Konverents "70 aastat hõimupäevi Eestis"

Konverentsi avas Fenno-Ugria juhatuse esimees Mart Meri. Kuulati järgmisi ettekandeid: "Hõimupäevad Eestis, kas kultuur või haridus?" (Jaak Prozes Fenno-Ugriast), "Kimp kilde hõimupäevade minevikust" (Mihkel Veiderma, Eesti Teaduste Akadeemia asepresident; M.Veiderma isa Aleksander Veiderma oli aastatel 1927-1940 Fenno-Ugria juhatuse esimees), "Hõimupäevade ajalugu Ungaris" (Sandor Csucs ja Péter Pomozi Ungarist Reguly Seltsist), "Hõimupäevade korraldamisest Soomes" (Marja Lappalainen Soomest M.A.Castréni Seltsist), "Hõimupäevade tähendus ja korraldamise traditsioon Venemaa soome-ugri rahvastel" (Vassili Janalov, Mari Vabariigi kultuuri- ja rahvusasjade aseminister). Hõimupäevade tähistamisest Eesti erinevais paigus kõnelesid Alli Põrk Pärnu Linna Kultuuriametist, Helje Põvvat Põlva Maakonna Kultuuriosakonnast ja Aruküla Põhikooli huvijuht Leena Möls. Päevateemaliste sõnavõttudega esinesid Mall Hellam Avatud Eesti Fondist ja hõimuliikumise grand old lady Linda Viiding. Konverentsi lõpuks näidati 1997.a. valminud videofilmi "Hõimupäevad". Hõimupäevade tähistamisega tegid algust soomlased. Esmakordselt peeti hõimupäevi Soomes 1928. a. 28. veebruaril koos Kalevala päevaga. Eestis toimusid esimesed hõimupäevad 26.-27. jaanuaril 1929. aastal Fenno-Ugria korraldusel. IV soome-ugri kultuurikongress (1931) otsustas tähistada Eestis, Soomes ja Ungaris hõimupäevi iga aasta oktoobrikuu kolmandal nädalavahetusel. Pärast Teist maailmasõda katkes hõimupäevade tähistamine nii Eestis kui ka Ungaris ja Soomes. Eestis taastati hõimupäevade traditsioon 1988. aastal Eesti Lasteraamatukogu ja Eesti-Ungari Seltsi initsiatiivil. 1991. aastal hakati Eestis hõimupäevi tähistama laialdasemalt – külla saabusid Venemaa soomeugri rahvaste folklooriansamblid. Samast aastast on hõimupäevade peakorraldajaks Eestis taastatud Fenno-Ugria Asutus.