānsi sõnul ei ole presidendil selleks aega.

23.10. 1998

Avaliku pöördumise tekst jõuab Tartusse.

29.10. 1998

Kurgjärvel Võrumaal kogutakse viimased allkirjad Soomest ja Eestist. Toimub Liivisõprade Ühingu koosolek, millel arutatakse edaspidist strateegiat.

Ajalehes "Helsingin Sanomat" ilmub esimene artikkel Liivi sõja kohta, milles Liivlaste Liidu esimees Aldis Ermanbriks teatab, et LL oli Keskkonnaministeeriumi ametnike poolt avalikustatud idee autoriks ning räägib, et LL tahaks raha Liivi ranna erinevate tulevikuideede teostamiseks. Samal päeval Läti ajalehes "Diena" ilmunud, kuid päev hiljem võetud intervjuus A.Ermanbriks eitab enda ja LL seotust KM kavadega. Samas lehes teatab Läti Vabariigi justiitsministeeriumi vähemusrahvuste osakonna juhataja Ilmar Geige, kelle pädevuses on Liivi Ranna metoodiline juhtimine, et KM pole oma strateegiliste kavade koostamisel konsulteerinud tema juhitud osakonnaga ning et "Diena" eelmine artikkel oli tema jaoks üllatus. "Dienas" räägitakse ka esmakordselt LKK ja LSÜ avalikust pöördumisest.

30.10.1998

Riias toimub Liivlaste Liidu juhatuse koosolek. Esimees A.Ermanbriks palub osalejatel levitada informatsiooni, et Liivlaste Liit pole Keskkonnaministeeriumi kavade autor.

1.11.1998

"Eesti Päevaleht" ja "Postimees" avaldavad Liivi sõja teemalised artiklid, "Eesti Päevaleht" pühendab toimuvale ka juhtkirja.

2.11.1998

LKK töörühma esindaja kohtub Läti Vabariigi Presidendi nõunikuga, kes lubab kahe päeva jooksul teatada, kas kohtumine Presidendiga toimub.

Liivlaste Liidu esimees A.Ermanbriks keeldub avalikult alla kirjutamast LKK ja LSÜ avalikule pöördumisele, tuues põhjenduseks, et küsimuse avalikustamine on mõttetu. Ta teatab ka, et küsimust on arutatud Keskkonnaministeeriumi esindajatega ning kõik jääb, nagu on otsustatud. LKK esimees küsib, miks polnud ühtegi Liivlaste Liidu esindajat septembris LKK ja Liivi Ranna korraldatud Liivi kultuuri päevadel, mis oli suurim üritus Riia 800. aastapäeva pidustuste raames ning meedias hästi reklaamitud, kus esitleti uut liivi luule antoloogiat ja kus osales palju tuntud läti kultuuritegelasi, kuigi üritus toimus vaid 50 meetri kaugusel Liivlaste Liidu esimehe põhitöökohast. LL esimees toob põhjuseks, et ta ei saanud kutset.

3.11.1998

Ajaleht "Rīgas Balss” avaldab LKK ja LSÜ seisukohad tekkinud olukorra ja edaspidise arengu ning tõlgendamisvõimaluste kohta. Edaspidine vastutus olukorra teravnemise või paranemise eest on ainult Läti riiklikel institutsioonidel.

Käiakse KM-s, et saada koopiad kõigist Liivlaste Liidu kirjalikest pretensioonidest, millele on viidanud G. Puķītis. Leiti ainult üks eelmise aasta keskpaigast pärit kiri ning selgus, et Keskkonnakaitseministeerium on suhelnud LL-ga vaid suuliselt.

LKK ja LSÜ pöördumisele on alla kirjutanud osa vallavalitsusi, mille territooriumil on Liivi Rand, ning osa Liivlaste Liidu liht- ja juhatuse liikmeid, teiste hulgas täies koosseisus ansamblid “Līvlist” ja “Kāndla”. “Kāndla” on saatnud Liivi Ranna toetuseks ministeeriumile ka kirja.

I.Geige kohtub keskkonnakaitse ja regionaalarengu ministri A.Gorbunovsiga, kohtumisel osalevad ka I.Jepsena ja G.Puķītis. Gorbunovs teatab, et kavatseb järgmisel päeval anda pressiteate tekkinud olukorra kohta. I.Geige soovitab mitte langetada ennatlikke otsuseid, tutvumata LKK ja LSÜ kavatsustega.

4.11.1998

Läti Vabariigi Presidendi nõunik rahvusküsimustes A.Tipāns teatab telefonitsi I.Geigele, et ta pole Presidendiga arutanud kokkusaamist pöördumise üleandmiseks, kuid kindlasti pole Presidendil ega tal endal aega kohtuda avaliku pöördumise koostajatega.

Keskkonnakaitse- ja regionaalarengu minister Gorbunovs annab pressiteate, mille tõenäosed autorid on I.Jepsena ja G.Puķītis. Pressiteade ütleb, et Liivi Randa ei likvideerita, kuid kuu aja jooksul kirjutatakse ministri käsul Liivi Ranna uus põhikiri, milles “kõige laiemad õigused antakse liivi ühiskondlikele organisatsoonidele ja huvitatud omavalitsustele”. LKK ja LSÜ avaliku pöördumise saatekirja lisatakse lause, et KM on kinnitanud kavatsust loobuda riiklikust vastutusest liivi küsimustes ning rikkunud Läti Vabariigi seaduse Riigi juhtimisfunktsioonide delegeerimisest volitatud institutsioonidele 5. punkti, mis sätestab riiklikud funktsioonid, mida on keelatud delegeerida volitatud isikutele. Liivlasi elab umbes 30 Läti omavalitsusüksuses, millest suurim on Riia linna Kuramaa eeslinn. Miski ei keela huvituda liivlastest ka omavalitsustel, mille territooriumil liivlasi ei ela.

5.11.1998

Tehakse viimaseid ettevalmistusi avaliku pöördumise üleandmiseks, kooskõlastatakse saatekirja tekst ja koostatakse pressiteade.

A.Gorbunovsi pressiteade ilmub vaid ajalehes "Neatkarīgā Cīņa”, sealgi kirjade veerus.

6.11.1998

Avalik pöördumine koos allkirjade ja saatekirjaga antakse üle Läti Vabariigi Presidendile, Seimi esimehele ja peaministrile. Avaliku pöördumise võtab isiklikult vastu Läti Vabariigi Presidendi kantselei juhataja, lubades, et President lähiajal tutvub probleemiga. Kirja oli enne kantselei juhataja saabumist avanud kantselei sekretär. LKK saab koopia kantselei pitsatiga.

Õhtul toimub Vērmane pargis pressikonverents.

7.11.1998

Ajalehes "Diena" ilmub artikkel avaliku pöördumise üleandmise kohta, ülevaade on antud ka erinevatest seisukohtadest ja probleemi peegeldusest välisajakirjanduses. Artikkel on suhteliselt kaootiline, kõrval on A.Gorbunovsi kiri, mis kordab pressiteadet.

9.11.1998

Keskkonnakaitse ja regionaalarengu minister A. Gorbunovs teatab ministeeriumi plaanist loobuda eelnevalt öeldust ja taotleb kohtumist Liivi Kultuuri Keskuse, Liivisõprade Ühingu ja LR esindajatega.

10.11.1998

Hommikupoolikul kohtub Keskkonnakaitse ja regionaalarengu minister Liivi Kultuuri Keskuse, Liivisõprade Ühingu ja Liivi Ranna esindajatega. Minister Gorbunovs teatab, et toetab avalikku pöördumist täielikult, et kavatseb teha peaminister G.Krastsile ettepaneku moodustada valitsuskomisjon probleemi lahendamiseks, külmutada Liivi Ranna praeguse õiguslik seisund uue asutuse loomiseni ning suurendada riigi toetust Liivi Rannale nii sel kui järgmisel aastal. Minister palub ettepanekuid komisjoni koosseisu osas ning I. Geige esitab 13 liiget komisjoni kooseisu.

11.11.1998

A.Gorbunovs koostab peaminister G.Krastsile viiel leheküljel ülevaate, selgitades tekkinud olukorra põhjusi ja vajadust kiire lahenduse järele. Minister saadab koopiad ka Liivi Kultuuri Keskusele ja Liivisõprade Ühingule.

Järgnevatel päevadel valmistatakse ja kooskõlastatakse dokumente peaministrile esitamiseks ning küsitakse võimalikelt komisjoni liikmetelt nõusolekut.

18.11.1998

Liivlaste Liidu esimees A.Ermanbriks teatab, et LL komisjonis ei osale ja loobub oma kohast.
 
 

20.11.1998

Toimub LL koosolek, mis otsustab nõuda loodavas komisjonis 5 kohta.

23.11.1998

Läti Vabariigi justiitsminister esitab peaministrile valitsuskomisjoni moodustamise määruse projekti koos komisoni eelarve projektiga.

Liivlaste Liit teatab I.Geigele otsusest nõuda komisjonis 5 kohta.

24.11.1998

Läti Vabariigi peaminister G.Krasts kirjutab alla määrusele, millega moodustatakse valitsuskomisjon programmi "Liivlased Lätis" koostamiseks. Komisjoni moodustamise määruse lisas on näidatud komisjoni eelarve 4000 LVL (ca 90 000 EEK).

25.11.1998

Liivi Kultuuri Keskus saab Läti Vabariigi Presidendilt vastuse, milles avaldatakse toetust vastloodud komisjonile.

26.11.1998

Liivi Kultuuri Keskus saab Läti Vabariigi Seimi inimõiguste ja ühiskondlike asjade komisjonilt vastuse, milles palutakse toetada loodud komisjoni ning esitada ettepanekud.

28.11.1998

Liivlaste Liidu esimees A.Ermanbriks kritiseerib intervjuus Läti Raadiole kavandatavat riiklikku programmi. Ta väidab, et kõik programmi osalised sõltuvad materiaalselt "Liivi Rannast". Ermanbriksi sõnul Liivlaste Liit arvab, et "ei ole vaja mõelda ainult keele ja kultuuri õppimisele, iseloomulike liivi majade uurimisele, liivi ajaloo faktide dokumenteerimisele, vaid peab mõtlema selle peale, kuidas inimesed seal (Liivi rannas) saaks tänapäeval elada".

1.12.1998

Läti Vabariigi Justiitsministeeriumis toimub valitsuskomisjoni eelistung, mis kinnitab tegevuskava ja programmi põhiülesehituse.

18.12.1998

Toimub valitsuskomisjoni esimene ametlik istung.